Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

CONDOR INKASSO OÜ esitas 04.11.2010 hagi VP vastu 529,39 euro ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja võlgnevus AS-i Sampo Pank ja kostja vahel 19.04.2004 sõlmitud limiidilepingust, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 12.04.2011, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 115,04 eurot (1 800 krooni), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälisteks kuludeks juhul, kui kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 47,93 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses kohtutäiturile välja makstud 15,34 eurot. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, jättis kohus 05.10.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-3890 maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. Käesolevas asjas on hagi esitatud 04.11.2010, seega varem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetluses on kohus kasutanud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohtutäituri abi ning tasunud hageja poolt kohtu deposiiti tasutud summast kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise toimingute eest 15,34 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu summas 15,34 eurot. Vastavalt TsMS § 143 p-le 4 on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Kuivõrd hageja on tasunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtu deposiiti kohtutäituri tasu 26,76 eurot ning kohus on menetlusdokumentide kättetoimetamisel kasutanud kohtutäituri abi ja kohtutäiturile on selle eest tasutud kokku 15,30 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituri tasu summas 15,30 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud õigusabikulusid summas 170 eurot. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 640 euro puhul 320 eurot. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 529,39 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 170 eurot käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et käesolevas tsiviilasjas on hageja esindaja esitanud üksnes hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja, peab kohus põhjendatuks õigusabikuluks kokku 70 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 263,61 eurot.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.