Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 30.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-42316/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1615

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega TsMS § 231 lg 1Tõendamisest vabastamise alused VÕS § 127 lg 4, 5Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-10-42316/26Tallinna Ringkonnakohus16.01.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

Toimik nr 2-10-42316

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 30.05.2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõts Tsiviilasi: AN hagi JV, SV, AV ja MV vastu kahju hüvitamiseks Kohtuistungi toimumise aeg: 07.04.2011 Hageja: AN(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Indrek Veso (AB Veso & Partnerid, e-post [email protected]) Kostja I: JV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: SV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: AV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja IV: MV(isikukood XXX, elukoht XXX) Resolutsioon Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dest 434-438, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused hagis

1.AN hagis JV, SV, AV ja MV vastu: 1.1 Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes

2.Menetluskulude osas: 2.1 Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolude kirjeldus ja kohtuotsuse põhjendused

1.Hagi sisu

Sarnased lahendid

Asjaõigus

1.2.Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse (t lk 4-13) ja 20.04.2011 seisukoha (t lk 157-162) kohaselt hageja ja kostjate kaasomandis on EA kinnistu (registriosa nr XXX). 28.05.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-0760186 kinnitatud kompromissiga saavutati poolte vahel kokkulepe kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu jagamiseks. Kostjad venitasid kompromissi täitmisega, jättes 15.02.2010 Rakveres asuvasse notaribüroosse ilmumata. Kostjad jätsid ka 18.02.2010, 25.02.2010, 03.03.2010, 09.03.2010 ja 01.04.2010 Tallinna notar Priidu Pärna juurde ilmumata. 09.03.2010 ilmus JV notari vastuvõtule kuid täiendavate tingimuste esitamise tõttu jäi tehing tegemata. 18.04.2010 esitas hageja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippusele täitmisavalduse sundimaks kostjaid Tartu Maakohtu 28.05.2009 määrust täitma. 31.05.2010 ja 26.07.2010 ei ilmunud kostjad Tallinna notar Gunnar Savisaare vastuvõtule. 03.08.2010 ilmusid kostjad küll Tallinna notar Tiit Sepa vastuvõtule, kuid täiendavate nõudmiste tõttu jäi kinnistu jagamata. Hageja on käinud oma elukohast Rakveres Tallinnas kaheksal korral notari vastuvõtul, kohtutäituri juures täitmisavaldust esitamas ja 17.08.2010 oma advokaadist esindajaga kohtumas ning dokumente üle andmas. Kokku on hageja pidanud kostjate kohustuse täitmatajätmise tõttu pidanud alusetult Tallinnas käima 10 korda. Üldteada on, et Rakvere ja Tallinna vahemaa on 100 kilomeetrit, seega on hageja sõitnud kostjate tõttu alusetult 2 000 km. Arvestades hageja auto keskmiseks kütusekuluks 7,6 l/100km ja diiselkütuse hinnaks sellel perioodil 17 krooni, on hageja sõidukuludest tulenev kahju 2 584 (7,6 x 17 x 2000 / 100) krooni. Hageja ei esita kütusekulu tõendamiseks tšekke, sest see oleks hageja arvates ebaproportsionaalne tõendamiskoormise panemine hagejale. Hageja ei ole raamatupidamiskohustuslane, mistõttu ta ei säilita tšekke enda kõikvõimalike kulutuste kohta. Kuivõrd ka tšekkide esitamisel tuleks kohtul kontrollida distantsi, kütusekulu ja kütuse maksumust, on hageja arvates esitatud tõenditega tema nõue piisavalt tõendatud. Kostjate arvutus bussihindade kohta on ekslik, sest arvestatud on nelja reisiga, tegelikult oli ühe-otsa reise kokku 20 (10 edasi-tagasi reisi Rakverest Tallinna). Seega tuleks bussiga reisides sõidukuluks 1 900 krooni, mis ei ole oluliselt odavam hageja autosõidukuludest. Samuti nõuab hageja kostjatelt notaribüroodes käimise tõendamiseks palutud kohalviibimise tõendite maksumuse hüvitamist summas 1 200 (4 x 300) krooni ja notar Priidu Pärna poolt kohaloleku tõendi ja lepingu ettevalmistamise eest esitatud arve nr 6231 summa 772,80 krooni hüvitamist. Kostjate nõudmisel tuli vahetada notaribürood, mistõttu notar Priidu Pärnale tuli tasuda lepinguprojekti koostamise eest. Kokku on hageja teinud kulutusi 4 556,80 (2 584 + 1 200 + 772,80) krooni. Kui kostjad oleksid täitnud oma kohustusi juba 15.02.2010 Rakvere notaribüroos, ei oleks hageja neid kulutusi kandnud. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda, arvestades seejuures asjaolu, et hageja loobus osast nõudest kui kostjad nõude täitsid pärast hagist teadasaamist. Eelistungil nõustus hageja kirjaliku menetlusega. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule andmed oma auto tehniliste näitajate ja kütusehindade kohta (t lk 86-90), notaribüroode väljastatud kohalolekutõendid koos arvetega (t lk 42-51), kohtutäiturile esitatud täitmisavaldused koos kohtutäituri trahvihoiatusega (t lk 56-71).

3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatav seadus Pooltel puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr 2-07-60186 28.05.2009 määrusega kinnitatud kompromissi täitmine venis. Kostjad ei ole vaidlustanud, et hageja viibis hagis nimetatud kuupäevadel notari, kohtutäituri või advokaadi vastuvõtul, vaidlustatud ei ole ka erinevate notariaalsete lepinguprojektide koostamist. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kostjad ei ole vaidlustatud ja kohus loeb TsMS § 231 lg 1 järgi ka üldtuntuks ja tuvastatuks hageja esitatud andmeid Tallinna ja Rakvere vahelise vahemaa ning autokütuse hindade kohta vaidlusalusel perioodil. Sisuliselt seisneb poolte vaidlus hageja Rakvere-Tallinn sõitude ja kantud kulude põhjendatuses ning selles, kas need kulutused olid põhjustatud kostjate käitumisest. Hageja nõuab kostjatelt väidetavalt nende kohustuse rikkumise tõttu kantud kulutuste hüvitamist: sõidukulud summas 2 584 krooni, kulud notari kohalviibimistõenditele 1 200 krooni ja kulud notariaalse lepinguprojekti koostamisele 772,80 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nimetatud sätte kohaldamise esmaseks eelduseks on kahju olemasolu. Kohtu arvates ei ole antud juhul tõendatud sõidukuludega seonduva kahju esinemine. Sõidukulusid tõendab hageja notari kohalolekutõendite, auto kütusekuluandmete ja väljavõtetega kütusehindade kohta. Notari tõenditest nähtub tõepoolest, et hageja nimetatud kuupäevadel Tallinnas viibis. Esitatud ei ole aga ühtegi tõendit, mis kinnitaks kuidas või millal hageja Rakverest Tallinnasse tuli, millist transpordivahendit ta kasutas ning kas tema sõitude eesmärk oli üksnes notari, kohtutäituri või advokaadi vastuvõtul viibimine (VÕS § 127 lg 5 järgi tuleks kahjust maha arvata osa, mis vastaks hageja muudele asjatoimetustele Tallinnas). Vajadusele esitada kulude tõendamiseks lisatõendeid on kohus hageja tähelepanu juhtinud muuhulgas ka 07.04.2011 eelistungil. Oma 20.04.2011 vastuses (t lk 157-161) ei pidanud hageja lisatõendite esitamist vajalikuks. Esitatud tõenditega ei ole kohtu arvates tõendatud hageja kütusekuluga seonduv kahju. Kohus leiab, et tõendatud on hagejapoolne kulutuste kandmine seoses notari kohalolekutõenditega ja lepinguprojektiga (t lk 4251). VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu arvates ei ole kostjate väidetava notaribüroodesse mitteilmumisega piisavalt seotud kohalolekutõendite kulu. Kostjate kohaleilmumise korral ei oleks hageja tõesti

tõendeid võtnud, kuid kohtu arvates ei ole hageja poolt kohalolekutõendite võtmine kostjate teo vältimatu tagajärg. Tõendite võtmine notaribüroost ja seonduvate kulude kandmine oli hageja vaba valik. Hagejal puudus kohustus tõendada enese viibimist notaribüroos ning puudus vajadus tõendada kohalolekut just nimelt notari väljastatava kohalolekutõendiga. Kohtu hinnangul on tõendamata ka põhjuslik seos lepinguprojektiga seotud kulu ja kostjate teo vahel. Hageja väitel nõudsid büroovahetust, mis tingis eelnevale notarile projekti eest tasumise, kostjad. Kostjate väitel vahetati bürood kokkuleppel, notari puhkuse tõttu. Kumbki pool ei ole oma väidete kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kohtul ei ole esitatud materjalide põhjal võimalik usaldusväärselt tuvastada, kelle tegevuse tulemusel bürood vahetati. Kohtul puudub alus pidada ühe poole paljasõnalisi väiteid teise omadest kaalukamaks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et põhjuslik seos on tõendamata. Vastavalt 07.04.2011 eelistungil kohtu poolt väljendatule oli hagejal võimalik eeltoodud ebaselgus kõrvaldada täiendavate tõenditega, seda aga hageja ei teinud. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud sõidukulude tõttu tekkinud kahju esinemist ja põhjuslikku seost kostjate tegude ning notaribüroos tehtud kulutuste vahel. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-test 1 ja 4, § 168 lg-st 4. Kohus võtab arvesse asjaolu, et hageja loobus hagiavalduses esitatud mahukamast nõudest (nõusolekute andmise kohustuse tuvastamine) seoses nõude täitmisega kostjate poolt. Nimetatud olukorras oleks kohtu arvates ebaõiglane jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.