lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-16151/9

Ühinguõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-16151/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1366
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
FIVE Raamatupidamine OÜ14950774(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-24-16151

Tsiviilasi

FIVE Raamatupidamine OÜ avaldus Effectit OÜ (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. juuni 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

FIVE Raamatupidamine OÜ määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja) FIVE Raamatupidamine OÜ (registrikood 14950774), seaduslik esindaja Margot Ojamets Puudutatud isik Effectit OÜ (registrikood 14641613; registrist kustutatud 20. septembril 2023)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta asja materjalide juurde võtmata FIVE Raamatupidamine OÜ 11. juulil 2025 esitatud määruskaebusele lisatud dokumendid.

Jätta Tartu Maakohtu 13. juuni 2025. a määrus muutmata ja Raamatupidamine OÜ määruskaebus rahuldamata.

Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud FIVE Raamatupidamine OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

FIVE

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu menetluses oli FIVE Raamatupidamine OÜ (avaldaja) avaldus Effectit OÜ (puudutatud isik) (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt osutas avaldaja puudutatud isikule raamatupidamisteenust perioodil detsember 2022 – juuni 2023, mille eest puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt tasunud. Samuti ei ole puudutatud isik esitatud arveid vaidlustanud. Tartu Maakohtu registriosakonnale
21.jaanuaril 2023 esitatud kandeavalduse kohaselt otsustas puudutatud isiku osanik 20. jaanuaril 2023 lõpetada osaühingu tegevuse ja palus kanda registrikaardile likvideerijaks Vaido Romulus, kes oli ka puudutatud isiku juhatuse liige ja osanik. Avaldajat ei teavitatud puudutatud isiku likvideerimismenetlusest. Vaatamata võlgnevusest teadmisele esitas puudutatud isiku endine juhatuse liige, osanik ja likvideerija 15. septembril 2023 registriosakonnale avalduse osaühingu kustutamiseks ja kinnitas seejuures, et võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Puudutatud isik kustutati registrist 20. septembril 2023. Puudutatud isikul vara olemasolu või selle puudumine selgub likvideerimismenetluses. See, kas avaldaja on valmis kandma võimaliku pankrotimenetlusega kaasnevad kulud, selgub siis, kui on selge, kas selleks on vajadus.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus võttis 13. juuni 2025. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja jättis avalduse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni p 3). Määruse põhjenduste kohaselt ei ole teada, kas ja milline vara oli ühingul olemas registrist kustutamise ajal. Avaldaja on kirjeldanud asjaolusid, mis küll viitavad puudutatud isiku pahatahtlikule käitumisele, kuid sellest üksi ei piisa äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 3 järgi võlausaldaja avalduse alusel täiendava likvideerimise läbiviimiseks. Ka ei ole avaldaja avaldanud selget seisukohta, kas ta on nõus vajadusel finantseerima pankrotimenetlust. Olukorras, kus ei ole teada kustutatud ühingu võimalik vara ega see, kas vara puudumisel on seni ainus teadaolev võlausaldaja nõus pankrotimenetlust finantseerima, ei ole põhjendatud täiendava likvideerimismenetluse algatamine. Kui pankrotimenetluses ei leita isikut, kes oleks nõus kulud kandma, tekib raugemise olukord ning võlausaldaja nõue jääb ikkagi rahuldamata. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole likvideerimismenetluse algatamise eeldused täidetud. Avaldaja kui võlausaldaja nõudel ei ole põhjendatud läbi viia puudutatud isiku likvideerimist ÄS § 218 lg 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palub saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või, alternatiivselt teha ringkonnakohtul uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus puudutatud isiku likvideerimiseks. Maakohtu määrus on õigusvastane ja puudulikult põhjendatud. ÄS § 218 lg 3 alusel ei ole täiendava likvideerimise algatamise eelduseks see, et võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude rahuldamise tõenäosuse kohta. Piisab, kui ilmneb, et likvideerimine võib olla toimunud viisil, mis kahjustab võlausaldajate huve, või kui ilmnevad asjaolud, mis vajavad täiendavat kontrollimist. Käesoleval juhul ei oleks võinud osaühingut registrist kustutada, kuna osaühingu likvideerija ei teavitanud avaldajat likvideerimismenetluse algatamisest. ÄS § 218 lg 1 kohaselt peavad kõik likvideerijad kinnitama, et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on 2

hoiustatud. Kaebaja on esitanud tõendid ja kirjeldanud asjaolusid, mille kohaselt pidi puudutatud isiku likvideerija olema avaldaja nõudest teadlik ning seetõttu viitab likvideerija tegevus pahatahtlikule käitumisele. Kuna avaldaja ei olnud teadlik puudutatud isiku likvideerimismenetlusest ega saanud seetõttu oma nõudeid antud menetluses esitada, on avaldaja õigusi rikutud. Kui avaldajal puudub teave puudutatud isiku varalise seisu kohta enne likvideerimist, ei saa temalt eeldada finantseerimisotsuse tegemist teadmata asjaolude põhjal. Just täiendava likvideerimise käigus tulebki selgitada välja puudutatud isiku tegelik varaline seis. Alles seejärel saab võimalikuks hinnata pankrotimenetluse vajalikkust ja selle võimalikku rahastamist.

4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
6.Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele 11. juulil 2025 lisatud dokumendid, kuna need on avaldaja juba maakohtu menetluses esitanud. Samuti on avaldaja lisanud määruskaebusele vaidlustatud maakohtu määruse, mille lisamine määruskaebusele ei ole vajalik.
7.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja taotleb puudutatud isiku täiendavat likvideerimist osaühingu võlausaldajana. Osaühingu täiendavat likvideerimist reguleerivad täpsemalt ÄS § 218 lg-d 2 ja 3. Eelviidatud paragrahvi teine lõige sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. ÄS § 218 lg 3 reguleerib osaühingu võlausaldaja õigust taotleda osaühingu täiendavat likvideerimist, nähes ette, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist korraldada üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigel ajal esitamata. Eeltoodust tuleneb, et täiendava likvideerimise eelduseks on olukord, kus registrist kustutatud osaühingul on mingi vara, millega registrist kustutamise ajal ei arvestatud. Täiendav likvideerimine annab võimaluse sõltuvalt võlausaldajate olemasolust kas jaotada see vara osanike vahel või rahuldada selle arvel võlausaldaja rahuldamata jäänud nõue (vt ka RKTKm 29.10.2025, 2-23-8034/16, p 12). Seega täiendava likvideerimise eesmärk on jaotada seni jaotamata jäänud vara selliselt, nagu seda oleks tehtud osaühingu likvideerimisel enne ühingu registrist kustutamist (vt RKTKm 04.02.2026, 2-24-8398/14 p 17). Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et arvestades ÄS § 218 lg-s 3 sätestatut piisab võlausaldaja avalduse alusel täiendava likvideerimise algatamiseks sellest, kui ilmneb, et

3

likvideerimine võib olla toimunud viisil, mis kahjustab võlausaldajate huve või kui ilmnevad asjaolud, mis vajavad täiendavat kontrollimist. Täiendava likvideerimise eesmärk ei ole puudutud isiku varalise seisu väljaselgitamine. Likvideerimise läbinud juriidiline isik on üldjuhul varatu. Avaldaja ei ole ka määruskaebuses näidanud ära, et puudutatud isikul oleks vara, mille arvelt oleks võimalik tema nõue rahuldada. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et puudub ÄS § 218 lg-st 3 tulenev alus rahuldada avaldus ning viia avaldaja avalduse alusel läbi puudutatud isiku täiendav likvideerimine.

8.Kui likvideerija on rikkunud oma kohustusi, saab esitada tema vastu kahju hüvitamise nõude. Juriidilise isiku likvideerimist reguleerivad normid on ühtlasi juriidilise isiku võlausaldajate kaitsenormideks, mille rikkumine on õigusvastane võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 7 alusel ning võib kaasa tuua likvideerijate isikliku vastutuse juriidilise isiku võlausaldajate ees. Likvideerijad kannavad riisikot selle eest, et kõigi teadaolevate võlausaldajate nõuded saaksid kas rahuldatud või tagatud. Nõude põhjendamatuse kohta antava hinnangu ebaõigsusega kaasnevate tagajärgede eest vastutavad likvideerijad isiklikult (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. § 43, p 3.1.1, 3.1.3).
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid.
10.Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 15 ja 5 alusel tuli avaldajal tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avaldaja maksis 70 eurot. Avaldajal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.
11.Kuna maakohus lahendas avaldaja avalduse sisuliselt, on maakohus ekslikult oma määruse p-s 8 märkinud, et avaldajal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda maakohtus tasutud riigilõivu tagastamist. Maakohtus tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium