OÜ Kuressaare Elamute Hooldus hagi E V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 560.48 eurot (8769.62 krooni)
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalesid Hageja OÜ Kuressaare Elamute Hooldus (reg kood 10373222, Pikk 30 Kuressaare) seaduslik esindaja Hain Vaher ja lepinguline esindaja advokaat Eve Grass Kostja E V ( ) volitatud esindaja R V 20.aprill 2011.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista E V ́elt OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks põhivõlg 560.48 eurot (8769.62 krooni) ning viivis 475.36 eurot (7437.70 krooni). Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
1.OÜ Kuressaare Elamute Hooldus esitas 30.11.2010.a. maakohtule hagi E V vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hageja palub juhindudes KÜS § 13 lg 4, VÕS § 108 lg 1 ning § 113 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1 välja mõista E V ́elt OÜ Kuressaare Elamute Hooldus kasuks põhivõlg 8769.62 krooni ning viivis 7437.70 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja omanduses korteriomand, mis asub Kuressaares XXXXX4, mille kohta on avatud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonnas registriosa nr. XXXXXXXX, mis moodustab 804/15886 mõttelist osa kinnistust Kuressaares XXXXX (lisa 1). Korteriomandi reaalosaks olevas korteris on üldpinda 80,4 m 2. Elamus XXXXX on loodud korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise eesmärgil korteriühistu XXXXX (registrikood XXXXXXXX) (lisa 2). Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostja kuulumine korteriühistu liikmete hulka. Kostja on korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikuna KÜ XXXXX liige. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ XXXXX ja hageja vahel sõlmiti 01.09.2007.a majavalduse hooldusleping nr 167, millega KÜ XXXXX andis hagejale hooldusele majavalduse Kuressaare linnas XXXXX (lisa 3). Lepingu p 2.1. kohaselt andis KÜ XXXXX hagejale muuhulgas üle elamu hoolduse, kommunaalteenuste korraldamise ja nendeks tegevusteks, samuti muudeks majanduskuludeks korteriomanikelt maksete kogumise. Lepingu p 4.1. kohaselt korteriomanik kohustub tasuma igakuiselt 20.kuupäevaks hooldustasu ning muud maksud hageja poolt esitatud arvete alusel. Hooldustasule lisanduvad kulupõhised maksed korterite ja elamu üldkasutatavate ruumide kommunaalteenuste eest ning kindlustusmakse. Alates 2008.a detsembrist on kostja tasunud majandamiskulude eest hagejale ebaregulaarselt. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale esitatud arvete alusel kokku 8769.62 krooni (lisa 4). Lepingu p. 2.3 kohaselt andis KÜ XXXXX hagejale üle ka ühistu liikmetelt maksete kogumisest tulenevate vaidluste lahendamise ning juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele, on hagejal õigus pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Vastavalt KÜ XXXXX 18.02.2010.a üldkoosoleku protokollile kohustati hagejat jätkama menetlust võlgnevuse sissenõudmiseks korteri nr 4 omanikult, volitades kõiki selleks vajalikke õigustoiminguid teostama hagejat. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal on korteriühistu liikmena kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 01.09.2007.a lepingu nr 167 punktis 4.2 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast
2(6)
2-10-59907 summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 7437.70 krooni. Viivise arvestus on toodud lisas 4.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt /t.l. 20-23/ ei ole ta hagejale võlgu. Kostja leiab, et hagejal endal on probleeme raamatupidamisega ja korterühistu XXXXX haldamisega, millega ta hakkama ei saa. Kostja on pöördunud antud arvete kohta järelepärimisega hageja ja majavanema poole, kuid vastused on jäänud saamata. Kostja leiab, et kui ei ole teenuse osutamist, ei ole ka põhjust maksta. Hageja poolt esitatud üldkoosoleku protokolli väljavõtte 23.01.2008. kus on näha, et elektriküttega korterid maksustatakse 11% küttekuluga korteri kohta üldkasutatavate ruumide eest. Kostjale jääb arusaamatuks kust tuli see 11% ja mille alusel see võetud on. Samas keskküttega korterid maksavad oma korterite ruutmeetrite eest küttekulu. Väide, et avalike ruumide küttekulu on arvestatud sinna sisse ei pea paika. Kui arvestada 11% avalike ruumide küttekulu keskküttega korteri sisse, mis on siis tegelik sooja hind. Arvelehtedel on koefitsiendid ja tariifid mõlemal ühesugused, seega tuleb välja, et keskküttega korterid ei maksa avalike ruumide eest. Sellest selgub, et avalike ruumide eest peavad maksma ainult elektriküttega korterid. Sellega on tekitatud olukord, mis on vastuolus võrdõiglusega. Kostja leiab, et antud üldkoosoleku otsus on õigustühine selle vastuvõtmise hetkest, sellega on tahtnud keskküttega korterid enda eluolusid parandada elektriküttega korterite arvel. Hageja viis ise seda koosolekut läbi. See on kelmus ja selliseid arveid ei ole kohustus maksta. XXXXX majas on üldelektri võrku ennast ühendanud mõned firmad (Teetormaja, Starman jne.). Samas ei kasuta nende teenust kõik korteriomanikud, ka kostja mitte. Arvelehel nõutakse ühiselektri eest tasu hageja poolt. Kostja esindaja pole saanud vastust hagejalt, miks ta peab maksma kinni teiste korterite lõbustused ühiselektri näol. Seda saab nimetada täielikuks varguseks nende firmade poolt kostja suhtes ja väljapressimiseks hageja poolt. Hageja, kui maja haldaja kohustus on teha vastavad ümberarvestused, kuid nagu näha ta ei ole selleks võimeline. Veel on hagejal XXXXX maja esimeses trepikojas tehtud remondi praak parandamata. Karvased seinad ja auklikud laed, mis on pahteldamata jäetud, halvasti värvitud radiaator, koridori põranda plaadid, mis ei ole remondikäigus üldse üritatud põranda külge siduda. Hageja soovib veel remondifondi rahasid saada kostjalt arvelehtede peal. Kostja on arusaamisel, et praak tuleb parandada hageja firma oma kuludega, aga mitte nõuda lisarahasid arvega kostjalt. Töö on sisuliselt poolik, mida venitati ka mitu kuud. Sellega on kostja mõttelisele majaosale hageja tekitanud kahju materiaalselt ja moraalselt. Hageja on lisanud oma hagile majavalduse hoolduslepingu, kus on kirjas, et hageja on endale võtnud kohustuse töid tegema kvaliteetselt. Kvaliteeti pole kuskil. Õueala hooldamisest talvekuudel pole samuti hageja hakkama saanud. Kõike eelolevat arvesse võttes, kus hageja pole suutnud omale võetud lepingulisi kohustusi täita, pole kostjal E Vel hageja ees ka mingeid rahalisi kohustusi. Hageja nõue on kohatu ja võhiklik. Seda nimetatakse väljapressimiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Asja materjalidest nähtuvalt on elamus XXXXX loodud korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise eesmärgil korteriühistu XXXXX (registrikood XXXXXXXX)/t.l. 8, 38-45/. Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest, on kostja kuulumine korteriühistu liikmete hulka. Kostja on korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikuna KÜ XXXXX liige /t.l. 66/.
3(6)
2-10-59907 Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ XXXXX ja hageja vahel on 01.09.2007.a sõlmitud majavalduse hooldusleping nr 167, millega KÜ XXXXX andis hagejale hooldusele majavalduse Kuressaare linnas XXXXX /t.l. 9-10/. Nimetatud lepingu p 2.1. kohaselt andis KÜ XXXXX hagejale muuhulgas üle elamu hoolduse, kommunaalteenuste korraldamise ja nendeks tegevusteks, samuti muudeks majanduskuludeks korteriomanikelt maksete kogumise. Lepingu p 4.1. kohaselt korteriomanik kohustub tasuma igakuiselt 20.kuupäevaks hooldustasu ning muud maksud hageja poolt esitatud arvete alusel. Hooldustasule lisanduvad kulupõhised maksed korterite ja elamu üldkasutatavate ruumide kommunaalteenuste eest ning kindlustusmakse. Hageja väitel on alates 2008.a detsembrist kostja tasunud majandamiskulude eest hagejale ebaregulaarselt ning hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale esitatud arvete alusel kokku 8769.62 krooni /t.l. 11/. Eelnimetatud lepingu p. 2.3 kohaselt andis KÜ XXXXX hagejale üle ka ühistu liikmetelt maksete kogumisest tulenevate vaidluste lahendamise ning juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele, on hagejal õigus pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Vastavalt KÜ XXXXX 18.02.2010.a üldkoosoleku protokollile kohustati hagejat jätkama menetlust võlgnevuse sissenõudmiseks korteri nr 4 omanikult, volitades kõiki selleks vajalikke õigustoiminguid teostama hagejat /t.l. 61-64/. Esitatud hagis nõuab hageja kostjalt võlgnevuse 560,48 euro (8769.62 krooni) ja viiviste 475,36 euro (7437.70 krooni) tasumist. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole vaidlustanud nõude suurust ning tunnistab, et esitatud arvete alusel on osutatud teenuste eest tasumata, kuid leiab, et ta ei olegi kohustatud võlgnevust tasuma. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostjal on korteriühistu liikmena kohustus tasuda korteriühistu majandamiskulude eest. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 01.09.2007.a lepingu nr 167 punktis 4.2 leppisid pooled kokku viivises 0,3 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivise kogusummaks 7437.70 krooni. Viivise arvestuse on hageja esitanud t.l. 11 ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud.
6.Ebaõige on kostja arvamus, et elektriküttega korterid ei ole kohustatud tasuma elamu üldkasutatavate ruumide eest 11% korteri arvestuslikust küttekulust.
4(6)
2-10-59907
Nagu kohus eelpool juba märkis sõlmiti KÜ XXXXX ja hageja vahel 01.09.2007.a majavalduse hooldusleping nr 167. Nimetatud lepingu p 4.1. kohaselt korteriomanik kohustub tasuma igakuiselt 20.kuupäevaks hooldustasu ning muud maksud hageja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu kohaselt hooldustasule lisanduvad kulupõhised maksed ka elamu üldkasutatavate ruumide kommunaalteenuste eest. KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ XXXXX põhikirja /t.l. 38-45/ p.-st 4.13 nähtub, et majandamiskulu, s.h küttekulu arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜ XXXXX 30.07.1996.a. koosoleku protokollist nähtuvalt on korteriühistu liikmed arutanud muuhulgas ka elektrikütte küsimusi ja anti luba eralduda keskküttesüsteemist, kui see ei riku maja üldist küttesüsteemi. Samuti on elektriküttele üleminejad olnud nõus osalema ka kogu maja soojustamisel, samuti kohustusid nad maksma üldisest küttesummast määratud protsenti koridoride küttest /t.l. 58/. KÜ XXXXX üldkoosolekul on 23.01.2008.a /t.l. 59-60/ võetud korteriühistu liikmete poolt vastu otsus, mille kohaselt alates 01.01.2008.a arvestatakse maja üldkasutatavate ruumide küttekulu katteks elektriküttel olevatelt korteritelt 11% korteri arvestuslikust küttekulust, mis kostja korteri puhul on 8,8 m2. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Eelpool nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustatud ei ole, see on kehtiv ning korteriühistu liikmetele sh ka kostjale kohustuslik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oleks soojusenergia eest tasu maksmist teisiti korraldanud, kui seda otsustasid korteriühistu liikmed 23.01.2008.a. toimunud üldkoosolekul. Samas ei ole ka kostja esitanud tõendeid, et selline tasumise määr oleks ebaõige või et kostja sellises ulatuses soojusenergiat faktiliselt ei tarbinud. Asjaolu, et hagejal ei olnud kohtule esitada 23.01.2008 üldkoosoleku protokolli lisana sellele osavõtnute registreerimislehte, ei muuda koosoleku otsust ebaseaduslikuks, nagu ekslikult arvab kostja. Seega eelneva alusel on hageja õigustatult arvestanud kostjale tasumiseks üldkasutatavate ruumide kütmise eest küttekulude katteks 11% kostja korteri arvestuslikust küttekulust.
7.Kohus leiab, et ebaõige on kostja arvamus, et üldelektri eest tasumine ei ole õigustatud, kuna üldelektrit tarbivad ka OÜ Teetormaja ja AS STARMAN, kelle teenust kostja ise ei kasuta. Tulenevalt KÜ XXXXX ja hageja vahel sõlmitud majavalduse hoolduslepingust ning KÜS § 151 lg-st 1 on kostja kohustatud tasuma mh elamu üldelektri eest. Vaidlus puudub selles, et äriühingute AS STARMAN, OÜ Teetormaja ja ka OÜ EQ Computer seadmed tarbivad elamus XXXXX elektrit. Hageja 14.01.2011 õiendi kohaselt on hageja raamatupidamise andmetel telekommunikatsioonifirmad tasunud oma seadmete elektritarbimise eest XXXXX elamus aastatel 2009 ja 2010 vastavalt kehtestatud tariifidele /t.l. 37/. Õiendis nähtub eelnimetatud äriühingute poolt 2009-ndal ja 2010-ndal aastal tarbitud elektrienergia kogused. AS STARMAN kinnitusel on neil sõlmitud KÜ-ga XXXXX suuline kokkulepe, mille kohaselt esitab nende nimel elektriarveid Kuressaare Elamute Hooldus OÜ ning et neil on kõik arved tasutud /t.l. 95-96/. Elektrienergia tarbimist ja selle eest tasumist kinnitavad ka OÜ Teetormaja ning EQ Computer OÜ /t.l. 97-98/. Seega tasuvad eelpool nimetatud äriühingud ise tarbitud elektri eest, mitte ei lasu maksekohustus korteriühistu liikmetel.
5(6)
2-10-59907
8.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et ta ei ole kohustatud remondifondi tasuma kuivõrd ta ei ole rahul elamus teostatud remonttööde kvaliteediga. KÜ XXXXX ja hageja vahel sõlmitud majavalduse hoolduslepingu p 4.1. kohaselt korteriomanik kohustub tasuma igakuiselt 20.kuupäevaks hooldustasu ning muud maksud hageja poolt esitatud arvete alusel. Hooldustasust 3.- kr moodustab elamu remondifond. Kostja on korteriühistu liikmena hageja ja KÜ XXXXX vahel sõlmitud lepingu ning KÜS § 151 lg 1 alusel kohustatud tasuma ka makseid elamu remondifondi. Hageja kinnitusel ei KÜ XXXXX ega ka ükski teine korteriühistu liige ole tema poole pöördunud pretensiooniga, et majavalduse remont- ja hooldustööd on teostatud ebakvaliteetselt. Vastupidist ei ole kostja kohtule tõendanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid asjaolu kohta, et hageja on XXXXX elamus remonditöid üldse ebakvaliteetselt teinud või oma lepingujärgsed kohustused täitmata jätnud. Ülejäänud kostja vastuväited on kohtu hinnangul asjakohatud ning kohus nõustub hagejaga selles, et osaliselt ka hagejat ja hageja juhatuse liiget solvavad /Vt ka kostja e-kirjad hagejale t.l. 87-94/. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi nii võla kui viivise nõudes.
9.Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd antud asjas kohus rahuldas hagi, peab kostja kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Reena Undrest kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.