2-11-4600/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 03.02.2011 esitas NPS osaühing (edaspidi NPSOÜ) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Harju Maakohtu 10.03.2011 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahas’e. 25.03.2011 esitas Ene Ahas ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. 28.03.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek NPSOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.03.2011. Seisuga 16.05.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne NPSOÜ on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 10.05.2007. Võlgniku osakapital on 40 000 krooni, juhatuse liige ja ainuosanik on AK (isikukood XXX), peamiseks tegevusalaks oli masinate ja seadmete remont, majandustegevus lõppes 31.12.2010. Võlgnik tegutses renditud ruumides asukohaga XXX. Võlgniku vara Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgnikul on järgmine vara: 1) raha pangakontodel 6,75 eurot; 2) ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjate vastu kogusummas 3 772,46 eurot; 3) ebatõenäoliselt laekuv nõue OÜ KO (pankrotis) vastu kogusummas -98 487,34 eurot. Sellest reaalne ja olemasolev vara on raha 6,75 eurot. Võlgniku võlad Kohustusi on kogusummas 50 112,47 eurot, s.h: 1) Eesti Vabariigi ees maksuhalduri kaudu kogusummas 15 880,18 eurot (s.h intress seisuga 15.03.2011 summas 2 820,09 eurot); 2) AS SEB Pank ees kogusummas 20 289,74 eurot (s.h investeerimislaen summas 20 281,43 eurot); 3) hankijate ees kogusummas 8 324,72 eurot; 4) aruandva isiku (võlgniku juhatuse liikme AK) ees summas 5 598,66 eurot; 5) kohtutäitur Hille Kudu ees summas 19,17 eurot.

Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutise halduri poolt aruandes ja kohtuistungil antud hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohustuste summa ületab varade väärtust, majandustegevus on lõppenud 31.12.2010. Makseraskused on tekkinud üldise 2009.a majanduslangusega, millest tingitult vähenesid tellimused ja mis mõjutas oluliselt ka 2010.a majandustulemusi. Maksuvõlgnevuste tõttu 2010.a kevadel arestiti võlgniku kontod, mis lõpuks viis majandustegevuse lõpetamiseni. Ajutise halduri hinnangul tekkis püsiv maksejõuetus 2010.a lõpul. Ajutine haldur märgib, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esineb juhtimisvea toimepanemise tunnuseid (raamatupidamise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse võimalik rikkumine). Ajutise halduri aruandest ja juhatuse liikme enda selgitustest nähtub, et nõuded OÜ KO (pankrotis) vastu ei olnud bilansis kantud ebatõenäoliselt laekuvaks, mistõttu bilanss ei peegeldanud õigesti võlgniku ettevõtte vara väärtust ja olukorra tegelikku seisu, millest tulenevalt ning ajutise halduri hinnangul võlgnik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse varem, kui ta seda tegi. Aruandes on viidatud ka juhatuse liikme ja osaniku eraelulistele probleemidele, mis ei võimaldanud täiel määral keskenduda ettevõtte juhtimisele ja mis võisid osaliselt viia võlgniku maksejõuetuseni ja olla juhatuse liikme juhtimisvigade põhjuseks. Ajutise halduri poolt aruandes esitatud andmetel on võlgnik andnud OÜ-le KO (pankrotis) 2009.a laenu 290 814 krooni ja 2010.a 153 208,25 krooni, kusjuures tulenevalt kokkuleppest tasuti laen OÜ KO asemel OÜ-le O . Aruande kohaselt anti laen ajal, mil võlgnikul endal olid makseraskused. Ajutine haldur on arvamusel, et juhul kui võlgnik ei oleks laenu andnud, oleks olnud võimalik maksejõuetust vältida ja võlausaldajate nõuded rahuldada, mistõttu esinevad võlgniku juhatuse liikme käitumises KarS § 384 sätestatud kuriteo tunnused. Samas ajutine haldur märgib, et lõpliku seisukoha pankrotiavalduse õigeaegse esitamise ja raamatupidamise korraldamise kohustuse nõuetekohase täitmise osas saaks anda alles pärast OÜ KO (pankrotis) pankrotimenetluses ajutise halduri aruandega tutvumist. Ajutise halduri järeldused - võlgnik ei suuda tasuda oma kohustusi, majandustegevust ei toimu, ettevõttel igasugune vara puudub, seega on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab maksejõuetust. Ene Ahas palub välja mõista ajutise halduri tasu 830,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 273,96 eurot ja kulud summas 143,71 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS §

2-11-4600 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul põhjustasid NPSOÜ maksejõuetuse lisaks üldisest majanduslangusest tulenevatele põhjustele juhatuse liikme poolt tehtud juhtimisvead, mis seisnesid raamatupidamise nõuetele mittevastavas korraldamises, OÜ-ga KO (pankrotis) võlgnikule kahjuliku laenulepingu sõlmimises, võimalikult ka pankrotiavalduse hilinemisega esitamises. Aruandes on viidatud samuti juhatuse liikme ja osaniku eraelulistele probleemidele, mis ei võimaldanud täiel määral keskenduda ettevõtte juhtimisele ja mis võisid olla osaliselt maksejõuetuse ja juhtimisvigade põhjuseks. Eeltoodule ei ole võlgnik kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes esitatud järeldusega, mille kohaselt tuleb võlgniku juhatuse liikme AK’i poolt raamatupidamise nõuetele mittevastavat korraldamist ja OÜ-ga KO (pankrotis), mille juhatuse liikmeks on samuti AK, võlgnikule kahjuliku laenulepingu sõlmimist pidada raskeks juhtimisveaks – ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et laenu on antud ajal, mil äriühingul olid endal makseraskused, mis viisid lõpuks püsiva

2-11-4600 maksejõuetuseni. Ajutise halduri arvates võib olla tegemist ka kriminaalkuriteo tunnustega tegudega, kuid lõpliku hinnangu sellele saaks anda alles pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning klientide vähesus ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse kohustuste rikkumise eest. Võlgniku juhatuse liige on sõlminud OÜ-ga KO (pankrotis) võlgnikule kahjuliku laenulepingu, jätnud täitmata raamatupidamise nõuetele vastava korraldamise kohustuse ja võimalik, et on jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt on AK toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Ajutise halduri andmetel on NPSOÜ’l reaalset vara rahana 6,75 eurot. Muu varana on välja toodud nõuded ostjate vastu summas 3 772,46 eurot ja nõue OÜ KO (pankrotis) vastu summas 98 487,34 eurot, mille laekumise tõenäosuses ajutine haldur kahtleb, kohustusi on NPSOÜ’l 50 112,47 euro ulatuses. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 28.03.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning teha ettepanek NPSOÜ võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.03.2011. Seisuga 16.05.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et NPSOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud NPSOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. NPSOÜ tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ene Ahas on kohtule 25.03.2011 esitanud NPSOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 13,55 tundi (tunnitasuga 63,91 eurot ja teatud toimingute puhul 51,13 eurot), s.h: teabenõuete esitamine ja saadud dokumentide analüüs, võlgniku poolt esitatud raamatupidamisdokumentide kontrollimine ja analüüs, suhtlemine menetlusosalistega, tagasinõudmise ja –võitmise võimaluste väljaselgitamine, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Ene Ahas palub välja mõista ajutise halduri tasu 830,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 273,96 eurot ja kulud summas 143,71 eurot (büroo-, side-, paljunduste, transpordi jm kulud). Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 830,20 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 273,96 eurot ja kulud summas 143,71 eurot, tuleb võlgnikult Ene Ahas’e kasuks välja mõista ning kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude täies mahus katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Kohtute