lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-8398/14

Ühinguõigus

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 04.02.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-8398/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.02.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 166 lg 1, 2, 6ÄS § 218 lg 3Äriregistrist kustutamine ja täiendav likvideeriminePankrS § 29 lg 1, 8TsMS § 682 lg 1Kassatsioonkaebuse läbivaatamata jätmineTsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigusTsÜS § 116 lg 1Tehingu tegemine esindatava nimelÄRS § 60 lg 2Juriidilise isiku registrist kustutamineÄRS § 64Registrisse ennistamine tegevuse jätkamiseks

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-24-16151/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.04.20262-22-10291/87Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium20.03.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-8398

Määruse kuupäev

Tartu, 4. veebruar 2026

Kohtukoosseis

Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare

Kohtuasi

Priit Janu avaldus ALGNE MAHE MULK OÜ (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Janu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Puudutatud isik Dokaton OÜ Puudutatud isik ALGNE MAHE MULK OÜ (äriregistrist kustutatud 28. mail 2024)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta Priit Janu määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Priit Janu esitas 28. mail 2024 ALGNE MAHE MULK OÜ (äriregistrist kustutatud, puudutatud isik) nimel avalduse, milles palus korraldada puudutatud isiku täiendava likvideerimismenetluse. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik äriregistrist vaatamata jaotamata vara olemasolule. Nimelt kuulub puudutatud isikule osalus 11 äriühingus. Samuti osaleb puudutatud isik poolena kohtumenetlustes (tsiviilasjad nr ja ). Eelnimetatud vara jagamiseks ja kohtumenetlustes osalemiseks on vaja algatada täiendav likvideerimismenetlus. P. Janu oli olnud puudutatud isiku juhatuse liige ja likvideerija ning ta on puudutatud isiku osaniku Dokaton OÜ seaduslik esindaja.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-25-21902/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-24-19147/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-22999/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
ÄRS § 65Registrisse ennistamine täiendavaks likvideerimiseks
PankrS § 22 lg 2
PankrS § 30
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 363Hagiavalduse sisu
TsMS § 480 lg 1Määruse muutmine ja tühistamine
TsMS § 695Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsÜS § 4Analoogia
TsÜS § 45 lg 11Juriidilise isiku lõppemine
2-23-152416
2-22-10291
2.Tartu Maakohus algatas 29. oktoobri 2024. a määrusega menetluse, kuid jättis avalduse rahuldamata. Maakohus märkis määruses avaldajaks P. Janu, kuid leidis määruse põhjendustes, et avaldajaks tuleb lugeda puudutatud isiku osanik Dokaton OÜ, kelle esindamise õigus oli avalduse esitamise ajal P. Janul.

2-24-8398 Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole alust täiendavat likvideerimismenetlust korraldada. Puudutatud isik on äriregistrist kustutatud ajutise pankrotihalduri avalduse alusel pärast seda, kui jõustus Tartu Maakohtu 18. septembril 2023 tsiviilasjas nr 2-23-4222 tehtud määrus, millega lõpetati puudutatud isiku suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Eelviidatud menetluses kogutud andmetele tuginedes leiti, et jaotamata vara on väärtusetu.

3.P. Janu esitas maakohtu määruse peale enda nimel määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei võinud maakohus jätta avaldust rahuldamata. Maakohus ei võinud asja lahendades lähtuda pankroti raugemise kohta tehtud kohtumäärusest ega selle aluseks olnud ajutise halduri aruandest, mille kohaselt on puudutatud isikule kuuluvad osalused äriühingutes väärtusetud. Puudutatud isik tulnuks äriregistrisse ennistada, kuna ta osaleb tsiviilkohtumenetlustes, mille tulemusena võib jaotamata vara suureneda. Tsiviilasjas nr 2-22-10291 esitatud hagiga püütakse tagasi võita puudutatud isikule kuulunud kinnisasja.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20. märtsi 2025. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis kaebuse esitajaks P. Janu. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt võisid registrist kustutamiseks esineda takistused, sest ajutisest haldurist likvideerija tegevuse lõppemisel on puudutatud isikule jäänud alles äriregistrist nähtuv vara (äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 2). Samuti toimuvad kohtuvaidlused, kus puudutatud isik on kostja. Ringkonnakohus leidis aga, et avaldust saab menetleda ainult puudutatud isiku pankrotiasja menetluses. Kui juriidilisele isikule kuulub vara, mida ei ole pankrotiavalduse läbivaatamisel arvesse võetud, ning sellega arvestades ei oleks juriidiline isik enam püsivalt maksejõuetu või kui juriidilisel isikul on piisavalt vara, et pankrotimenetlus läbi viia, saab TsMS § 480 lg 1 alusel esitada avalduse raugemise määruse muutmiseks või tühistamiseks ja see tuleb läbi vaadata pankrotimenetluses. Kui juriidiline isik on registrist kustutatud, kuid tal on piisavalt vara, saab juriidilise isiku registrisse ennistada ja uuesti kontrollida, kas tegu on pankrotimenetluse raugemise olukorraga. Ka seda, kas registrist kustutatud juriidiline isik on vaja registrisse ennistada, tuleb otsustada pankrotiasja menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.P. Janu esitas enda nimel ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, märkides, et ringkonnakohus leidis valesti, et jaotamata vara tuleb jaotada pankrotiavalduse menetluses, mitte eraldiseisvas likvideerimismenetluses.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel jätta läbi vaatamata. 2(6)

2-24-8398

8.TsMS § 682 lg 1 järgi jätab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 695 järgi kehtib see säte ka määruskaebuse menetlemisel Riigikohtus. Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh seda, kas määruskaebuse esitajal oli õigust kaebus esitada (vt nt RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11; 14.10.2015, 3-2-1-103-15, p 10).
9.Riigikohtule määruskaebuse esitamist reguleerib TsMS § 696. Selle paragrahvi lg-d 3 ja 4 reguleerivad määruskaebuse esitamist Riigikohtule hagita menetluses tehtud lahendite peale. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse, vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu määrus menetlust lõpetav määrus, sest ringkonnakohus saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ja niisuguse määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
10.Lisaks märgib kolleegium, et määruskaebuse on Riigikohtule esitanud P. Janu enda nimel. P. Janu ei ole käesolevas menetluses menetlusosaline. Kui ta soovis esitada määruskaebuse kellegi nimel, siis tulnuks seda määruskaebuses märkida. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 teise lause kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing (aga ka muu õigusliku tähendusega toiming) esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seda, millal saab lugeda tehingu või õigustoimingu tehtuks teise isiku, mitte tahteavalduse teinud isiku enda nimel, reguleerib TsÜS § 116. Oluline on see, et tahteavalduse või muu õigustoimingu adressaat saaks aru, kes on õigussuhte teine pool. TsÜS § 116 lg 1 järgi võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsMS § 363 lg-st 3 järeldub lisaks, et kohtule esitatud dokumendis tuleb selgelt märkida, kes on menetlusosaline ja kes on esindaja. Seega ei saaks P. Janu määruskaebust praegusel juhul menetleda isegi siis, kui seadus näeks ette võimaluse esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus.
11.Järgnevalt selgitab kolleegium ühtse kohtupraktika kujundamiseks äriühingu registrisse ennistamise ja varem arvestamata jäetud vara jaotamise eripärasid olukorras, kus äriühing on registrist kustutatud pärast pankrotiavalduse menetluse raugemist.
12.Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. PankrS § 29 lg 8 näeb ette, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Ajutine haldur kinnitab võlgniku registrist kustutamise avalduses, et takistusi registrist kustutamiseks ei ole. Kui menetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Menetluse raugemise korral ei toimu võlgnikust osaühingu likvideerimist ÄS § 218 kohaselt (vt ka RKTKm 19.12.2012, 3-2-1-137-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnikul pankrotiavalduse menetluse raugemise olukorras piisavalt vara, et pankrotimenetlust läbi viia, ja vara ei ole eelduslikult võimalik juurde saada ka pankrotimenetluses. 3(6)

2-24-8398

13.Kui võlgnikule nimetatakse ajutine haldur, on ajutisel halduril kohustus tuua kohtule esitatavas aruandes esile kogu võlgnikule kuuluv vara ja anda ka hinnang selle vara väärtuse kohta (PankrS § 22 lg 2 p-d 1 ja 2 ning lg 5). Kui võlgnikul ei ole raha olemasoleva vara müügikulude jaoks, peab kohus andma võlausaldajatele võimaluse tasuda vajalik summa deposiiti (PankrS § 30). Sellest võimalusest peab PankrS § 22 lg 2 p 42 järgi teatama võlausaldajatele ka ajutine haldur. Kui võlausaldajad seda võimalust ei kasuta, on kohtul õigus lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu ja kohustada likvideerija ülesannetes tegutsevat ajutist haldurit esitama võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus. PankrS § 29 lg 8 on seejuures erinorm nende sätete suhtes, mis näevad ette, et kui äriühingul on vara, ei või teda äriregistrist kustutada (äriregistri seaduse (ÄRS) § 60 lg 2 p 1). Seega on pankrotiavalduse menetluse raugemise olukorras äriühingust pankrotivõlgnik eelduslikult varatu või isegi kui tal on vara, on selle väärtus võrreldes müügikuludega sedavõrd väike, et ükski võlausaldaja ei ole olnud nõus tasuma kulude katteks raha deposiiti isegi mitte selleks, et olemasolev vähene vara saaks võõrandatud.
14.Pankrotiseadus ei reguleeri olukorda, kus pärast pankroti raugemist ja võlgniku äriregistrist kustutamist ilmneb, et võlgnikule kuulub siiski veel mingi vara, mida (või mille õiget väärtust) raugemise otsustamisel arvesse ei võetud. Kolleegiumi arvates tuleb sellises olukorras juhinduda analoogia alusel PankrS §-st 166, mis reguleerib pankrotivara järeljagamist olukorras, kus pärast pankrotimenetluse lõppemist ja halduri vabastamist selgub, et võlgnikule kuulub veel mingi vara, millega ei ole pankrotimenetluses arvestatud. TsÜS § 4 esimese lause järgi kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kolleegiumi arvates on praegu tegu sellise olukorraga. PankrS § 166 lg 1 näeb ette, et kui pärast pankrotimenetluse lõppemist ja halduri vabastamist laekub pankrotivarasse raha, vabanevad jagamisel hoiustatud rahasummad või selgub, et pankrotivara hulka kuulub esemeid, mida ei ole pankrotimenetluses läbiviimisel arvestatud, teeb kohus määruse järeljagamise läbiviimiseks. Ei ole mõistlikku põhjust, miks samamoodi ei peaks toimima siis, kui võlgnikust äriühing on pärast pankrotiavalduse menetluse raugemist äriregistrist kustutatud.
15.Äriregistrist kustutatud osaühingu täiendava likvideerimise otsustamise eeldusi reguleerivad ÄS § 218 lg-d 2 ja 3. Eelviidatud paragrahvi teine lõige sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. ÄS § 218 lg 3 reguleerib osaühingu võlausaldaja õigust taotleda osaühingu täiendavat likvideerimist, nähes ette, et võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist korraldada üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja täiendava likvideerimise taotlust ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta jättis oma nõude mõjuva põhjuseta likvideerijatele õigel ajal esitamata.
16.Eeltoodust tuleneb, et sarnaselt järeljagamisega on ka täiendava likvideerimise eelduseks olukord, kus registrist kustutatud osaühingul on mingi vara, millega registrist kustutamise ajal ei arvestatud. Erinevalt järeljagamisest annab täiendav likvideerimine aga võimaluse sõltuvalt võlausaldajate olemasolust kas jaotada see vara osanike vahel või rahuldada selle arvel võlausaldaja rahuldamata jäänud nõue (vt ka RKTKm 29.10.2025, 2-23-8034/16, p 12).

4(6)

2-24-8398

17.Täiendava likvideerimise eesmärk on jaotada seni jaotamata jäänud vara selliselt, nagu seda oleks tehtud osaühingu likvideerimisel enne tema registrist kustutamist. Sarnane eesmärk on ka järeljagamisel. Seetõttu tuleb pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu äriregistrist kustutatud osaühingul alles olev vara jaotada vastavalt pankrotiseaduse reeglitele. Seaduse mõttega ei oleks kooskõlas olukord, kus maksejõuetuks osutunud äriühingul endiselt alles olev vara jaotatakse hiljem tavalises täiendava likvideerimise menetluses ilma pankrotihalduri ja kohtu kontrollita. Sellele viitab mh PankrS § 166 lg 2, mille kohaselt kinnitab kohus järeljagamise läbiviimiseks halduri, kelleks võib olla ka uus haldur. Sama põhimõte kohaldub ka siis, kui vara olemasolu või väärtus selgub pärast seda, kui pankrotiavalduse menetlus PankrS § 29 lg 1 alusel rauges.
18.Kui võlgnikust osaühing on äriregistrist kustutatud pärast pankrotiavalduse menetluse raugemist, on järeljagamise avalduse esitamise eelduseks sarnaselt PankrS § 166 lg-ga 1 eelkõige olukord, kus võlgnikule kuulub mingi vara, mida ei ole pankrotiavalduse menetluse raugemise otsustamisel arvestatud, aga ka olukord, kus kõnealuse varaga on küll arvestatud ning kohus ja ajutine haldur on seda pidanud väärtusetuks, kuid tegelikult on varal siiski arvatust suurem väärtus. Avalduse esitajal tuleb kohtule põhistada, et kõnealune vara on sedavõrd väärtuslik, et selle arvel on võimalik kanda pankrotimenetluse kulud ja et on olemas isik, kes on nõus maksma menetluse jätkamiseks vajaliku summa kohtu deposiiti.
19.Eelnevast tuleneb, et kui kohtu hinnangul on pankroti raugemise tõttu äriregistrist kustutatud võlgniku vara järeljagamiseks alust, tuleb järeljagamise kohta tehtud kohtumääruses mh teha otsustus ka äriregistrist kustutatud võlgniku äriregistrisse ennistamise kohta. Üldise põhimõtte kohaselt on registrist kustutatud äriühing võimalik registrisse ennistada kas tegevuse jätkamiseks (ÄRS § 64) või täiendavaks likvideerimiseks (ÄRS § 65). Praeguses olukorras on ennistamise aluseks see, et registrist kustutatud ühingul on vara, mistõttu tuleb võlgnik registrisse ennistada täiendavaks likvideerimiseks, kuid pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu kustutatud äriühingu puhul tuleb seejärel kohaldada pankrotimenetluse sätteid.
20.Kuna pankroti raugemise tagajärjel registrist kustutatud võlgnikul olid eelduslikult võlausaldajad, siis on oluline, et vara müük ja tulemi jaotamine toimuks pankrotimenetluse jätkumise korral kohtu ja pankrotihalduri kontrolli all. Kui kohus leiab, et esineb järeljagamise olukord, siis peab ta nimetama võlgnikule ka ajutise halduri, kes võib olla nii endine kui ka uus ajutine haldur (vt ka PankrS § 166 lg 2). Ajutisel halduril on PankrS § 22 lg 2 p 3 kohaselt mh kohustus tagada, et võlgniku vara säiliks. Sõltuvalt asjaoludest ja vara väärtusest saab kohus seejärel anda uue hinnangu ka kõnealuse osaühingu maksejõulisusele. Kui registrisse ennistatud äriühingul on vara kohustustest rohkem, tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada ja jätkata tavapärase täiendava likvideerimise menetluses. Kui äriühingul on piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb jätkata pankrotiavalduse menetlemist tavapärasel viisil, sh pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihaldur ja teha muud seaduses ette nähtud toimingud.
21.Järeljagamise avalduse võib PankrS § 166 lg 1 kohaselt pankrotiavaldust menetlenud kohtule esitada haldur (raugemise tõttu registrist kustutatud võlgniku puhul ajutine haldur) või võlausaldaja. Registrist kustutatud võlgniku osanikul sellist õigust ei ole. Küll aga võib osanik anda kohtule teada, et võlgnikul on tegelikult vara, millel on erinevalt pankroti raugemise ajal arvatust väärtus, ja et PankrS § 29 lg-s 1 kirjeldatud olukord, kus võlgnikul ei ole vara menetluse kulude katteks, on ära langenud ning et on olemas isik, kes on nõus tasuma menetluse jätkamiseks vajalike kulude katteks raha kohtu deposiiti. Kohtul on õigus algatada järeljagamine ka omal algatusel (PankrS § 166 lg 1).
22.Lisaks näevad PankrS § 166 lg 6 ja § 156 lg 2 ette, et kui järeljagamise avalduse aluseks olnud vara väärtus on järeljagamise kulusid arvestades ebaproportsionaalselt väike, võib kohus loobuda 5(6)

2-24-8398 järeljagamise läbiviimisest ja jätta pankrotivara hulka kuulunud eseme isikule, kellele kuuluks õigus saada see vara, kui võlgnikust äriühing lõpetataks pankrotimenetluseta. Sama põhimõtet saab kohaldada ka olukorras, kus võlgnikust äriühingul on vaatamata tema registrist kustutamisele pärast raugemist alles väärtusetu vara.

23.ÄRS § 60 lg 2 p 2 sätestab keelu kustutada äriühing kui juriidiline isik registrist, kui ta osaleb menetlusosalisena käimasolevas kohtumenetluses. Samamoodi näeb ette ka TsÜS § 45 lg 11 esimene lause, mille kohaselt ei kustutata eraõiguslikku juriidilist isikut registrist, kui see osaleb menetlusosalisena mõnes käimasolevas kohtumenetluses ja registrist kustutamine takistaks seda menetlust. Nende normide eesmärk on vältida eelkõige olukorda, kus äriregistrist kustutamisega saavutatakse see, et kohtumenetlus lõpeb ja võlausaldaja kaotab võimaluse oma nõuet maksma panna. Olukorras, kus äriühing kustutatakse registrist pärast pankrotimenetluse raugemist, kohaldub erinormina siiski TsÜS § 45 lg 11 teine lause, mis näeb ette, et kui juriidiline isik on loetud lõpetatuks pankrotiavalduse menetluse või pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis ei too pooleliolev tsiviilkohtumenetlus kaasa kustutamispiirangut. Nimelt on pankrotiavalduse menetluse raugemise korral võlausaldajate õigused kaitstud sellega, et juriidilise isiku lõpetamise otsustamine on kohtu kontrolli all ja võlausaldajatele antakse võimalus tagada kohtumenetluse jätkamine, tasudes pankrotimenetluse kuludeks kohtu määratud deposiit. Kuna seadus ei keela pankroti raugemise järel äriühingut registrist kustutada, siis ei saa kohtumenetluse olemasolu olla hiljem ka põhjuseks, miks tuleks äriühing registrisse ennistada.
24.Käesolev määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus, seega jaotatakse menetluskulud TsMS § 173 lg‐te 1 ja 3 järgi asja läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja