Tsiviilasja number
2-08-67659
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.05.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
O. V. hagi AS E. vastu töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 8 tööpäeva keskmise palga ja 2008.a. jaanuari eest lisatasu saamiseks
Tsiviilasja hind
366,34 eurot (5732 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.04.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS E. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja O. V. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
Kostja AS E. (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXXX XXX X, XXXXX XXXXXXX), esindaja A. D. L.
Jätta Harju Maakohtu 20.04.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-67659 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud AS E.. kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitada esimese astme kohtule 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi
jõustumisest. Asjaolud O. V. töötas AS-s E.. töölepingu alusel raudteedispetšerina. 14.01.2008 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil ning tööleping lõpetati 01.02.2008. O. V. esitas 28.05.2008 avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile AS E. vastu lisatasu, õhtuste ja öiste töötundide eest lisatasude, enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamise eest keskmise palga, lisatasu ja täiendava puhkusehüvitise nõudes. Töövaidluskomisjoni 11.09.2008 otsusega rahuldati avaldus osaliselt ja AS-ilt E. mõisteti O. V. kasuks välja töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja mittejärgmise eest 8 tööpäeva keskmine palk 5732 krooni, lõpparvest kinni peetud 2507,75 krooni, 3,5 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse eest rahaline hüvitis 1755,43 krooni. Otsusega jäeti rahuldamata O. V. avaldus AS E. vastu 2008.a jaanuari eest lisatasu 1910,92 krooni nõudes ja lõpetati menetlus õhtuste ja öiste töötundide ja riigipühal töötamise eest lisatasude nõuetes. AS E. esitas 14.10.2008 avalduse Harju Maakohtule, milles palus läbi vaadata töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 8 tööpäeva keskmise palga ja 2008.a jaanuari eest lisatasu nõue. O. V. märkis, et 14.01.2008 esitas ta tööandjale avalduse töölepingu lõpetamise kohta vastavalt TLS § 79 lg-le 1, tööandja teatas 01.02.2008 töölepingu lõpetamisest, väljastas tööraamatu postisaadetisega, kirjalikku nõusolekut töölepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta ei olnud. TLS § 84 lg 1 sätestab, et tööandja, kes vabastab töötaja tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist, on kohustatud maksma töötajale hüvitusena keskmise päevapalga etteteatamistähtajast puudu jääva iga tööpäeva eest. Ta ei olnud vaidlustanud töölepingu lõpetamist ja tööle taastamist ei nõudnud. TLS § 143 lg 1 ja ITLS § 6 lg 1 sätestatu kohaselt võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul, ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palga nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Avaldus töövaidluskomisjonile esitati 28.05.2008. Kostja vihje ITLS § 6 lg 2 on alusetu. O. V. nõustus töövaidluskomisjoni otsusega ja loobus jaanuari lisatasu väljamaksmise nõudest. AS E. vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on vaidlustanud töölepingu lõpetamise õigsuse, mille suhtes on aegumistähtaeg möödunud. ITLS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on 1 kuu. Tööleping lõpetati 01.02.2008, avaldus töökomisjonile esitati 28.05.2008. AS E. ei lõpetanud O. V. töölepingut ühepoolselt, töölepingu lõpetamise kohta oli kirjalik kokkulepe ja töötaja nõustus töölepingu lõpetamisega 01.02.2008. 2008.a jaanuari lisatasu maksmise nõue on alusetu, töölepingus oli kokku lepitud vaid põhipalgas ja võimaluses saada tööandja ühepoolse otsuse alusel lisatasu. O. V. on rikkunud hea usu põhimõtet sellega, et AS E. maksis talle kokkuleppelise hüvitisena kahe kuu keskmise kuupalga kompenseerimaks võimalikke arvestusvigu ettevõtte ja töötajate ülevõtmisel. Harju maakohtu 28.04.2010 määrusega lõpetati menetlus hageja nõudes 2008.a. jaanuarikuu eest lisatasu saamiseks seoses nõudest loobumisega. Maakohtu otsus 2(4)
Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaja mittejärgmise eest 8 tööpäeva keskmise palga 5732 krooni (366,34) eurot ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kehtiva TLS § 131 lg 2 teine lause sätestab, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07. 2009, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hagi on Harju Maakohtu menetluses alates 13.11.2008 ja seega tuleb kohaldada enne 01.07.2009 kehtinud TLS. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et O. V. töötas 21.03.2005 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel AS-is T. I. raudtee dispetšeri ametikohal. 22.01.2007 sõlmitud töölepingu lisa nr 4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et seoses ühinemisega on töötaja tööandjaks AS E.. 14.01.2008 on O. V. esitanud tööandjale avalduse, milles palub end vabastada raudteedispetšeri kohustustest omal soovil. Töölepingu lisa nr 5 kohaselt on tööleping lõpetatud TLS § 79 alusel 01.02.2008. Töölepingu lisa nr 5 ei ole käsitletav töötaja O. V. kirjaliku nõusolekuna töölepingu lõpetamiseks enne etteteatamistähtaja möödumist. Viidatud lisa on pigem vaadeldav tööandja poolt töölepingu lõpetamise vormistamisena TLS § 73 lg 1 nõuete kohaselt ja tööleping on lõpetatud 01.02.2008 tööandja poolt. Viidatud lisas ei ole märgitud, et O. V. annab nõusoleku töölepingu lõpetamiseks enne etteteatamistähtaja möödumist. Seega lõpetas AS E. töölepingu enne etteteatamistähtaja möödumist ja on TLS § 84 lg 1 kohaselt kohustatud maksma töötajale hüvitist. Hüvitise suurusele ei ole AS E. vastuväiteid esitanud. Väär on AS E. väide, et O. V. on vaidlustanud töölepingu lõpetamise. Töötaja vaidlustas töölepingu lõpetamise seaduses nõutud etteteatamistähtaja mittejärgmise tõttu ja nõudis hüvitist, töölepingu lõpetamise alust ei ole töötaja vaidlustanud. ITLS § 6 lg 2 ei ole antud juhul kohaldatav. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõigust ning tõendeid ebaõigesti hinnates ja kostja väited tähelepanuta jättes oluliselt rikkunud menetlusõigust. Hageja esitatud nõudest on näha, et ta vaidlustab töölepingu lõpetamise õigsuse („tööleping peaks olema lõpetatud 13.02.2008“). ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu. Hageja pidi esitama avalduse hiljemalt 03.03.2008, aga esitas avalduse töövaidluskomisjonile alles 28.05.2008. Väär on kohtu arvamus, et kostja lõpetas töölepingu ühepoolselt. Hagejaga on sõlmitud kirjalik kokkulepe töölepingu lõpetamise kohta kokkuleppes toodud tingimustel, millistega hageja nõustus. Kirjaliku kokkuleppe allakirjutamisega on hageja avaldanud otsest tahet lõpetada töösuhe 01.02.2008 kokkuleppes toodud tingimustel. Kohus ei arvestanud seda, et hagejale on töölepingu lõpetamisel lisaks seaduses sätestatud tasudele makstud hüvitis 2-kuulise palga suuruses. Makstud hüvitis katab mitmekordselt hageja esitatud nõude töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest 8 tööpäeva eest. Siinjuures peab arvestama sellega, et 30-päevane etteteatamistähtaeg töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel on ette nähtud kõigepealt tööandja kaitseks ning kui tööandja 3(4)
ja töötaja kirjalikult leppisid kokku töölepingu lõpetamises, ei saa seda käsitleda töölepingu lõpetamisena töötaja nõusolekuta ainult sellepärast, et kokkuleppes ei ole eraldi punkti, et töötaja on sellega nõus. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium märgib, et juba endise töölepinguseaduse autorite I.-M. Orgo ja H. Siiguri tööõiguse õpikus (Tööõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. 1995, lk. 41) on selgitatud, et töötaja vabastamisel tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist peab tööandja maksma töötajale hüvitusena tema keskmise päevapalga iga päeva eest, mille võrra ta töötaja varem vabastas. Tegemist ei ole vaidlusega töölepingu lõpetamise õigsuse üle, vaid hüvitise nõudega. Seega ei kohaldu sellele nõudele ITLS §-is 6 lg. 2 sätestatud ühekuine aegumistähtaeg. Tööleping lõpetati mitte poole kokkuleppel (TLS § 76), vaid töötaja algatusel (TLS § 79). Kehtinud töölepinguseadus nägi ette, et määramata täheajaga tööleping vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutavad alla mõlemad pooled. Seetõttu töölepingu lisale töötaja poolt alla kirjutamine ei väljenda veel tema tahteavaldust lõpetada tööleping enne etteteatamistähtaja möödumist. Märgitud lisas ei ole kirjas, et töötaja on nõus töölepingu lõpetamisega 01.02.2008 ja seda, et tööandja maksab töötajale selle eest hüvituse, mistõttu apellandi osundamine hüvituse maksmisele ei ole asjakohane.
Reet Allikvere
Tiit Kollom
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.