Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

eurot

(6 058 531.65

krooni)

rahuldamata.

Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kantud kulud OÜ Profit Pluss kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

kolmandatele isikutele müüdud kala oli just nimelt see kala, mille hageja varus OÜ-ga Algen (pankrotis) sõlmitud lepingus sätestatud omapoolsete kohustuste täitmiseks. Samuti ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et hagejal ei olnud võimalik müüa kala lepingus märgitust kõrgema hinnaga. Nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna lepingut sõlmides võttis OOO Profit endale äririski, mida ta pidi ka ise hindama ja kandma, seega ei pidanud kostjad väidetavat kahju hüvitama.

MAAKOHTU LAHEND

liigitunnustega asjaga. Liigitunnustega asju määratakse käibes arvu, mõõdu ja kaalu järgi. Liigitunnustega asi on reeglina asendatav, kuid poolte kokkuleppel võib sellele anda asendamatu asja tähenduse. Käesoleval juhul ei ole pooled kuidagi määratlenud, millised kalad täpsemalt tuli hagejal OÜ-le Algen üle anda, seetõttu ei ole oluline, kas hageja varutud kala oli just see kala, mille hageja pidi OÜ-le Algen (pankrotis) müüma. Eeltoodust lähtuvalt oli kohus seisukohal, et OÜ Profit Pluss nõuet OÜ Algen (pankrotis) ja AS Japs vastu tuleb tunnustada. Et hageja nõue oli esitatud tähtaegselt, kuid polnud tagatud pandiga, tuleb seda tunnustada teise järgu nõudena.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7) ei pea apellant usaldusväärseks ka hageja poolt hagiavalduse lisa 1 koosseisus esitatud venekeelseid kala müügiarveid. Maakohus apellandi taotlust esitada hagiavalduse lisaks nr 1 olevate arvete originaalid ei rahuldanud; 8) on apellant arvamusel, et leping 27 võib olla võltsitud või näilik. Leping 27 olevat sõlmitud Venemaal Kingissepas 01.09.2006. a, kuid kostjate andmeil viibis lepingule võlgniku nimel väidetavalt alla kirjutanud A.K. 01.09.2005. a Eestis (apellandi 26.02.2009. a menetlusdokument ja selle lisa). Samuti ei olnud majanduslikku põhjendust lepingu 27 sõlmimiseks (OÜ-l Algen puudusid vahendid ja vara, mille arvelt täita lepingulisi kohustusi OOO Profit ees). Kõik asjaolud kogumis viitavad lepingu võltsimisele; 9) jättis kohus ekspertiisitaotluse rahuldamata kohtuotsuse punktiga 23, põhjendades seda muuhulgas asjaoluga, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad kinnitasid lepingu sõlmimist. Seejuures jättis kohus tähelepanuta apellandi poolt esitatud tõendid (Saksa kalaärimehe R. Moormanni kinnitused), millest nähtuvalt oli A.K. kohtuistungil valetanud lepingu 27 ettevalmistamise asjaolude kohta. Kohus ei ole küll otsustanud apellandi poolt esitatud tõendite (A. S. 03.05.2010. a ja 17.05.2010 .a kirjad R. M. ja viimase 11.05.2010. a ja 18.05.2010. a vastused) võtmist tsiviilasja juurde, kuid ei ole neid apellandile ka tagastanud. Seega eeldab apellant, et need on tsiviiltoimiku juures ning palub need võtta tsiviilasja juurde; 10) ei ole maakohus hinnanud apellandi väidet, et juhul kui leping 27 ja ka muud hagile lisatud dokumendid on ehtsad, peab apellant lepingut 27 näilikuks hagi vastuses märgitud asjaoludel, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõudeid; 11) ei ole kohus hinnanud apellandi vastuväidet selles, et hageja nõue võlgniku vastu ei kuulu rahuldamisele, kuna lepingu 27 sõlmimisega (juhul muidugi, kui leping 27 üldse sõlmiti ja ei ole näilik) võttis OOO Profit endale äririski, mida ta pidi ka ise hindama ja kandma; 12) ei ole kohus hinnanud ega põhjendanud, miks peaks niivõrd hilja esitatud nõue kuuluma rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus; 13) taotles apellant käesoleva tsiviilasja liitmist Tartu Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-07-23010 ühisesse menetlusse. Kohus seda taotlust ei rahuldanud, mistõttu esitab apellant veelkord taotluse menetluse peatamiseks. VÕS § 161 lg 2 kohaselt on kahjustatud pool õigustatud nõudma kahju hüvitamist üksnes ulatuses, milles leppetrahv ei kata kahju. Seega on ühe ja sama lepingu väidetavale rikkumisele tuginev kahju hüvitamise nõue ja selle võimalik rahuldamine lahutamatult seotud sama lepingu väidetavale rikkumisele tugineva leppetrahvi nõudega, mistõttu neid nõudeid paralleelselt menetledes ei saa kohus lahendada mõlemat tsiviilasja õigesti TsMS § 2 mõttes; 14) on kohus jätnud tähelepanuta apellandi taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Apellant leiab, et OOO-l Profit väidetava kala suures mahus kokkuostmisega suurte äririskide võtmise ja sellele järgnenud kala turuhinna väidetavast langusest väidetavalt tekkinud kahju sissenõudmine võlgnikult oleks ebaõiglane ja vastuvõtmatu. Jättes selle apellandi vastuväite hindamata, on kohus rikkunud TsMS § 442 lg 8 nõudeid. 15.11.2010. a esitas OÜ Japs kohtule uued tõendid põhjendades seda asjaoluga, et AS-l Japs ei olnud tõendeid võimalik esitada asja menetlemisel esimese astme kohtus põhjusel, et kõnesoleva lepingu nr 27 originaal muutus apellantidele ja kohtule kättesaadavaks alles 26.04.2010. a. toimunud istungil, mille eelselt oli kahtlus lepingu ehtsuses.

tekkimise vahel, on täidetud eeldused kahju hüvitamise hagi rahuldamiseks ning nõude tunnustamiseks OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses; 6) on apellantide viited tsiviilasja nr 2-06-5715 menetlusdokumentidele põhjendamata ning asjakohatud; 7) puudub alus kahelda lepingu nr 27 usaldusväärsuses. Tartu Maakohtus 26.04.2010. a peetud istungil tsiviilasjas nr 2-07-22992 kinnitasid lepingu nr 27 osapooled, et nad on sõlminud lepingu nr 27; 8) ei ole kohus rikkunud menetlusõigusnorme dokumendiekspertiisi taotluse mitte rahuldamises. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik ning puudub alus tulenevalt protsessiökonoomikas läbi viia dokumendiekspertiis tõendi kohta, mille autentsust on kinnitanud dokumendi koostajad; 9) ei saa nõustuda apellantide seisukohaga äririski ning sellest tulenevalt kahju hüvitamise kohustuse välistamise kohta. Apellantide seisukoht on vastuolus hea usu ning lepingu täitmise põhimõttega, mis on lepinguõiguse fundamentaalsed alustalad. Lepingud on täitmiseks kohustuslikud, mistõttu ei saa apellandid viidata lepingust tulenevale äririskile, kui lepingu rikkumise vabandatavuse eeldusele; 10) ei nõustu vastustaja apellantide seisukohaga menetlusõigusnormide olulise rikkumise aspektist, jättes rahuldamata menetluste peatamise ja liitmise taotlused. Vastustaja hinnangul puuduvad alused menetluse peatamiseks ning liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-07-23010. Käesolevas asjas esitas vastustaja hagi 14.06.2007. a, apellant I esitas taotluse menetluse peatamiseks ja tsiviilasjade liitmiseks 10.05.2010. a. Vastustaja on seisukohal, et arvestades menetluse kolme aastast kestust, on apellant I esitanud taotluse menetluse peatamiseks ja liitmiseks selgelt hilinenult; 11) on nõudeavaldus esitatud tähtaegselt, mistõttu on tõendamata ja paljasõnalised apellantide väited nõudeavalduse mittetähtaegse esitamise kohta. 04.04.2011. a esitas OÜ Profit Pluss seisukoha OÜ Japs esitatud tõendite kohta. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud tõendite näol on tegemist täiesti uute tõenditega, mille esitamine käesolevas menetluses ei ole lubatud. Käesoleval juhul ei ole AS Japs selgelt hilinenult esitatud tõendite esitamist põhistanud. Vastustaja palub jätta rahuldamata lepingu võltsituse tuvastamise ja uute tõendite vastuvõtmise taotluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohtu arvates seondub kostja taotlus küsimusega, millise riigi õigus kuulub kohaldamisele. Õiguse kohaldamise otsustab kohus sõltumata poolte taotlustest. Ringkonnakohus leiab, et nõude loovutamisele tuleb kohaldada Eesti õigust. REÕS § 33 lg 1 kohaselt kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole käesoleva seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. REÕS § 33 lg 2 kohaselt eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus on lepingu sõlmimise ajal selle lepingupoole elukoht või juhtorgani asukoht, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse. Kui leping on sõlmitud selle poole majandus- või kutsetegevuse raames, kes peab täitma lepingule iseloomuliku kohustuse, eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus asub selle poole peamine tegevuskoht. Kui lepingu kohaselt tuleb iseloomulik kohustus täita mõnes teises tegevuskohas, siis eeldatakse, et leping on kõige tugevamalt seotud riigiga, kus see teine tegevuskoht asub. Arvestades seda, et nõude loovutamise lepingu üks pool asus Eestis, leping kuulus täitmisele Eestis, isiku asukoht, kelle vastu nõudeõigus tekkis, asus Eestis ja pooled leppisid kokku, et vaidlused lahendatakse Viru Maakohtus Eestis, siis tuleb nõudeõiguse loovutamise lepingule kohaldada REÕS § 33 lg-te 1 ja 2 alusel Eesti õigust. Kuna nõude loovutamisele ei kuulu kohaldamisele Vene Föderatsiooni õigus, siis jätab ringkonnakohus esitatud õigusekspertiisi tähelepanuta.

Ringkonnakohus leiab, et hagejal lasus tõendamiskoormis tõendada, milliseid toiminguid ta lepingu täitmiseks tegi, millised koostöölepingud ta sõlmis, millise hinnaga ja millest tuleneb nimetatud lepingute mittetäitmisest tekkinud kahju ulatus ja suurus. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et nõude loovutaja, s.o müüja, põhitegevus on kala, sh jahutatud kala edasimüümine ja analoogseid lepinguid nagu käesolevas asjas, sõlmiti mitmeid. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras lasus hageja poolel kohustus esitada andmed, millest saab kahju suuruse tuletada. Hageja esitas maakohtule lepingud, millest nähtub, et müüja müüs 04.10.2005 – 15.06.2006 jahutatud kala kolmandatele isikutele teise hinnaga kui oli kokku lepitud lepingus nr 27. Arvestades, et lepingu nr 27 alusel oli tarneaeg 05.09.-30.11.2005, siis ei ole hageja esitatud tõendid piisavad, et tõendada hageja poolt nimetatud kahju tekkimist. Maakohtus üle kuulatud tunnistaja M.S. i ütluste kohaselt oli Eestis teisi firmasid ka, kuhu kala müüdi. Nendele firmadele oli hind soodsam, kui OÜ-le Algen. Kala, mis pidi minema OÜ-le Algen, oleks saanud teistele klientidele müüa, kuid oli kokkulepitud hind ja seda hinda ei saanud rohkem alla lasta. Kala osteti mingis koguses kokku, täies ulatuses ei saanud osta, kuna ta läheb käest ära. Lepingus oli 600 tonni kala, sellest ostsin kokku vähem, kui palju vähem, ei tea (I kd lk 176). Ringkonnakohus märgib, et hageja esitatud asjaolud on vastuolulised. Hageja esindaja väitel kala kokku ei ostetud, vaid sõlmiti kokkuostu lepingud. Tunnistaja ütluste kohaselt osteti kala, kuid millises koguses, seda ta ei tea, teab vaid, et mitte samas koguses, kui oli OÜ-ga Algen sõlmitud lepingus kirjas. Eeltoodu kinnitab, et hageja poolt esitatud tõendid kala müümise kohta kolmandatele isikutele osaliselt 6 kuud pärast lepingu nr 27 sõlmimist ei tõenda hagejal kahju tekkimist ega selle suurust.

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.