Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

Korteriühistu Dünamo oli esitanud kohtule hagiavalduse N. S. vastu 394.54 euro põhivõla ja 64.90 euro viiviste nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, vastavalt Ida – Viru Kinnistusameti andmebaasi väljatrükile (tl.11-12) oli registriosa nr.2623407, korteriomandi, aadressiga: xxx linn, Ida – Virumaa, omanik, N. S., aga samuti oli N. S. registriosa nr.2623807, korteriomandi, aadressiga: xxx, omanik. N. S. ei olnud, hagiavalduse kohaselt, tasunud Korteriühistule Dünamo, N. S. poolt, tema omanduses olevates korteriomandites tarbitud kommunaalteenuste (hooldustasu, vee, keskkütteteenuse, maagaasi, kanalisatsiooni ja elektrienergia ning majandamiskulude) eest igakuuliselt. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga moodustus N. S. võlg Korteriühistu Dünamo ees korteriomandi nr.31 eest – 246.84 eurot ja korteriomandi nr.35 eest – 147.70 eurot. Kokku võlgnes N. S. Korteriühistule Dünamo 394.54 eurot. Korteriühistu Dünamo põhikirja p.3.2.9 kohaselt oli N. S. kohustatud tasuma Korteriühistule Dünamo arvete – maksete tasumisega viivitamise korral viivist 0,07% päevas mitteõigeaegselt tasumata summalt. Hagiavalduse kohtusse esitamise seisuga võlgnes N. S. Korteriühistule Dünamo viiviseid summas 64.90 eurot. Vaatamata korduvatele Korteriühistu Dünamo poolsetele meeldetuletustele ei olnud N. S. oma võlga Korteriühistule Dünamo tasunud. Korteriühistu Dünamo asus hagiavalduses seisukohale, et hagi N. S. vastu kuulus rahuldamisele Korteriühistu Dünamo põhikirja sätete alusel, KOS §13, KÜS §7 lg.4 ja §151 alusel. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, N. S., kirjalikus vastuses kohtule (tl.26) tunnistas, et ta oli Korteriühistu Dünamo liige, aga samuti võttis N. S. õigeks arvete mitteõigeaegse ja mittetäieliku tasumise, kuna N. S. ei olnud nõus asjaoluga, et Korteriühistu Dünamo võttis ühistu juhatuse esimehe Tamara Abrajeva initsiatiivil vastu otsuse korteriüüri tõstmise kohta, mille tõttu pidi N. S. tasuma oma

korteriomandite eest ühistule rohkem, kui varem. N. S. ei olnud nõus teiste võlglaste eest arveid tasuma. N. S. palus kirjalikus vastuses jätta hagi rahuldamata ning kõik kohtukulud panna Korteriühistu Dünamo kanda.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Korteriühistu Dünamo, lepinguline esindaja, jurist S. G., palus kohtuistungil hagi rahuldada ja kõik kohtukulud jätta süüdlase poole kanda. Täiendavalt selgitas jurist S. G. kohtuistungil, et Korteriühistu Dünamo teenindas elumaja aadressil: Uus tn.1, Kohtla – Järve linn. N. S. omanduses olid selles elumajas korteriomandid nr.31 ja nr.35. N. S. ei tasunud esitatud arveid regulaarselt, mille tõttu moodustus võlgnevus kokku 459.44 eurot. Jurist S. G. palus jätta tähelepanuta N. S. vastuväited selle kohta, et N. S. oli pensionär, mille tõttu ei olnud ta võimeline tasuma kommunaalmakseid Korteriühistule Dünamo. Kinnistusraamatu andmetel oli N. S. omanduses 10 korteriomandit Kohtla – Järve linnas, mille tõttu oli N. S. varaline seisund piisav selleks, et tasuda Korteriühistule Dünamo kommunaalmakseid, aga samuti ka majandamiskulusid. Korteriühistu Dünamo lepinguline esindaja, jurist S. G., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma kohtuistungile mitteilmunud N. S. ́ta, kes oli kohtukutse kätte saanud isiklikult ning ei olnud esitanud kohtule ei kirjalikku kohtuistungi edasilükkamise taotlust ega ei ole mitte kuidagi põhistanud kohtuistungilt puudumist. Kohus luges tõendatuks, et kohtuistungile mitteilmumisega väljendas N. S. selgelt oma tahet selles suhtes, et N. S. ei soovi olla kohtu poolt isiklikult ära kuulatud. Kohus rahuldas jurist S. G. ́i taotluse.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Korteriühistu Dünamo hagiavaldusega N. S. vastu (tl.1-3). Fotoärakirjaga Korteriühistu Dünamo põhikirjast (tl.4-9). Väljatrükiga äriregistri teabesüsteemist Korteriühistu Dünamo andmetega (tl.10). Väljatrükiga Ida – Viru Kinnistusameti andmebaasist (tl.11-12), elumaja, aadressiga: Uus t.1, Kohtla – Järve linn, korteriomanike andmetega. Korteriühistu Dünamo poolt kohtule esitatud N. S. võla ja viiviste arvestusega (tl.13-14). Swedbank ́i maksekorraldusega nr.13 06.oktoobrist 2009.a. (tl.18) riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu 13.oktoobri 2009.a. määrusega (tl.1920). Väljatrükkidega rahvastikuregistri – ning Maksu – ja Tolliameti andmebaasist (tl.22-23) N. S. andmetega. N. S. kirjaliku vastusega hagile (tl.26). N. S. taotlusega riigi õigusabi saamiseks (tl.27-31). Korteriühistu Dünamo kirjaliku arvamusega N. S. kirjaliku vastuse kohta (tl.34-35). Korteriühistu Dünamo liikmete üldkoosoleku protokolliga 13.detsembrist 2008.a. (tl.36-39)

koos tõlkega. Väljatrükiga Ida – Viru Kinnistusameti andmebaasist (tl.40), millega luges kohus tõendatuks, et N. S. omandusse kuulus 11 korteriomandit. Päringutega N. S. varalise seisundi kohta ning vastustega päringutele (tl.43-72). Viru Maakohtu määrusega 17.veebruarist 2010.a. (tl.73-75), millega keelduti N. S. ́le riigi õigusabi andmisest. 28.veebruaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.93). 23.mail 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Korteriühistu Dünamo põhikirja sätteid. Täiendavalt pidas kohus vajalikuks rakendada KÜS §1 sätteid, mille kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS §2 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. Vastatavalt KÜS §4 võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS §6 kohaselt võib korteriühistu kui mittetulundusühistu omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme. Korteriühistul on osakapital. KÜS §7 kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi

võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt KÜS §13 jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §15 kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse §36 lg.5 ja §78 lg.3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta. KÜS §151 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Dünamo hagi N. S. vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna N. S. kanda. Kohus luges tõendatuks, et N. S. ́lt tuli välja mõista 394.54 eurot põhivõlga, mis koosnes majandamiskulust ning 64.90 eurot viiviseid Korteriühistu Dünamo kasuks. Kohus luges tõendatuks, et KÜS §6 kohaselt tekkis Korteriühistul Dünamo vara tema liikmete (sh ka N. S.) osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. KÜS §7 vastavalt võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel Korteriühistu Dünamo juhatus nõuda N. S. ́lt viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus luges tõendatuks, et KÜS §13 kohaselt olid Korteriühistu Dünamo otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele (sh ka N. S. ́le) kohustuslikud. Kohus luges tõendatuks, et KÜS §151 kohaselt moodustusid Korteriühistu Dünamo majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu kui vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loeti töid, millega hoiti elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagati elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loeti ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kohus luges tõendatuks, et N. S., olles Korteriühistu Dünamo liige, jättis täitmata N. S. ́le kohustuslikud Korteriühistu Dünamo otsused elamu, aadressiga: Uus tn.1, Kohtla – Järve linn, majandamiseks, aga samuti ka elamu säilitamiseks vajalike toimingute tegemise kohta ning majandamiskulude kandmise kohta. N. S., rikkudes teadlikult ja süüliselt Korteriühistu Dünamo põhikirja, jättis osaliselt tasumata N. S. ́le Korteriühistu Dünamo poolt esitatud arved, mille tõttu tuli N. S. ́lt Korteriühistu Dünamo kasuks välja mõista 394.54 eurot põhivõla ja 64.90 eurot viiviseid.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.