lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-26005/27

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 24.05.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-10-26005/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.05.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1454
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KÜS § 51TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 7Õigusemõistmine võrdõiguslikkuse alusel

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-11-57928/8Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja28.02.20122-11-32070/12Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja04.11.2011

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Sääse tn 13 korteriühistu80064379(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-10-26005

Määruse tegemise aeg ja koht

24.05.2011, Tallinn

Kohtunikud

Imbi Sidok, Ulvi Loonurm, Malle Seppik

Kohtuasi

KÜ Tammsaare 98 hagi Jüri Patrakovi vastu 45 282.35 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.03.2011 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Patrakovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja korteriühistu Tammsaare 98 (registrikood 80064379, asukoht Tammsaare tee 98-17 Tallinnas) Kostja Jüri Patrakov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-XX

XXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Jüri Partakovi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1.KÜ Tammsaare tee 98 (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohtusse 13.09.2010 hagi Jüri Patrakovi (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 39 806 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kostja alates 29.08.2009 Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX korteriomandi omanik. Hageja esitas kostjale igakuiselt majandamiskulude tasumiseks arveid. Kostja jättis arvete eest tasumata alates novembrist 2008. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista 45 282.35 krooni.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Eelmine korteriomanik S. A. tasus perioodil november 2008 – mai 2010 hagejale 36 072 krooni ning see summa tuleb võlast maha arvestada. S.A. kohustus tasuma ka kõik korteriga seotud arved vastavalt kinkelepingule. Hageja poolt arvestatud kommunaalmaksed on tehtud kuritarvitustega. Näiteks on arvele lisatud mingi Maailmapanga laen ja eraldi soojussõlme laen, maamaksu tasumiseks 42.11 krooni kuus, kokku 336.88 krooni, kuigi peaks olema 252.65 krooni. Vee soojendamiseks arvestab hageja suvel talvist koefitsienti, mis on mõistagi suurem. Hageja arvestatud sooja vee kogus ei ole õige. Vee ja sooja tarbimist arvestatakse valedel alustel. Soojussõlmega seotud laenu on kostja maksnud rohkem 252.14 krooni. Enam on arvestatud maamaksu.
3.28.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja perioodil 17.11.2008-12.07.2010 esitatatud arvete eest 2888.69 eurot (45 198.12 krooni) ning jättis rahuldamata nõude 5.38 euro ulatuses. Otsuse põhjenduste kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma korteriga seotud majandamiskulusid. S.A. kinkis vaidlusaluse korteriomandi kostjale. Lepingus pooled leppisid kokku, et juhul, kui hageja esitab kohtulike hüpoteekidega seotud rahalisi nõudeid kostjale, kohustub nimetatud nõuded täitma kinkija. Kostja oli teadlik, et kinkijal on hageja ees võlgnevus 57 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et korteriomand on kinkija valduses. Korteriomandiga seotud kulud tasub kinkija kuni tema kasuks seatud isikliku kasutusõiguse lõppemiseni. Kinkeleping ei vabasta kostjat hageja ees majandamiskulude tasumisest. Kinkeleping kui õigussuhe kinkija ja kostja vahel hagejasse ei puutu ega võta hagejalt nõudeõigust kostja vastu. Kostjal on kinkelepingu alusel õigus nõuda kinkijalt oma kohustuste täitmist. Hageja nõue kostja vastu on 45 282.35 krooni perioodi 17.11.2008-12.07.2010 eest esitatatud arvete alusel (see on 46 582.35 krooni – 1300 krooni, millest viimane on augusti 2010 arve). S.A. poolt on tasutud kommunaalteenuste eest, kuid tegemist on varasema võlaga, hagejale ei ole kinkelepingut edastatud ning maksekorraldustelt ei nähtu seost kostjaga. S.A. tasus makseid selgitusega „kommunaalmaksed XXXXXXXXX XX-XX“. Kostja esitatud kinkelepingust nähtub, et S.A. võlg hageja ees oli 57 000 krooni. Sellistel asjaoludel oli hageja õigustatud arvama maksed S.A. enda võla katteks. Seost kostjaga nendelt maksekorraldustelt ei nähtu. Seetõttu ei saa neid maksekorraldusi kostja võla tasumiseks pidada.
4.Kostja väitis, et maamaksu on hageja arvestanud liiga palju: perioodil aprill - november 2009 arvestas hageja kostja maamaksuks 42.11 krooni kuus kokku 336.88 krooni, kuigi peaks olema 252.65 krooni. Sellega hageja nõustus, õige maamaks võib olla tõesti 252.65 krooni. Kohus arvestas hageja poolt enamarvutatud maamaksu 84.23 krooni (336.88 – 252.65) hageja nõudest maha.
5.Kostja eest on S.A. teinud omad arvestused külma ja sooja vee tarbimise osas ja pöördunud isegi prokuratuuri poole. Samas ei ole prokuratuur ega kohus antud vaidluses tuvastanud

hagejapoolseid rikkumisi. Kostja väidab, et hageja ei arvesta kostja esitatud veenäite. Hageja väidab, et kostja ei luba neid veenäite kontrollida ja seetõttu arvestab ta kostjale igakuiselt kindla summa. Kohus leidis, et situatsioonis, kus korteriomanik ei võimalda teenust vahendaval korteriühistul kontrollida korteriomaniku poolt esitatud veenäitude õigsust, on ühistul õigus lähtuda üldise veemõõtja näidust, sest ühistul on kohustus veeettevõtjale tasuda kogu tarbitud teenuse eest. Sellises situatsioonis ongi korteriühistul endal õigus määrata tasumisele kuuluva vee kogus. Kohus leidis, et kostja ei ole suutnud tõendada ka seda, et vee soojendamise eest arvestatakse tasu ebaõigesti. Hageja märkis, et soojussõlme ja maailmapanga laen on üks ja seesama. Selle makse kahekordse kirjendamise tõttu võis kostjal segadus küll tekkida, kuid ei ole tuvastatud, et hageja nõuaks kostjalt rohkem, kui tema korteriomandil seda tasuda tuleks. Asjaolu, et laen oli tasutud, ei võtnud hagejalt õigust nõuda korteriomanikelt võla tasumist tagantjärgi.

6.26.04.2011 esitas J.Patrakov Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 sellega, et ei kutsunud kostja soovil tunnistajaks S.A.. Maakohus rikkus TsMS § 7 ja § 217 sellega, et jättis rahuldamata kostja taotluse istungi edasilükkamiseks, et kostjal oleks võimalik endale leida uus esindaja. Sellega rikkus kohus poolte võrdsuse printsiipi. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata S.A. maksed perioodi oktoober 2008 eest jooksvate kommunaalmaksude katteks J.Patrakovi eest. S.A. kirjutas maksekorraldustele „kommunaalmaksed“, mitte „võla kustutamine“. Oluline on kolmanda isiku tahte määratlemine, S.A. ei saanud võlga kustutada, kuna seda nõuet enda vastu ei ole ta kunagi tunnistanud. Seetõttu tulnuks S.A. tunnistajana üle kuulata. Samuti küsimuses, et kostja ei lase hageja esindajat veemõõtjate näitude kontrollimiseks korterisse. Kuna J.Patrakov ise korteris ei ela ja selles küsimuses ei ole keegi kostja poole pöördunud, tulnuks üle kuulata S.A.. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel, mille kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
8.Apellant ei vaidlusta asjaolu, et alates korteriomandile omandiõiguse tekkimise päevast on tema näol tegemist KÜ Tammsaare tee 98 liikmega. Apellant toetub muuhulgas väitele, et kuna S.A., kes vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele vaidlusalust korterit edasi kasutab, kohustus tasuma ka korteri kommunaalkulude eest. Samuti, et S.A. on makse tasunud ning et hageja on alusetult maksed arvestanud S.A. enda võla katteks, milline oli tekkinud enne korteri võõrandamist. Kolleegium on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et S.A. maksed olid selgitusega „kommunaalmaksed XXXXXXXXX XX-XX“, leidis maakohus õigesti, et hageja oli õigustatud arvestama maksed S.A. varasema võla katteks maksekorraldustelt seost kostjaga ei nähtunud, hageja kostja ja S.A. omavahelisi kokkuleppeid ei teadnud ega pidanudki teadma.
9.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohtu menetluse jooksul kasutas kostja kolme esineva esindaja teenust - juulis 2010 esindas teda vandeadvokaat Gennadi Kull, siis Jaan Brikker ning alates 18.11.2010 Anatoli Majevski. Käsunduslepingu lõpetamise kohta viimasega on kostja teate kohtule edastanud 10.02.2011. Seega ei ole asjakohane kostja väide, et teda on maakohtu poolt koheldud hagejast erinevalt ning et kohus ei võimaldanud temal kasutada õigusteadmistega isiku abi menetluse käigus.
10.Mis puutub kostja väitesse selle kohta, et maakohus ei kutsunud tunnistajana välja S.A., leiab ringkonnakohus, et tunnistaja ütlused kostja poolt esile toodud asjaolude tõendamiseks (arvete tasumisel S.A. tahe, asjaolud seoses hageja mittelubamisega

veemõõtjate näitusid kontrollima, hageja poolt esitatud kommunaalmaksete tegelikkusele mittevastavus) ei oleks olnud asjakohaseks tõendiks TsMS § 238 lg 1 mõttes. Tsiviilasja toimikusse on lisatud vaidlusalused arved ning maksekorraldused. Maksedokumentidelt nähtub selgitusena vaid „kommunaalmaksed“ ja aadress, puuduvad märked, mis võimaldaksid laekunud summasid seostada konkreetse jooksva kuu eest esitatud arvega (arve number, tarbimise periood, tasumisele kuulunud ja tasutud summade ühtimine vmt). Hagejale oli teada, et alates 29.08.2008 S.A. enam korteriomandi omanikuks ei olnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 kohaselt oli kostja või tema teadmisel S.A. õigustatud määrama, millise makse (kas võlgnevuse, mis oli korteriomandil eelmise omaniku ajast või jooksvate arvete alusel tasumisele kuuluva võlgnevuse) tasumiseks iga konkreetne rahasumma läheb. Kuna kostja ega S.A. oma tahet hagejale teatavaks ei teinud, oli hageja juhatusel õigus ise määrata.

11.KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse tasumise kohustuse üleminekut reguleerib otseselt sama seaduse § 7 lg 3, mille kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude või muude maksude eest.
12.KÜ Tammsaare tee 98 põhikirja p-de 3.2.6) ja 3.2.7) kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste eest, samuti kasutatavate kommunaalteenuste eest.

Ulvi Loonurm

Malle Seppik

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja