Swedbak Liising AS hagi V. B.i vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
07.september 2010
Hagihind
4948,69 €/ 77 430,14 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
Swedbank Liising AS (RK 10434248, Liivalaia 8 Tallinn)
Hageja esindaja:
K. R.
Kostja:
V. B. (IK xxx, elukoht: xxx) Advokaat S. P.
Kostja esindaja
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank Liising AS hagi osaliselt.
2.Välja mõista V. B.ilt Swedbank Liising AS kasuks 371,36 (kolmsada seitsekümmend üks eurot 36 senti) eurot.
3.Jätta menetluskulud V. B.i kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.12.2007 liisingulepingu nr 0185582L, mille esemeks oli tarbesõiduk Citroen Berlingo 1,6 ehitusaasta 2007 ning hageja finantseeris vara kasutamise võimaldamiseks kostjale vajalikku tehingut. Kostja poolt valitud vara ostis välja hageja 11.12.2007 ning andis kostjale üle samal päeval liisingulepingu alusel. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata hageja poolt esitatud arved perioodi 31.05.2008 kuni 30.11.2008 eest. Lepingust tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on kokku 14 425,46 krooni. Lisaks on kostjal tasumata viivisarve summas 64,30 krooni. Hageja saatis kostjale 20.10.2008 teatise lepingu ülesütlemise kohta. Kostja lepingujärgset võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja lepingu ühepoolselt üles. Kuna kostja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja valduse taastamiseks Incure Agentuur OÜ abi, kes tagastas vara 16.09.2009. Nimetatud teenuse eest tasus hageja Incure Inkasso Agentuur OÜ-le 9160 krooni. Vara müüdi 07.10.2009 89 000 krooni eest. Hageja tasus vara realiseerimisel Saksa Auto AS-le müügieelse tehnilise ülevaatuse eest 752 krooni ja sõiduki realiseerimise tasu 4450 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu, mistõttu kuulub täiendavalt tasumisele 77 430,14 krooni.
II KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja täitis kuni 2008 juunini kohusetundlikult oma kohustused hageja ees, kuid seejärel, seoses südame haigestumisega, ei saanud kostja jätkata tegevust taksojuhina (kostja kasutas liisitud autot taksoteenuse osutamiseks), sest arstid keelasid tal juhtida transpordivahendeid. Seetõttu otsustas ta loobuda liisinglepingust. Kostja teatas sellest hageja esindajale, hageja aktsepteeris antud loobumist. Kostja andis liisingu eseme üle liisinguvõtjale, sest ei saanud seda kasutada. Kostja leiab, et seetõttu ei lasu tal hagiavalduses märgitud arvete tasumise kohustust. Kostja tagastas liisingueseme liisingu eseme müüjale ja teatas liisingu eseme asukohast hagejale. Kostja teatas hagejale ka kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest. III KOHTUISTUNGID 07.09.2010, 09.02.2011, 21.03.2011 ja 18.04.2011
3.Kohtuistungitel jäi hageja esindaja hagis toodud seisukohale.
4.Kostja seletuste kohaselt pöördus ta hageja esindusse lepingu lõpetamiseks. Seal öeldi talle, et tema avaldust lepingu lõpetamiseks ei ole võimalik vastu võtta. Hagejal ei olnud vajadust kasutada inkassofirmat, sest kostja oli auto juba HAT-Auto parklasse toonud ja HAT-Auto esindaja võttis hagejaga ühendust, kes omakorda andis volituse auto müügiks. 09.02.2011 kohtuistungil tunnistas kostja hagi summas 3553,18 krooni ehk 246 eurot. Lepingu ülesütlemine toimus 10.08.2008.
5.Hageja esindaja ei välistanud, et kostja võis teatada auto parklasse paigutamisest, haigestumisest ja sellest, et ei kavatse enam maksta, kuid hageja ei aktsepteeri lepingu ühepoolset lõpetamist ja lepingu lõpetamisega seotud küsimused lahendatakse ainult kokkuleppel. Liisinguleping ja üldtingimused konkreetset ülesütlemise korda ette ei näe. Kostja pidi lähtuma seaduses sätestatud ülesütlemise korrast. Kostja pidanuks esitama kirjaliku ülesütlemise avalduse hagejale.
IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et on osaliselt põhjendatud.
7.VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
8.Vaidlust ei ole selles, et: 1) poolte vahel oli 11.12.2007 sõlmitud liisinguleping nr 0185582L kus hageja liisinguandjana kohustus omandama kostja kui liisingvõtja poolt määratud müüjalt (VEHO EESTI AS) Citroen Berlingo 1,6 ehitusaasta 2007 ja andma selle kostja kasutusse, kostja kohustus aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu; 2) auto anti kostjale hageja poolt üle 11.12.2007 Rakveres; 3) avalduse auto liisimiseks esitas hageja 05.12.2007 OÜ Topauto Rakvere; 4) kostja tasus liisingutasu korrektselt kuni juunini 2008; 5) kostja tagastas müüjale auto 10.08.2008;
9.Kostja esitas vastuväited mille kohaselt: 1) ta teatas hagejale kui liisingandjale lepingu lõpetamise soovist ehk suutmatusest lepingut täita haiguse tõttu; 2) ta tagastas auto vabatahtlikult selle müüjale ning müüja kooskõlastas selle hagejaga, kes lubas auto müüki panna, seega puudus vajadus kasutada inkassofirma abi auto tagastamiseks; 3) lepinguliste kohustuste täitamata jätmine on vabandatav.
10.VÕS § 195 lg.1 ja 2 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Liisingulepingu p.14.4, 14.5 ja liisingulepingu üldtingimuste VII peatükist tulenevalt nägi liisinguleping ette ka võimaluse lepingu ülesütlemiseks. Samas on lepingus ja üldtingimustes sätestamata kuidas peaks liisinguvõtja käituma, kui ta soovib lepingut üles öelda seoses suutmatusega lepingut täita.
11.VÕS § 195 lepingu ülesütlemise vormi ette ei näe. VÕS § 13 lg.3 kohaselt kui lepingus oli ette nähtud , et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Liisingulepingu kindlustusleppe lõpetamise akti (toimik I tl 46), Hat Auto AS tõendiga (toimik I tl 67), Topauto Rakvere OÜ 12.10.2010 tõendiga (toimik I tl 127), tunnistajate S. P. (toimik I tl 193195) ja A. K. ütlustega (toimik II tl 10-11) on tõendamist leidnud, et kostja tagastas liisitud auto 10.08.2008 selle müüjale (Topauto Rakvere OÜ), peale seda, kui oli suhelnud hageja esindajaga soovist lepingut ennetähtaegselt lõpetada. Peale seda said müüja esindajad S.P. ja A.K. hageja esindajalt telefoni teel kinnituse liisinguandja nõusolekust, et kostja liisinguvõtjana annab auto üle müüjale, kel on õigus auto komisjonimüüki panna. Maakohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendamist leidnud kostja poolt liisingulepingu ülesütlemine hagejale 10.08.2008. Kohtule esitatud tõenditest (toimik I tl 67 ja 127) ja tunnistajate ütlustest ei tulene, et hageja oleks nõudnud kirjaliku ülesütlemise avalduse esitamist. Auto müüjale tagastamist ning müüjale auto komisjonimüüki lubamist loeb kohus kostja suulise ülesütlemise avalduse aktsepteerimisena hageja poolt.
12.Liisinguleping on olemuslikult kestvusleping.
13.VÕS § 196 lg.1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
Tunnistaja S.P. ütlustega on tõendamist leidnud, et kostja informeeris müüjat ka liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjustest (toimik I tl 195). Kostja vastuväidete kohaselt liisis ta hagejalt sõiduauto taksoteenuse osutamiseks. Seoses terviserikkega (südame haigestumine), ei saanud kostja jätkata tegevust taksojuhina, sest arstid keelasid tal transpordivahendi juhtimise. Sellega seoses tekkisid tal materiaalsed raskused ja ta oli sunnitud lepingu üles ütlema. Kohtule esitatud sõiduauto liisingutaotluse (toimik I tl 47), hageja 02.01.2008 kirjaga (toimik I tl 128), maksu- ja tolliameti 22.02.2011 tõendiga nr 8-8/11416, kostja ja M. M. poolt allkirjastatud avaldusega (toimik I tl 176-177), kostjale välja antud kutsetunnistusega (toimik II tl 2) on tõendamist leidnud, et kostja liisis hagejalt sõiduauto Citroen Berlingu eesmärgil osutada sellega taksoteenust ja perioodil 21.12.2007 kuni 01.01.2008 ta osutaski füüsilisest isikust ettevõtjana taksoteenust. FIE L. Je. 06.10.2010 tõendiga on tõendamist leidnud, et kostja oli statsionaarsel ravil AS-s ... 11.06.2008 kuni 20.06.2008 südamerütmihäirete ja suhkrudiabeediga ning sel perioodil oli vastunäidustatud auto juhtimine (toimik I tl 126). Pensionitunnistuse väljavõttega (toimik I tl 165) on tõendatud, et kostjale on määratud töövõimetuspension. Maakohus on seisukohal, et tervisehäire, mille tõttu kostjal oli vastunäidustatud transpordivahendi juhtimine ning sellest tulenevalt edasine taksoteenuse osutamine, on mõjuvaks põhjuseks VÕS § 196 lg.1 mõttes, mis võimaldas kostjal liisingulepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Nimetatud põhjusel ja mõlemapoolset huvi arvestades, ei saanud hageja mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
14.VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Maakohus leiab, et kostja on nimetatud kohustust täitnud.
15.VÕS § 195 lg.2 kohaselt kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg.5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud ja vara tuleb tagastada vastavalt VÕS § 189-191. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja tagastas liisingueseme müüjale 10.08.2008.
16.VÕS § 367 lg.1-2 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg.1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Hagiavaldusest ja selle lisadest tulenevalt oli kostjal perioodi eest 31.05.2008 kuni 30.06.2008 tasumata arve summas 47 krooni, perioodi eest 01.07.2008 kuni 30.07.2008 2844,78 krooni ja perioodi eest 31.07.2008 kuni 30.08.2008 (periood mille kestel esitati ülesütlemise avaldus) 2884,20 krooni. Kokku oli kostjal lepingu ülesütlemise ajaks tasumata 5775,98 krooni ja tasumata arvete tõttu on põhjendatud viiviseks 34,52 krooni (toimik I tl 21). Seega oli kostjal kohustus
tasuda hagejale liisingueseme ostuhinna ja ostuhinnafinantseerimise kuluna ülesütlemise avalduse esitamise ajaks kulud kokku summas 5810,50 krooni (5775,98 + 34,52). Liisingulepingu maksegraafiku kohaselt oli tasumata osamakseks 30.09.2008 seisuga 8 332,88 € ehk 130 381,24 krooni. VÕS § 367 lg.3 kohaselt kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg.1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hat Auto AS tõendi (toimik I tl 67) ja tunnistaja S.P. ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja oli kostja poolt tagastatud liisingeseme Hat Auto AS-s müümisel (periood 10.08.2008 kuni 16.09.2009) müügihinna osas jäigal positsioonil ja ei lubanud hinda alandada, mis tingis selle, et nimetatud 13 kuu jooksul ei õnnestunud autot Hat Auto AS-s müüa. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt oli hageja poolt liisinguesemele määratud sõidukihinnaks selle äraviimise ajal 11 184,54 eurot ehk 175 000 krooni ja selle hinnaga auto ei suudetud müüa. Liisinguese müüdi vastavalt 07.10.2009 vara müügiaktile 89 000 krooni eest (toimik I tl 27). Maakohus on seisukohal, et hageja on ülesütlemise ajal oma jäiga suhtumisega liisingueseme hinda ise põhjustanud endale suurema kahju, mis tuleneb liisingueseme ülesütlemise aja ja selle realiseerimise aja hinnavahest. Hageja ei ole suutnud kohtus tõendada kahju olemasolu ja suurust liisingulepingu ülesütlemise aja seisuga (10.08.2008). Maakohus on seisukohal, et hageja on tekitanud endale põhjendamatuid lisakulutusi, kui otsustas liisingueseme teisaldada Rakverest Hat Auto AS müügikohast Saksa Auto AS kasutatud autode müügikohta (toimik I tl 25-30) ning lasi Saksa Auto AS-l teha kulutusi auto uueks müügiettevalmistuseks. Tunnistaja S.P. ütluste kohaselt jäi liisinguese Hat Auto AS-s müümata just hageja jäikuse tõttu auto hinna osas. Sama hinna eest millega auto realiseeriti Saksa Auto AS poolt, suutnuks selle müüa ka Hat Auto OÜ. Seega puudus vajadus liisingueseme transportimiseks teise asulasse ning auto uueks müügiettevalmistamiseks. Maakohus on seisukohal, et hagiavalduses toodud liisingueseme tagastamise ja realiseerimise kulud on põhjendamatud.
17.Maakohus leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud summas kokku 5810,50 krooni ehk 371,36 €.
V MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
19.Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik Olev Mihkelson
Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.