AS-i TLhagi AS M vastu domeeninime „ XXX“ üleandmise kohustamiseks ning domeeninimest „ XXX“ loobumise nõusoleku tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Tsiviilasja hind
1 595 eurot (25 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS TL(reg kood XXX, XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn; [email protected]) Kostja: AS M (reg kood XXX, XX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit Lätt (Advokaadibüroo Glimstedt, Rävala pst 5, 10143 Tallinn; [email protected])
Asja läbivaatamine
03.05.2011, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik ning kostja seaduslik esindaja AM ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Lätt
Juures viibis
Sekretär Teele Roosimägi
Resolutsioon
1.Jätta AS-i TLhagi AS-i M vastu domeeninime „ XXX“ üleandmise kohustamiseks ning domeeninimest „ XXX“ loobumise nõusoleku tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega rahuldamata.
2.Jätta kõik menetlusulud hageja AS-i TLkanda.
3.Tühistada hagi tagamine – tippdomeeni „ee“ haldajal AS-i M taotlusel domeenist „ XXX“ loobumise või kolmandale isikule loovutamise ja mistahes muu registreerimisteenuse osutamise keelamine seoses domeeniga XXX – Harju Maakohtu 28.09.2010 määruse alusel.
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennuvälja käitaja ning osutab erinevaid teenuseid seoses eelmärgitud lennuväljade käitamisega.
2.Domeen www. XXX on Eesti Interneti Sihtasutuse andmetel registreeritud kostja nimele. Kostja põhitegevusalaks on 2009. aasta majandusaasta aruande kohaselt reisiteenuste jae- ja hulgimüük. Internetiaadressi kasutatakse käesoleval ajal puhkuse- ja ärireiside ning lennupiletite müümiseks. Samuti kuvatakse sellel internetilehel reaalajas saabuvad ja väljuvad reisid Tallinna Last.
3.Kostja poolt domeeni www. XXX kasutamine saabuvate ja väljuvate lendude kuvamiseks võimaldab lennuvälja teenuste tarbijatel arvata, et kostja domeeni ning hageja vahel on ärisuhe. Hageja on saanud tarbijatelt korduvalt tagasisidet, mille kohaselt nad on segaduses, kas Interneti aadressil www. XXX kuvatava informatsiooni näol on tegemist hageja ametliku informatsiooniga või mitte.
4.24.05.2010 kirjas hageja avaldas kostjale, milles seisneb hageja õiguste rikkumine ning tegi kostjale ettepaneku domeenist www. XXX loobumiseks hageja kasuks. Kostja kirjale ei vastanud.
5.Arvestades Riigikohtu seisukohta 30.03.2006 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 saab käesoleva vaidluse puhul lähtuda hagi lahendamisel Domeenivaidluste Komisjoni reglemendist, mis sätestab, millisel alusel on isikul õigus nõuda domeeni üleandmist Domeenivaidluste Komisjonis. Seda seetõttu, et Eestis puuduvad muud reeglid, mis reguleeriksid täpsemalt aluseid, millal on õigus nõuda domeeni üleandmist. Asjakohased on Reglemendi punktid 15.4, 15.6. Analüüsida tuleb vaidluse lahendamiseks, kas esinevad Reglemendis märgitud alused domeeni üleandmiseks hagejale.
6.Domeeninimi www. XXX on eksitavalt sarnane hageja varasema õigusega. Reglemendi punkt 2.11. kohaselt on varasemaks õiguseks: Eestis kehtivad registreeritud kaubamärgid, füüsiliste isikute nimed; juriidiliste isikute Eestis registrisse kantud nimed; riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste nimed; rahvusvaheliste ja valitsusvaheliste organisatsioonide nimed. Domeeninimi www. XXX eksitavalt sarnane hageja ärinimega (juriidilise isiku Eestis registrisse kantud nimega Reglemendi punkti 2.11 mõttes). Sõnal „L“ ja kostja ärinimel ja tema majandustegevusel puudub samas mistahes seos.
7.„Lennart Meri Tallinna L“ on üldtuntud kaubamärk, mis omab õiguskaitset KaMS § 5 lg 1 p 1, § 7 lg 3 p 1, lg 4 alusel. Hageja on Tallinna, Tartu, Pärnu, Kuressaare ja Kärdla lennuvälja käitaja ning osutab erinevaid teenuseid seoses eelmärgitud lennuväljade käitamisega. Valdav enamus Eestis asuvate lennuvälja teenuste tarbijaid samastavad „La“ just Lennart Meri Tallinna Laga ning eristavad seda teistest lennuväljadest, mis ei tegele lennureisidega üldsusele. Seega on „Lennart Meri Tallinna L“, üldtuntud kaubamärk KaMS § 5 lg 1 p 1 mõttes, mis omab õiguskaitset.
8.KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel on hagejal kaubamärgiomanikuna õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses: õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kaubamärgiseaduse § 14 lg 1 p-s 2 nimetatud juhul piisab kaubamärgi äravahetamise
tõenäosusest, s.t see ei pea olema reaalselt toimunud. Euroopa Kohus on leidnud, et direktiivi nr 89/104/EMÜ art 5 lg 1 lit b (KaMS § 14 lg 1 p 2 analoog) järgi on olemas kaupade või teenuste segiajamise oht, kui avalikkus võib uskuda, et kaubamärkidega tähistatud kaubad või teenused pärinevad samast ettevõttest või majanduslikult seotud ettevõtete grupist, ning segiajamisohu olemasolu tuleb hinnata igal üksikjuhul kõiki asjaolusid arvestades (C-120/04). Ka on Euroopa Kohus leidnud, et direktiivi nr 89/104/EMÜ art 6 lg 1 lit c (KaMS § 16 lg 1 p 4 analoog) tähenduses vastab "ausate tavade" väljend kohustusele mitte eksida kaubamärgi omaniku õigustatud huvide vastu ebaõiglasel viisil (C-228/03). Samas otsuses on leitud, et iseäranis ei vasta kaubamärgi kasutamine ausatele tööstus- või kaubandustavadele, kui see toimub viisil, mis võimaldab arvata, et kolmanda isiku ja kaubamärgiomaniku vahel on ärisuhe, kuna see kahjustab kaubamärki mh seeläbi, et kasutatakse ebaõiglaselt ära selle eristatavust või mainet.
9.Kostja poolt domeeni www. XXX kasutamine saabuvate ja väljuvate lendude kuvamiseks võimaldab lennuvälja teenuste tarbijatel arvata, et kostja domeeni ning hageja vahel on ärisuhe. Seetõttu ei vasta kostja poolt domeeni www. XXX kasutamine kaubamärgi kasutamise ausatele kaubandustavadele ning kahjustab hageja üldtuntud kaubamärki muuhulgas seeläbi, et kasutab ebaõiglaselt ära selle mainet. Järelikult on hageja tõendanud, et domeeninimi www. XXX on eksitavalt sarnane hageja varasema õigusega reglemendi punkti 15.4. (a) mõttes.
10.Domeeninime www. XXX kasutamine toimub halvas usus. Kostjal puudub õigus ning õigustatud huvi domeeninime www. XXX suhtes ning see registreeriti ja seda kasutatakse halvas usus. Kostja kasutab ära hageja ärinime ning kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ mainet ning eksitab tarbijaid, kes soovides saada näiteks informatsiooni Tallinna La lennuaegade kohta, sisestavad internetisirvijasse aadressi www. XXX, mõistlikult eeldades, et sellel interneti aadressil kuvatakse neile hageja ametlik informatsioon lennuaegade kohta. Seega kasutab kostja domeeninime tahtlikult internetikasutajate ligimeelitamiseks eesmärgiga müüa reisiteenust ning tekitades sellega segiajamise ohu hageja ärinime ja üldtuntud kaubamärgiga reglemendi punkti 15.6. (d) mõttes. Järelikult esinevad käesoleval juhul reglemendi punktides 15.4. ja 15.6. (d) nimetatud alused hagi rahuldamiseks ning kostja kohustamiseks domeenist loobumiseks ja selle hagejale loovutamiseks ning vastavasisulise tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega.
11.Samas esinevad lisaks eelmärgitud alusele ka muud õigusaktidest tulenevad alused hagiavalduse rahuldamiseks. Hagejal on õigus nõuda domeeni üleandmist KonkS § 50 lg 1, 2, § 51 lg 1 (kõlvatu konkurents, eksitav teave), RekS § 2 lg 1, § 4 lg 1 (eksitav reklaam) ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 (kahju õigusvastane tekitamine) alusel.
12.Domeeni www. XXX kasutamine kostja poolt kätkeb endas kõlvatut konkurentsi ja eksitavat reklaami, kuna kostja eksitab tarbijaid, jättes neile mulje, et sellel Interneti aadressil kuvatava reaalajas lennuplaani näol on tegemist ametliku informatsiooniga hageja poolt käitatava Lennart Meri Tallinna La kohta. ÄS § 15 lg 2 kohaselt peab ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema koduleheküljel Internetis olema ettevõtja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. Domeeni www. XXX puhul ei ole neid nõudeid järgitud (sellel puudub kostja ärinimi, asukoht ja äriregistri kood), mis võimendab tarbijate segadust ning viib neid eksiarvamusele, et nad asuvad hageja ametlikul koduleheküljel. Tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõude aluseks on TsÜS § 68 lg 5 ja TsMS § 594. Järelikult võib hageja nõuda ka eelmärgitud alustel kostjalt domeeni www. XXX loovutamist (õigusvastaselt kahju tekitava käitumise lõpetamist) ning selleks vajaliku kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.03.2006 lahend tsiviilasjas nr 3-21-4-06, kus Riigikohus leidis, et kõlvatu konkurents võib olla aluseks kostja kohustamiseks
domeeninimest loobumiseks).
13.Hageja taotleb ülalmärgitud asjaoludel kostja kohustamist domeeninime „ XXX” hagejale üle andmiseks; kohtuotsusega kostja tahteavalduse asendamist Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu 29.06.2010 domeenireeglite punkti 5.3.6.3. kohase nõusolekuga domeeninimest „ XXX“ hageja kasuks loobumiseks; menetluskulude jätmist kostja kanda ja nende kostjalt väljamõistmist.
14.Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist VÕS § 1045 lg 1 p 8 ja § 1055 koostoimes, mille järgi on õigus nõuda heade kommete vastase kahju tekitava käitumise lõpetamist. Hageja üldtuntud kaubamärki „Lennart Meri Tallinna L“ hakati kasutama 2009. Poolte põhitegevusala erinevus ei välista, et pooled on konkurendid. Hageja kaubamärgi üldtuntust tõendab see, et Eesti elanike jaoks tähistab L Lennart Meri Tallinna La. Nimetatu on üldtuntud asjaolu. Täiendavaid tõendeid hageja kaubamärgi üldtuntuse tõendamiseks esitada ei soovinud. Kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ üldtuntust põhistas hageja alljärgnevaga. Mõistlik inimene peab Eestis La all silmas Lennart Meri Tallinna La. Ükskõik, kus Eestis inimene asub, mõtleb ta La all Tallinna La või AS-i TLettevõtet. Tartu elanik mõtleb La all, kas Tartu või Tallinna La, kuid igal juhul AS-i Tallinna La ettevõtet. Hageja eeldab, et Tartu elanik teab, et Tartu L on Tallinna La osa, kuna kasutatav sümboolika on sarnane. Kostja vastuväited
15.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Kostjale kuulub domeeninimi „ XXX“, mis registreeriti EENeti poolt kostja kasutusõigustesse 13.09.2007. Seega on kostja domeeninime „ XXX“ omanik. Alates 4.07.2010 on domeeninimi „ XXX“ EENeti poolt üle kantud Eesti Interneti Sihtasutuse andmebaasi, kuid taotlust domeeninime ümberregistreerimiseks ei ole veel rahuldatud.
17.Kostja on aktiivselt tegutsev valdusettevõtja, kelle konsolideeritud müügitulud ületasid 2009. majandusaastal 11 000 000 krooni. Viimastel aastatel on kostja kõige edukamaks tütarühinguks olnud Aktsiaselts Baltic Tours, kelle põhitegevuseks on reisiteenuste jae- ja hulgimüük. Aktsiaselts Baltic Tours on üks vanimaid reisibüroosid Eestis, olles asutatud 1989 ning tegutsedes täna rahvusvahelise ettevõttena Tallinnas, Tartus ja Riias. Aktsiaselts Baltic Tours on erinevate reisiteenuste osutajate poolt pakutavate reisiteenuste volitatud edasimüüja ehk piletimüügiagent. See tähendab, et Aktsiaselts Baltic Tours vahendab reisiteenuse lepinguid ja sõlmib neid reisiteenuse osutaja nimel. Aktsiaselts Baltic Tours kasutab domeeninime „ XXX“ oma äritegevuses kostja nõusolekul. Nimelt pakub Aktsiaselts Baltic Tours veebilehe vahendusel reisiteenuseid, sh reisiteenuste kohta adekvaatse informatsiooni jagamine, reisiteenuste broneerimine ja müük. Veebileht on reaalajas töötav internetipõhine lennupiletite müügikeskkond, mis koondab vedajate poolt edastatud informatsiooni lennupiletite broneerimiseks ja müügiks. Veebilehel on ära toodud viide nii kostjale kui domeeni valdajale ning Aktsiaseltsile Baltic Tours kui teenusepakkujale.
18.Kostja nõustub hagejaga selles, et käesoleva vaidluse lahendamisel saab kohaldada Eesti Interneti Sihtasutuse 29.06.2010 otsusega heaks kiidetud domeenireegleid. Nimelt sätestab Reeglite p 1.3, et Reegleid kohaldatakse kõigile domeeninimedele, sealhulgas ka p-s 1.2 märgitud reeglistiku alusel registreeritud domeeninimedele. Reeglite p-s 1.2 viidatakse EENeti poolt kehtestatud ja varasemalt kehtinud „Alamdomeeni registreerimise reeglistikule“, mis on alates Reeglite jõustumisest täies ulatuses asendatud Reeglitega. Kuna domeeninimi „ XXX“ registreeriti EENeti poolt kostja nimele juba 2007 septembris, siis tuleb Reegleid kohaldada ka sellele domeeninimele.
19.Hoolimata eelnevast saavad haginõuded tugineda siiski üksnes KaMS sätestatud kaubamärgiõiguse rikkumise alustele. Riigikohus on 30.03.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuse p-s 50 asunud seisukohale, et registreeritud kaubamärgi omanikule tuleneb õiguskaitse kaubamärgiga sarnase tähise kasutamise vastu domeeninimes KaMS § 14 lg-st 1. Kostja on seisukohal, et sama järeldus kehtib ka üldtuntud kaubamärgi omaniku õiguskaitse puhul. Kuna hageja tugineb hagiavalduse nõuete esitamisel otseselt KaMS § 14 lg 1 p-le 2, siis tuleb kohtul kontrollida KaMS § 14 lg 1 p 2 eelduste täitmist. Kostja lähtub hagile vastamisel just nimetatud eeldustest ning esitab oma vastuväited eesmärgiga need ümber lükata.
20.Mis puudutab domeeninime „ XXX“ üleandmise nõuet Reglemendi alusel, siis ka selles osas tuleb lähtuda KaMS-st. Sisuliselt on hageja esitanud hagi kostja kui ainuõigust väidetavalt rikkunud isiku vastu KaMS § 57 lg 1 p 1 alusel õigusrikkumise lõpetamiseks. Seda kinnitab Riigikohtu poolt 30.03.2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06 tehtud otsuse p-des 50 ja 52 väljendatu. Kostja ei nõustu, et vaidluse lahendamisel saab lähtuda Reglemendis sätestatud reeglitest. Hageja väitel tugineb tema nõue Reglemendi p-dele 15.4 ja 15.6. Nimetatud sätete kohaldamise eelduseks on, et vaidlustaja tõendab domeeninime identsust või eksitavat sarnasust vaidlustaja varasema õigusega. Mõiste „varasem õigus“ on defineeritud Reglemendi punktis 2.11. Reglemendi p 2.11 tekstist nähtub üheselt, et mõiste „varasem õigus“ ei hõlma üldtuntud kaubamärke. Kaubamärgi üldtuntuse tuvastamise õigus üksnes kohtul (või teatud juhtudel Patendiametil ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonil) ja seda tuvastatakse igakordselt konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt. Kuna käesolevas vaidluses tugineb hageja oma kaubamärgiõiguste kaitse hagis just väidetavalt üldtuntud kaubamärgiga seotud rikkumistele, ei saa tulenevalt KaMS § 7 lg 1 piirangust kohaldada hageja nõude alusena Reglemendi punkte 15.4 ja 15.6.
21.Kostjal on domeeninime „ XXX“ suhtes õigus ja õigustatud huvi. Hageja viide seose puudumisele kostja ärinime, tema äritegevuse ning domeeninime „ XXX“ vahel on kohut eksitav. Nimelt tegeleb kostja oma tütarühingu, Aktsiaseltsi Baltic Tours kaudu reisiteenuste osutamisega, kostja ise tegutseb valdusettevõtjana. Kostjal kui emaettevõtjal on õigustatud huvi lubada temale kuuluva domeeninime kasutamist tütarühingute poolt, kuna see aitab otseselt kaasa tema majandustulemustele. Veebileht http://www. XXX on kostja ja tema tütarühingu jaoks väga oluline müügitulu allikas. Veebilehe http://www. XXX teeninduskeskkond on kostja klientide poolt hästi vastu võetud ja aktiivses kasutuses. Igapäevaselt tehakse veebilehe http://www. XXX kaudu erinevaid päringuid ja broneeringuid ning see moodustab olulise osa kostja tütarettevõtja majandustegevusest. Teatavasti moodustab lennupiletite müük enam kui poole reisibüroode käibest. Lennureisijad moodustavad sageli reisibüroo jaoks omaette kliendirühma. Seetõttu on põhjendatud lennupiletite müügiks ja broneerimiseks ka eraldiseisva veebilehe loomine, mille kaudu oleks võimalik tutvustada reisivõimalusi erinevatesse lennusihtkohtadesse. Lisaks Aktsiaseltsile Baltic Tours kasutavad seda praktikat ka teised reisibürood. Näiteks reisibüroona tegutsev CON-EX Estonia OÜ haldab veebilehte http://www.lendama.ee/, Reisieksperdi AS haldab veebilehte http://www.lennupiletid.ee/, Mindstream OÜ haldab veebilehte http://www.sooduslennud.com/. Kõigis toodud konkurentide näidetes kasutatakse domeeninime, mis viitab otseselt lendamisele. Ka domeeninimi „ XXX” on täiesti tavapärane viide lennureisidele, eriti olukorras, kus Aktsiaselts Baltic Tours on püüdnud domeeninime „ XXX” kasutamisega eristuda konkurentide väga sarnase nimega veebilehtedest. Järelikult lennureisiteenuste osutamiseks eraldi veebilehe loomine ning selleks eraldi domeeninime registreerimine on reisiteenuste turul levinud praktika ja kostja ega Aktsiaselts Baltic Tours ei ole siin erandiks.
22.Hageja käitub kostja suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on domeeninime „ XXX“ omanik juba alates 13.09.2007. Samal ajal loodi ka veebileht http://www. XXX, mille haldajaks on Aktsiaselts Baltic Tours. Seega kostja ja Aktsiaselts Baltic
Tours on kasutanud domeeninime „ XXX“ heas usus juba alates 2007 septembrikuust. Alates sellest ajast kuni kirjaliku nõudeavalduse esitamiseni mais 2010 ei ole hageja esitanud kostjale mistahes muid nõudeid või pretensioone selles osas, et domeeninime „ XXX“ kasutamisega rikutakse hageja kui väidetavalt üldtuntud kaubamärgi omaniku ainuõigusi. Seega hageja on oma käitumisega nõustunud domeeninime „ XXX“ registreerimisega kostja nimele ning selle kasutamisega Aktsiaseltsi Baltic Tours poolt äritegevuses. Kostjale on teada vaid üks juhtum, kus hageja võttis kostjaga ühendust seoses veebikeskkonnaga http://www. XXX. Nimelt soovis hageja, et kostja ei kajastaks veebilehel http://www. XXX Tallinna La infotelefoni. Selles küsimuses suhtles hagejaga kostja tollane turundusjuht. Ometi ei puudutanud hageja siis kordagi kaubamärgi ainuõiguse rikkumise temaatikat ega teinud kostjale selles osas etteheiteid. Kostja järeldas, et hagejal sellekohased pretensioonid puuduvad.
23.Hagi esitamisega käitub hageja kostja suhtes pahatahtlikult, mis on vastuolus VÕS §-ga 6 ja TsÜS §-ga 138. Hageja pahatahtlik käitumine väljendub selles, et domeeninime „ XXX“ kuuluvus kostjale peab olema hagejale teada juba alates 2007 septembrist, kuid sellest hoolimata on hageja esitanud kostja vastu nõude kolm aastat hiljem, seades ohtu domeeninime „ XXX“ kasutamisse tehtud investeeringud ning tekitades kostjale põhjendamatuid kulusid seoses kohtumenetlusega. Kostja arvates on põhjendatud jätta hagi rahuldamata ainuüksi hea usu põhimõttest tulenevalt (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07 p 27). Ka käesoleval juhul on hageja nõudeõiguse piiramine õigustatud hea usu põhimõttele tuginedes, sest asjaolude kohaselt ei ole hageja ligi kolme aasta jooksul pärast domeeninime „ XXX“ registreerimist esitanud selle registreerimise ja kasutamise kohta mistahes kaubamärgiõigusest tulenevaid vastuväiteid. Kostja tugineb analoogia korras eelpool mainitud Riigikohtu lahenditega kujundatud praktikale, mis puudutavad viivisenõude sissenõudmata jätmist pikema aja jooksul. Järelikult hageja ei ole kasutanud heauskselt oma väidetavat õigust nõuda domeeninime „ XXX“ üleandmist.
24.Domeeninimega „ XXX“ ei rikuta hageja ainuõigust tema ärinimele. Hagist ei nähtu, millisele õiguslikule alusele see väide tugineb. Hageja ei ole näidanud, miks ei ole kostjal õigust hageja ärinime väidetavaks kasutamiseks (ÄS § 15 lg 1). Sõna „L“ kasutavad oma ärinimes ka teised isikud nagu AS Kärdla L, AS Tartu L, AS Kuressaare L, AS Pärnu L, FIE Hilse Kesvatera La baar, La Hotelli AS, Mittetulundusühing Tallinna Lennujaaama Spordiklubi ning Tartu Raadi L AS. Kui nõustuda hageja väitega, et domeeninime „ XXX“ kasutamine rikub hageja õigust tema ärinimele, siis peab õigeks lugema ka väite, loetletud äriühingute poolt kasutatavad ärinimed rikuvad samuti hageja õigust tema ärinimele. Selline tõlgendus oleks ebamõistlik ning vastuolus seadusandja mõttega ärinime ainuõiguse regulatsiooni kehtestamisel.
25.Domeeninimi „ XXX“ ei riku hageja kaubamärgiomaniku ainuõigusi. „Lennart Meri Tallinna L“ ei ole üldtuntud kaubamärk. KaMS § 12 lg 1 kohaselt kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas. KaMS § 12 lg 2 p 1 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse ulatus kaupade ja teenuste suhtes määratakse üldtuntud kaubamärgi puhul kaupade ja teenustega, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas. Hageja väide kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ üldtuntusest on paljasõnaline, sest hageja ei ole oma väite kinnituseks esitanud mistahes tõendeid. Viide „Lennart Meri“ lisati Tallinna La nimele alles 29.03.2009. Seega pole välistatud, et nimeühend „Lennart Meri Tallinna L“ pole jõudnud avalikkuses juurduda sellisel tasemel, mis annaks aluse väita, et tegemist on üldtuntud kaubamärgiga. Hageja ei ole samuti tõendanud asjaolu, millal tema väidetava kaubamärgi üldtuntus tekkis. Hagiavaldusest jääb ebaselgeks, millist üldtuntud kaubamärki hageja silmas peab. Hageja ei ole põhistanud, kas tegemist on sõnalise või kujutisliku või kombineeritud kaubamärgiga. Kuivõrd hageja on viidanud üksnes sõnaühendile „Lennart Meri Tallinna L“, siis kostja eeldab siin ja
edaspidi, et hageja väitel on üldtuntud kaubamärgiks sõnaline kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“. Lisaks eeltoodule pole hageja selgitanud, milliste kaupade ja teenuste suhtes väidetav kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“ oma üldtuntuse üldse omandas. Ilma üldtuntud kaubamärgiga seostatavate kaupade või teenusteta ei ole võimalik tuvastada selle kaubamärgi õiguskaitse ulatust. Seega enne, kui asuda rikkumise hindamise juurde, on vaja välja selgitada, milliste kaupade ja teenuste suhtes rikkumist üldse tuvastatakse. Hageja ei ole seda teinud.
26.Järgnevalt käsitleb kostja küsimust sellest, kas esineb tõenäosus domeeninime „ XXX“ ja hageja väidetava üldtuntud sõnalise kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ äravahetamiseks tarbija poolt. Domeeninimi „ XXX“ ei ole identne ega eksitavalt sarnane hageja väidetava üldtuntud kaubamärgiga. Isegi juhul, kui kohus tuvastab, et kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“ on üldtuntud kaubamärk, ei ole kostja toime pannud hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumist KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, sest hageja väidetav üldtuntud kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“ ei ole identne ega sarnane domeeninimega „ XXX“. Kostja möönab, et domeeninimes „ XXX“ ja hageja väidetavas üldtuntud kaubamärgis „Lennart Meri Tallinna L“ kasutatakse sõna „L“. See aga ei anna alust järelduseks, et kostja domeeninimi ja hageja väidetav üldtuntud kaubamärk on identsed või eksitavalt sarnased. KaMS § 16 lg 1 p 3 kohaselt ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides tähiseid või andmeid, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas“. Kostja on seisukohal, et sõna „L“ kasutamine on muutunud kostja heauskses äripraktikas tavapäraseks, sest veebikeskkond „ XXX“ on klientide seas populaarne lennupiletite müügikeskkond ja hageja on sellise praktika kujunemist oma aastatepikkuse tegevusetusega aktsepteerinud. Seega puudub hagejal õigus domeeninime „ XXX“ kasutamist takistada.
27.Lennundusseadus ei anna mõiste „L“ legaaldefinitsiooni. Sellegipoolest sätestab lennundusseaduse § 34 lg 1 mõiste „lennuväli“ legaaldefinitsiooni järgmiselt: „Lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks“. Sõna „L“ kasutataksegi igapäevaselt tavakeeles, viidates erinevatele lennuväljadele koos sinna juurdekuuluvate hoonete ja tehnikaga. Veebilehel viidatakse virtuaalsele Lale ehk kohale, kust on võimalik mugavalt reisibüroo vahendusel hankida lennupileteid ja saada teavet lennureisimise kohta ilma, et peaks füüsiliselt minema kohale nö päris La. Kui räägitakse Eesti Ladest, siis peetakse ilmselt silmas mõnda Eestis asuvat lennuvälja. Lennuameti andmetel on lennuvälja sertifikaat Eestis väljastatud 12 lennuväljale, seega eksisteerib lennuväljade käitajate paljusus. Lisaks kasutatakse sõna „L“ viitamaks välisriikides asuvatele lennuväljadele, mida on kahtlemata oluliselt rohkem ja mis on ka suuremad ning tuntumad kui Eestis asuvad Lad. Järelikult sõna „L“ ei ole ega saa olla seostatav vaid hagejaga, sest sõna „L“ kasutamisel ei peeta ilmtingimata ja alati silmas hageja poolt käitatavat Tallinna La, rääkimata Eesti Ladest. Ainuüksi see asjaolu välistab võimaluse nõuda sõna „L“ sisaldavate domeeninimede üleandmist hagejale.
28.Patendiamet on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et kirjeldavad tähised ei kuulu kaubamärgina kaitsmisele. Järelikult pole võimalik, et kirjeldavad tähised rikuvad kaubamärgiõigusi. Seda kinnitab ka KaMS § 16 lg 1 p 2, mille kohaselt kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud, koosnevaid tähistusi“. Sõnal „L“ on kirjeldav tähendus. Järelikult hagejal pole õigust keelata kostjal kasutamast oma domeeninimes kirjeldavat tähist „L“. Sõnalise kaubamärgi osa võiks olla eraldiseisvalt kaitstav üksnes juhul, kui ta on piisavalt eristusvõimeline. Vastavalt KaMS § 16 lg 1 p-le 5 ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata
teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides kaubamärgi mittekaitstavaid osi. Antud juhul moodustab sõna „L“ ühe osa hageja väidetavast üldtuntud sõnalisest kaubamärgist „Lennart Meri Tallinna L“. Eraldiseisvalt ehk ilma ülejäänud osadeta – „Lennart“, „Meri“ ja „Tallinn“ – on sõna „L“ eristusvõimetu. See tähendab, et sõna „L“ on hageja väidetava üldtuntud sõnalise kaubamärgi mittekaitstav osa. Järelikult puudub hagejal õigus domeeninime „ XXX“ kasutamist takistada ka põhjusel, et domeeninime ja tema väidetava üldtuntud kaubamärgi kattuv osa ei ole kaubamärgiõiguse alusel eraldiseisvalt kaitstav. Patendiameti andmetel ei ole tänase päevani veel registreeritud sõnalisi kaubamärke, mis sisaldaksid sõna „L“. Küll aga on registreeritud kombineeritud kaubamärgid „Kuressaare L“, „Hamburg Airport“ ja DOMODEDOVA MOSCOW INTERNATIONAL AIRPORT. Ehkki hageja ise ei ole oma väidetavat üldtuntud sõnalist kaubamärki „Lennart Meri Tallinna L“ registreerinud, taotleb kujutisliku kaubamärgi registreerimist. Siit võib järeldada, et kaubamärgi, mis sisaldab sõna „L“ registreerimine on eelkõige mõeldav kujutisliku või kombineeritud kaubamärgina, mitte sõnalise kaubamärgina. Tulenevalt eeltoodust ei saa hageja ühelgi moel tugineda väitele, et sõna „L“ kasutamisel domeeninimes rikutakse tema kui üldtuntud kaubamärgi omaniku õigusi. Hagejal puudub õigus monopoliseerida sõna „L“ kasutamine.
29.Veebileht http://www. XXX ei ole seostatav hagejaga. Kostja ei nõustu hageja väitega, et lennuinfo kuvamine eksitab tarbijaid veebilehe http://www. XXX haldaja ja domeeninime „ XXX“ omaniku osas. Seda eelkõige põhjusel, et nii veebilehe kontaktandmetes kui ka müügitingimustes on väga selgelt ja konkreetselt välja toodud kostja kui domeeninime „ XXX“ omaniku ja Aktsiaseltsi Baltic Tours kui veebilehel pakutavate reisiteenuste vahendaja nimed ja kontaktandmed, sh registrikood ja aadress. Järelikult ei vasta tõele hageja väide, et kostja rikub ÄS § 15 lg 2 nõudeid, jättes veebilehel mainimata enda ärinime, asukoha ja registrikoodi. Lennuinfo kuvamine veebilehel ei saa olla eksitav ka seetõttu, et praktiliselt kõigil veebilehe lehekülgedel kutsutakse külastajat tegema lennubroneeringuid. Teatavasti hageja ei tegele lennupiletite müügiga või broneerimisega, vaid hoopis lennuvälja käitamise ning aeronavigatsiooniteenuste osutamisega. Lennupiletite müügiga ja broneerimisega tegelevad üksnes lennufirmad, reisibürood ja reisikorraldajad. Klikkides avalehel lingile „LENNUPILETITE BRONEERIMINE“, avaneb koheselt virtuaalne broneerimiskeskkond, kus lehe alaservas on muuhulgas selgelt ja nähtavalt ära toodud ka Aktsiaseltsi Baltic Tours logo. Lehe päises kasutatakse kujutist tekstiga „ XXX SINU VIRTUAALNE L“, mis rõhutab, et tegemist on elektrooniliste teenustega. See kujutis ei ole ühelgi moel samastatav hageja väidetava üldtuntud sõnalise kaubamärgiga „Lennart Meri Tallinna L“. Ainuüksi kirjeldatud kujutised osundavad üheselt, et tegemist on lennupiletite broneerimise keskkonnaga, mitte hageja ametliku veebileheküljega. Veebilehel ei ole ühelgi moel viidatud, et tegemist on hageja ametliku koduleheküljega. Samuti ei ole kasutatud hageja visuaalset sümboolikat ega esitatud informatsiooni, mille kohaselt domeeninimi „ XXX“ kuulub hagejale või et kostja on hagejaga seotud.
30.Juhul, kui veebilehe http://www. XXX avalehel klikkida lingile „LENNUGRAAFIK“, avaneb veebilehekülg, kus on kuvatud info nii saabuvate ja väljuvate lendude kohta kui ka info soodsate reisipakkumiste kohta, broneeringu tegemise moodul, sobivate reisitingimuste otsingumoodul ja moodul meililistiga liitumiseks. Eraldi menüüs lehe ülaosas on viited ärireisija puhkusereisi pakkumistele ning lisainfo lennupiletite broneerimise kohta. Ka siin ei ole ühelgi moel viidatud ametlikule seosele hagejaga. Lennuinfot kuvatakse ka erinevatel teistel veebilehtedel, näiteks: www.lendama.ee/page/212 www.lendama.ee/page/213 www.lendama.ee/page/214 www.reisipunkt.ee.index.php?option=com_php&Itemid=161&lang=et
www.reisipunkt.ee.index.php?option=com_php&Itemid=162&lang=et www.estonian-air.ee/tallinna_La_info_reaalajas www.estonian-air.ee/index.php?id=10794 rrivals=1 http://reis24.ee/flightplan http://reis24.ee/flightplan/dep. Tulenevalt eeltoodust ei ole lennuinfo reaalajas kajastamine lennufirmade, reisibüroode ja reisikorraldajate poolt kuidagi tavapäratu. Reisibüroode klientidel on sellise väljakujunenud tava valguses tekkinud ootus, et nad saavad lisaks hageja ehk Tallinna La ametlikule lennuinfole operatiivselt lennuinfot ka reisibüroode vastavatelt lehekülgedelt.
31.Hageja ja kostja tegevusalad ei ole sarnased. Isegi juhul, kui kohus tuvastab, et hageja väidetav üldtuntud kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“ on identne või sarnane domeeninimega „ XXX“, ei ole kostja toime pannud hageja kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumist KaMS § 14 lg 1 p 2 alusel, sest hageja ja kostja kaubad või teenused ei ole identsed ega samaliigilised ning tarbija poolt domeeninime „ XXX“ ja hageja väidetava üldtuntud kaubamärgi äravahetamine ei ole tõenäoline. Hageja ei ole piisavalt tõendanud oma väidetava üldtuntud sõnalise kaubamärgi õiguskaitse ulatust. Seoses sellega ei ole hageja täpsustanud tema poolt pakutavate kaupade ja teenuste identsust või sarnasust võrreldes kostja poolt pakutavate kaupade või teenustega. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja teenustes ja kaupades puudub igasugune kattuvus. Hageja on lennuväljade käitaja ning aeronavigatsiooniteenuse osutaja. Kostja tegeleb tütarühingu kaudu reisiteenuste vahendamisega, kostja enda igapäevane majandustegevus seisneb valdusettevõtja ülesannete täitmises oma tütarühingutele. Seega tegemist on kahe täiesti erineva tegevusalaga äriühinguga, kelle puhul on välistatud, et nende tooted või teenused on identsed või äravahetamiseni sarnased. Järelikult on täitmata KaMS § 14 lg 1 p 2 üks kõige olulisem eeldus ja hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ainuüksi sel põhjusel.
32.Domeeninimi „ XXX“ registreeriti ja seda kasutatakse heas usus. Kostja kasutab domeeninime „ XXX“ juba alates septembrist 2007. Domeeninime „ XXX“ registreerimise tingis asjaolu, et lennupiletite müügisuunda sooviti muudest äritegevustest rohkem esile tõsta, pakkudes sellisel moel spetsialiseeritud teenuseid teatud tunnustele vastavale sihtgrupile, näiteks pidevatele ärilennureisijatele ja kaugemate sihtkohtade puhkuselennureisijatele. Varasemalt kostja nimel registreeritud ja kasutusel olnud domeeninimed ei võimaldanud lennupiletite müügisuunda piisavalt eristada ning selleks oli äristrateegiliselt vajalik luua eraldi veebileht. Kostja eesmärke domeeninime „ XXX“ registreerimisel tõendab EENet’ile esitatud põhjendus lisadomeeni registreerimise vajaduse kohta. Seega ei vasta tõele, et kostja registreeris domeeninime „ XXX“ pahatahtlikult. Ka käesoleval ajal toimub domeeninime „ XXX“ kasutamine heas usus eesmärgiga paremini täita pidevate lennureisijate ning kaugematesse sihtkohtadesse siirduvate lennureisijate vajadusi. Kostja ning Aktsiaselts Baltic Tours on kolme aasta jooksul alates domeeninime „ XXX“ registreerimisest järjepidevalt panustanud veebilehe arendamisse ning teinud sel otstarbel olulisi investeeringuid.
33.Hageja nõuded väljuvad üldtuntud kaubamärgi ainuõiguse omanikule seaduse alusel tagatud kaitse piiridest. Kui kohus rahuldab hageja nõude domeeninime „ XXX“ üleandmise ja sellest domeeninimest hageja loobumise nõusoleku asendamise nõudes, siis luuakse pretsedent, mille alusel tekib hagejal võimalus esitada samasisulisi nõudeid ka teiste isikute vastu, kes kasutavad oma domeeninimes sõna L või selle vasteid. Sellisel juhul võiks kostja esitada nõude ka näiteks veebilehe haldaja, AS-i EMT vastu, kelle nimele on registreeritud domeeninimi „airport.ee“, sest domeeninimes kasutatud ingliskeelne sõna „airport“ vastab eestikeelsele sõnale „L“. Ometi on tegemist virtuaalse keskkonnaga, mida AS EMT kasutab igapäevaselt oma majandustegevuses klientide teenindamiseks.
Sarnased veebilehed on näiteks ka ülalviidatud konkureerivate reisibüroode lennureiside müügile spetsialiseeritud veebilehed http://www.lendama.ee/, http://www.lennupiletid.ee/ ja http://www.sooduslennud.com. Hagi rahuldamine tooks endaga kaasa absurdse olukorra, kus hageja kui lennuvälja käitaja saab praktiliselt kontrollimatult sekkuda erinevate teiste äriühingute majandustegevusse. Sisuliselt oleks tegemist samasuguse olukorraga juhul, kui näiteks AS Tallinna Sadam vaidlustaks kõik domeeninimed, kus kasutatakse sõna „sadam“ või kui Eesti Raudtee nõuaks endale kõigi selliste domeeninimede üleandmist, milles sisaldub sõna „raudtee“. Kostja hinnangul ei saa hageja väidetavaid üldtuntud kaubamärgi omaniku ainuõigusi nii ulatuslikult laiendada.
34.Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Hagejal ei saa KaMS § 5 lg 2 ja § 9 lg 3 tulenevalt õiguskaitset tekkida väidetava üldtuntud kaubamärgi suhtes. KaMS § 10 lg 1 p 6 alusel ei saa õiguskaitset tekkida kostja varesema õiguse tõttu (septembris 2007 registreeritud domeen). Tähise üldtuntust ei ole hageja tõendanud ei üldtuntuse omandamise aja ega teenuste osas. Üldtuntus ei saa tekkida kohe tähise kasutamisest, see võtab aega. Hageja väidetava üldtuntud kaubamärgi ja tähise L vahel puudub sarnasus. L on üks osa hageja väidetavast üldtuntud kaubamärgist. Oluline on kaubamärgi kui terviku kasutamine. Kohtuotsuse põhjendused
35.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seisukohad ning uurinud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
36.Kohtupraktikas ja eriala kirjanduses on aktsepteeritud, et domeeninimi sarnaneb oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust või päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-4-06, p 49). Lahendis 3-2-1-4-06 on Riigikohus tuvastanud funktsionaalse sarnasuse domeeninime ja kaubamärgi vahel. M.Toomsoo on oma artiklis „Kaubamärgiomanike õiguste kaitse seoses domeeninimedega“ (Juridica V/ 2000, lk 283) leidnud, et domeeninimi täidab Internetis kaubamärgile sarnaseid funktsioone ja artikli autori viite kohaselt võib domeeninimi toimida Internetis kaubamärgina. Riigikohtu lahendis seoses domeeninimega väljendatud seisukohad, eelkõige p-d 47, 48, 49, 50, 51, 52, on kohaldatavad kõigis vaidlustes domeenimede üle. Seega saab domeeninime õiguskaitse ulatuse määramisel lähtuda kaubamärgiseadusest (KaMS).
37.KaMS § 5 lg 1 kohaselt saab õiguskaitse: 1) kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (RT II 1994, 4/5, 19) artikli 6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk); 2) kaubamärk, mille kohta on tehtud registreering registris (edaspidi registreeritud kaubamärk); 3) kaubamärk, mille kohta on tehtud Eestis kehtiv registreering Büroo rahvusvahelises registris Madridi protokolli alusel. Hageja vaidlustab kostja poolt domeeninime „ XXX” kasutamise põhjusel, et see on eksitavalt sarnane hageja varasema õigusega – hageja üldtuntud kaubamärgiga Lennart Meri Tallinna L. Seega väidab hageja õiguskaitse olemasolu tulenevalt KaMS § 5 lg 1 punktist 1 tulenevalt.
38.KaMS § 7 lg 1 tulenevalt kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust kaubamärgiomaniku nõudel. Kaubamärgi üldtuntust tunnistatakse ainult juhul, kui see on seotud kaubamärgi õiguskaitsealase hagi või kaebuse menetlusega. KaMS § 7 lg 3 sätestab, et üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse muu hulgas kaubamärgi: 1) tuntuse astet Eestis kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenustega analoogiliste kaupade või teenuste tegelike ja võimalike tarbijate sektoris, nende kaupade või teenuste jaotusvõrgus tegutsevate isikute sektoris või nende kaupade või teenustega tegelevas ärisektoris; 2) kasutamise ja tutvustamise kestust ja ulatust ning kaubamärgi geograafilist levikut; 3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides; 4) hinnangulist väärtust. Sama paragrahvi lg 4 järgi piisab üldtuntuse tunnistamiseks, kui kaubamärki tunneb valdav enamus vähemalt ühte käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1
nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest.
39.Hageja leiab, kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“ on üldtuntud, kuna enamus Eestis asuvate lennuväljade teenuste tarbijaid samastavad „La“ just Lennart Meri Tallinna Laga ning eristavad seda teistest lennuväljadest, mis ei tegele lennureisidega üldsusele. Kohtuistungil selgitas hageja, et kaubamärk omandas üldtuntuse lennuvälja käitamisel Tallinnas, ning üldtuntust tõendab asjaolu, et Eesti inimeste jaoks tähistab L Lennart Meri Tallinna La. Nimetatut peab hageja üldtuntud asjaoluks. Kohtuistungil selgitas kohus hagejale, et tõendada tuleb kaubamärgi üldtuntust ning selgitada tuleb üldtuntud asjaolu. Hageja jäi seisukohale, et kaubamärgi üldtuntus tuleneb üldtuntud asjaolust ja põhjendas üldtuntud asjaolu. Kostja arvates ei ole „Lennart Meri Tallinna La“ üldtuntud kaubamärk arvestades lühikest aega, mis on möödunud Tallinna Lale Lennart Meri nime andmisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga. Õige on, et üldtuntuse omandamiseks on vajalik, et kaubamärk oleks kasutuses teatud aja, mille jooksul ta saab üldtuntuse omandada. Tuntuse saavutamine ei saa toimuda väga lühikese aja jooksul. Hageja ei ole väidetava üldtuntud kaubamärgi Lennart Meri Tallinna La üldtuntuse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja väitel hakkas ta tähist Lennart Meri Tallinna La kasutama 2009. Hagi esitas hageja 27.09.2010.
40.Kohus ei pea antud asjaoludel võimalikuks tähise „Lennart Meri Tallinna L“ üldtuntuse omandamist märgitud lühikese, igal juhul alla 2 aasta, jooksul. Ka ei ole hageja väidetavat kaubamärgi üldtuntust tõendanud. Kohus ei nõustu hageja põhistusega tema poolt väidetud üldtuntud asjaolu esinemise kohta. Hageja põhistus, et Eesti elanikud peavad sõna „L“ kuuldes või nähes silmas nimelt Lennart Meri Tallinna La, ei ole veenev. Tõenäoline on, et sõna „L“ tekitab Eesti elanikus assotsiatsiooni eelkõige tema kodukohale lähima Laga. Tavakodanik, kellel puuduvad lennundusse puutuvad eriteadmised, ei tee vahet lennuvälja ja La vahel neid sõnu igapäevakeeles kasutades. Ka ei tea tavatarbija, et kõik Eestis asuvad lennuväljad/Lad on osa AS-ist Tallinna L. Ülamärgitust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejal puudub varasem õigus – üldtuntud kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“.
41.Ka Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art-s 6 bis (1), mis sätestab liikmesriikide kohustuse seoses üldtuntud kaubamärgiga, sätestatud eeldused õiguskaitseks, hageja poolt esitatud asjaoludel puuduvad. Käesoleval juhul ei ole tegemist teise märgi taasesituse ega jäljendiga, mis võib põhjustada tema äravahetamist. Sellist küsimust ei saa tekkidagi, kuna kohus leidis ülalmärgitud põhjustel, et hagejal puudub üldtuntud kaubamärk.
42.Hagi ei kuuluks aga rahuldamisele ka juhul, kui hageja oleks üldtuntud kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ omanik. Sellisel juhul tuleks hageja kaubamärgi ja kostja domeeninime võrrelda analoogselt kaubamärkide võrdelemise reeglitele vastavate vaidluste lahendamisel. Tuvastada tuleks segiajamise tõenäosus. Seejuures tuleks märke võrrelda igakülgselt, tähelepanu alla ei saa võtta vaid hageja väidetava kaubamärgi koosseisu kuuluvat ühte sõna „L“ nagu seda on teinud hageja. Vaidluse lahendamine taandub käesoleval juhul KaMS § 9 sätestatu (absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud) kohaldamisele. Nimetatud paragrahvi lg 1 p 4 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Kaubamärgina ei saa registreerida üldises kasutuses olevat märki, st märki, mis koosneb ainult tähisest, mis on igapäevases keelekasutuses. Hageja väidetud üldtuntud kaubamärk on „Lennart Meri Tallinna L“. Sõna „L“ KaMS § 9 lg 1 p 4 alusel kaubamärgi koosseisus kaitset ei saaks. Sõna „L“ on igapäevases (tavapärases) keelekasutuses – vaba kõigile kasutamiseks ning seda ei ole hagejal võimalik monopoliseerida ning seetõttu kaubamärgina kaitsta. Sõna „L“ vaba kasutamine on avalikkuse huvides, sellest tulenevalt ei saaks kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ koosseisu õiguskaitset sõna „L“. See tähendab, et juhul kui hageja nimele registreeritaks kaubamärk „Lennart Meri Tallinna L“, ei saaks kaitset
selle koosseisu kuuluv sõna „L“ ning nimetatud sõna oleks vaba kõigile kasutamiseks.
43.Kuna hagejal puudub KaMS tulenevalt ainuõigus väidetava kaubamärgi „Lennart Meri Tallinna L“ koosseisus sõnale „L“, ei laiene talle ka kaubamärgi omanikuga sarnane õiguskaitse ning asjassepuutuvad ei ole hageja väited kostja pahausksusest ning sel põhjusel kohus nimetatud väiteid ei analüüsi. Samal põhjusel puudub vajadus hinnata konkurentsiseaduse ja reklaamiseaduse ja VÕS § 1045 rikkumisse puutuvaid hageja väiteid ja Eesti Interneti Sihtasutuse 29.06.2010 otsusega heaks kiidetud domeenireegleid ja Domeenivaidluste Komisjoni reglementi.
44.Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata.
45.Juhindudes TsMS § 386 lg 4 tuleb 28.09.2010 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistada.
46.Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 1 595 eurot (25 000 krooni). Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 5 000 krooni.
46.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.