(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-45371
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.mai 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS EMT hagi M. I. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagihind 286,01 eurot.
Menetluse staatus Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
AS EMT (RK 10096159)
Hageja esindaja:
Silver Eensaar (volikirja alusel) [email protected]
Kostja:
M. I. (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Hageja esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 31 (kolmkümmend üks) eurot 96 eurosenti ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
AS EMT esitas 20.09.2010.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja M. I. vastu võlgnevuse 4475,02 krooni (286,01 euro), viivise 737,58 krooni (47,14 euro) ning võla sissenõudmise kulude 475 krooni (30,36 euro) ja viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest nõudes. Samuti taotleb hageja kostjalt menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingud, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. Samuti on kostja sõlminud hagejaga mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostuks, kuid on jätnud järelmaksed tasumata. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning võlgneb 15.09.2010 seisuga hagejale 4475,02 krooni/ 363,50 eurot/.
Maakohus saatis 24.09.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse andmetel elab kostja aadressil xxx, Kohtla- Järve. Hagimaterjalid tagastati kohtule põhjusel, et kostja „ei ela/ ei asu aadressil“. Rahvastikuregistri andmetele kostjal elukoht puudub. Ida Politseiprefektuuri 19.10.2010 teate kohaselt kostja elab aadressil xxx Kohtla- Järve. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 11. aprillil 2011.a. TsMS § 326 kohaselt (postkasti panekuga). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS § 326 lg 1 kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu-või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu-või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse selle sarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg1 p 1 ja p 6, § 108, § 94, § 113. Eesti liitumisega euroalaga alates 01.01.2011, arvestab kohus kostjalt väljamõistmisele kuuluvad summad eurodesse Eesti Panga ametliku kursi ehk EL rahandusministrite kinnitatud ümberarvestuskursiga, mille järgi 1 EUR=15,6466 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 4475,02 krooni/286,01 eurot, viivis 737,58 krooni/47,14 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 475 krooni/30,36 eurot ning viivis alates 20.09.2010 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud alljärgnevalt: menetluskulud summas 271,62 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot (750 krooni. Pärnu Maakohtu 17. augusti 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 17.septembril 2010. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 17. septembril 2010.a, s.o kuu aja jooksul peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-45371 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 eurot (750 krooni) riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 271,62 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 63,91 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot). TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Helgi Vinni kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.