OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 5 329 000 krooni 113 374.80 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. septembri 2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Profit Pluss apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Profit Pluss (registrikood: 10648854), esindaja Siret Saks
esindajad
RESOLUTSIOON
Vastustaja (kostja): OÜ Algen (pankrotis) (registrikood: 10191946), esindaja pankrotihaldur Ene Ahas Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. septembri 2009 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Profit Pluss kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Profit Pluss esitas hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 5 329 000 krooni. Tartu Maakohtu 30.08.2006 otsusega kuulutati välja OÜ Algen pankrot. OÜ Profit Pluss esitas 19.09.2006 OÜ Algen (pankrotis) vastu nõudeavalduse kogusummas 5 329 000 krooni. 14.05.2007 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur OÜ Profit Pluss nõudele osalise vastuväite kompromisslepingul põhinevale summale 5 107 000 krooni. Hageja poolt pankrotimenetluses esitatud nõue koosnes kahest nõudest. Esimene nõue põhines Viru Maakohtu 28.03.2006 määrusega kinnitatud OÜ Profit Pluss ja OÜ Algen (pankrotis) vahelisele kompromissile, mille kohaselt OÜ Algen (pankrotis) kohustus tasuma OÜ-le Profit Pluss võla 5 000 000 krooni. Kostja OÜ Algen (pankrotis) kohustus maksma esimese summa 1 000 000 krooni hiljemalt 10 päeva jooksul alates kompromissi jõustumisest ja ülejäänud summa 25. Kuu jooksul. Kuna kostja viivitas esimese makse tegemisega, siis nõuab hageja ka viivist 107 000 krooni. Seega nõuab hageja kostjalt kompromissi alusel 5 107 000 krooni. Pankrotihaldur esitas võlgniku nimel sellele nõudele vastuväite ning nõue jäi kaitsmata. Teine nõue põhines poolte vahel 31.08.2005 sõlmitud laenulepingule, mille summaks oli 200 000 krooni ning millele hiljem lisandus intress 22 000 krooni. Seega nõudis hageja kostjalt laenulepingu alusel 222 000 krooni. Pankrotihaldur nõudele vastuväidet ei esitanud. Nõue jäi kaitsmata, kuna sellele nõudele esitas vastuväite teine võlausaldaja.
2.OÜ Algen (pankrotis) vaidles hagile vastu. OÜ Algen (pankrotis) esitas vastuväite 5 107 000 krooni suurusele nõudele, sest nõuete kaitsmise koosoleku ajal oli seonduvalt nõudega käimas kaks kohtuasja ning ei olnud teada, kas nõude aluseks olev Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-06-5715 jääb jõusse või mitte, sest kostja esitas antud asjas erikaebuse. Kostja nimel hagejaga vaidlusaluse kompromissi sõlminud A. K. ei olnud sel ajal OÜ Algen (pankrotis) juhatuse liikme ülesannetes ning ei omanud ka mingeid muid volitusi kostja nimel hagejaga kompromissi sõlmimiseks. Riigikohtu 10.10.2007 määrusega tühistati Viru Ringkonnakohtu 28.02.2007 määrus ja OÜ Algen (pankrotis) määruskaebus Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse peale saadeti samale ringkonnakohtule menetlemiseks. Riigikohus leidis, et
A. K.
puudus kompromissi sõlmimisel esindusõigus. Samuti jõudis tsiviilkolleegium järeldusele, et maakohus on teinud lõpplahendi tsiviilasjas, mida kohus seaduse kohaselt ei ole menetlusse võtnud. Viru Maakohus jättis 08.06.2009 määrusega hagi läbivaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, seega asjas puudub kohtulahend pooltevahelise kompromissi kohta.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus 17. septembri 2009 otsusega jättis OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks summas 5 329 000 krooni rahuldamata ja menetluskulud OÜ Profit Pluss kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus kompromissi kinnitamise kohta tühistatud ning see ei eksisteeri. Hageja pole esitanud ega viidanud ühelegi teisele tõendile, mille alusel saaks kostjalt välja nõuda 5 107 000 krooni. Seega ei saanud kohus kostjalt sellist summat välja mõista. Pankrotihaldur ei ole laenulepingule vastu vaielnud. Seega ei ole hageja nõue summas 222 000 krooni põhjendatud ning kohus ei saanud ka selles osas hagi rahuldada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Profit Pluss esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb OÜ Profit Pluss nõude summas 5 329 000 krooni OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus tunnustamist ja OÜ-lt Algen (pankrotis) menetluskulude väljamõistmist. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus valesti hinnanud esitatud tõendeid ja rikkunud sellega TsMS § 230 lg-s 1 sätestatut. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna Viru Maakohus jättis 08.06.2009 määrusega kompromissi läbi vaatamata PankrS § 43 lg 2 alusel, siis puudub pooltevaheline kompromiss. Samuti ei nõustu hageja kohtu seisukohaga, et kuivõrd hageja tugines vaid pooltevahelisele kompromissile, kuid see tühistati, siis ei saa kohus kostjalt 5 107 000 välja mõista. Poolte vahel sõlmitud kompromiss oli tühistatud Riigikohtu määrusega, kuivõrd kohus ei võtnud kompromissi seaduse kohaselt menetlusse. Kuigi maakohus võttis menetlusse kompromissi, mille menetlemisega rikkus menetlusnorme, ei muuda selline asjaolu poolte vahel sõlmitud ja 23.03.2006 kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi tühiseks. Seega poolte vahel sõlmitud kompromiss on endiselt kehtiv. Tartu Maakohus, tehes 17.09.2009 otsuse, oleks pidanud arvestama kompromissi sõlmimise ja vaidlustamise vaidlustega. OÜ Profit Plus hagi alus OÜ Algen (pankrotis) vastu ei ole ära langenud. Hageja nõude aluseks on kompromissileping ja 31.08.2005 sõlmitud laenuleping. Kostja rikkus 01.09.2005 sõlmitud lepingut nr. 27 ning sellest rikkumisest tuleneva vaidluse lõpetamiseks sõlmisid pooled kompromissilepingu, mis esitati 23.03.2006 kinnitamiseks kohtule. Vaatamata sellele, et kohus ei ole kompromissi kinnitanud, ei ole see kehtivust kaotanud. Samuti ei ole seda keegi vaidlustanud; 2) on väär maakohtu väide, et A. K. puudus kompromissi sõlmimisel juhatuse liikmena esindusõigus. ÄS § 43 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. OÜ Profit Pluss sõlmis OÜ-ga Algen (pankrotis) kompromissi 23.03.2008. Kohtuasja nr 3-2-1-89-07 materjalidest selgub, et äriregistri kande järgi olid alates 05.03.1997 kuni esindusõiguse üleminekuni pankrotihaldurile 05.09.2006 kostja juhatuse liikmed G. G. ja A. K. Juhatuse liige võis esindada äriühingut üksinda. Kuivõrd OÜ Profit Pluss nägi äriregistri kandest, et OÜ Algen (pankrotis) esindaja on A. K. , oli äriregistri kanne kehtiv; 3) on Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-28229 OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu pankrotimenetluses nõude summas 5 329 000 tunnustamiseks. Tartu Maakohtu menetluses on teine tsiviilasi nr 2-07-23010 OÜ Profit Pluss hagi AS Japs vastu pankrotimenetluses nõude summas 5 329 000 tunnustamiseks. Sisuliselt on tegemist samadel alustel esitatud hagiga. Nõue mõlemas hagis põhineb OÜ Profit Pluss ja OÜ Algen (pankrotis)
vahel sõlmitud laenulepingul ning kompromissilepingul. Hageja on seisukohal, et kohus on rikkunud TsMS §-s 374 sätestatut, jättes eeltoodud hagid liitmata; 4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kompromissilepingut reguleerib VÕS §-d 578 ja 579. Kompromissilepingule ei ole seadusandja ette näinud kohustuslikku vormi või kohtuliku kinnitamise kohustuslikkust. Kompromiss kujutab endast ühte vahendit, mida pooled võivad kasutada võlasuhte lõpetamiseks või kujundamiseks. Kompromissilepingu eriliigiks on kohtulik kompromiss, mille näol on tegemist tehinguga, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust sel moel, et selle näol on ühtlasi tegemist ka täitedokumendiga. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 578 lg-t 1. Kohus ei ole arvestanud, et kompromissilepingule ei näe seadusandja ette kohustuslikku kohtuliku kinnitamise vormi. Võlaõiguslik leping, mis oli poolte vahel sõlmitud, on kehtiv ja keegi ei ole selle kehtivust ka vaidlustanud.
5.OÜ Algen (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. septembri 2009 otsuse muutmata jätmist. Juhul, kui kohus jätkab menetlust, palub kostja apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise korral võtta asja juurde Tartu Maakohtu 06.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18654, OÜ Algen (pankrotis) osanike 17.10.2005 koosoleku protokoll ja väljatrükk äriregistri teabesüsteemist OÜ Algen (pankrotis) menetlusteabe kohta. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlausaldaja taotlenud Tartu Maakohtu 17. septembri 2009 otsuse tühistamist. TsMS § 634 lg 1 ei näe ette, et käesoleval juhul oleks apellandil võimalik pärast apellatsioonitähtaja lõppu täiendada apellatsioonkaebust taotlusega tühistada Tartu Maakohtu 17.09.2009 otsus ning tegemist ei ole ka apellatsioonkaebuses sisalduva puudusega TsMS § 643 lg 2 mõttes, mida oleks võimalik kõrvaldada pärast apellatsioonitähtaega. Kostja arvates ei ole võimalik esitatud ja menetlusse võetud apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohtul ei ole võimalik otsustada apellandi nõude tunnustamise taotluse üle pankrotimenetluses, kui ei ole eelnevalt tühistatud maakohtu otsust, millega jäeti nõue tunnustamata. Hageja ei ole aga oma apellatsioonkaebuses esitanud taotlust Tartu Maakohtu 17.09.2009 otsuse tühistamiseks. Seega esitab kostja vastuväite apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta; 2) on hageja põhjendamatult esitanud hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu nõude pankrotimenetluses tunnustamiseks summas 5 329 000 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nõuete kaitsmise koosolekul esitas OÜ Algen (pankrotis) nõudele kogusummas 5 329 000 krooni osalise vastuväite – vastuväite summas 5 107 000 krooni. Võlausaldaja AS Japs vaidlustas nõude tervikuna. Sellest tulenevalt oli õigustatud nõude tunnustamise hagi esitamine OÜ Algen (pankrotis) vastu üksnes summas 5 107 000 krooni. Nimetatud põhjustel ei ole põhjendatud ka apellatsioonkaebuses esitatud nõue tunnustada OÜ Profit Pluss nõuet OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses summas 5 329 000 krooni, sest see sisaldab endas nõuet, mille üle vaidlust ei ole; 3) on hageja põhjendamatult heitnud kohtule ette asjaolu, et maakohus ei arvestanud määruskaebuse ja selle tühistamisega seotud asjaoludega (silmas peetakse menetlus tsiviilasjas nr. 2-06-5715). Maakohtul ei olnud kohustust enda algatusel koguda tõendeid; 4) tugines OÜ Profit Pluss OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses nõude esitamisel summas 5 107 000 krooni vaid Viru Maakohtu 28.03.2006 määrusele, millega kinnitati kompromissileping, s.o kohtulahendile, mingeid muid tõendeid ei esitatud. OÜ Profit Pluss leidis, et nõue tuleb lugeda kaitsmiseta tunnustatuks. Kuna nõuete kaitsmise koosoleku ajaks ei olnud Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-06-5715 jõustunud, siis puudusid alused lugeda OÜ Profit Pluss nõue kaitsmiseta tunnustatuks ning OÜ Profit Pluss nõude
tunnustamine vaadati läbi nõuete kaitsmise koosolekul koos teiste võlausaldajate nõuetega. Nimetatud asjaolu osas ei ole ka poolte vahel vaidlust. Kuna OÜ Profit Pluss ei pidanud teadmata põhjusel vajalikuks lisada nõudeavalduse juurde 23.03.2006 kompromissilepingut, mille sõlmisid OÜ Profit Pluss ja OÜ Algen (pankrotis) nimel A. K. ning tugineti vaid jõustumata kohtulahendile, siis oli põhjendatud ja haldur oli kohustatud esitama vastuväite OÜ Profit Pluss tõendamata nõudele summas 5 107 000 krooni. Samuti ei saanud maakohus arvestada 23.03.2006 lepinguga, kuna seda ei esitatud kohtule; 5) on õige hageja väide, et Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse kompromissi kinnitamata jätmise kohta tühistamine ei toonud kaasa määruse aluseks oleva 23.03.2006 kompromissi tühistamist, kuid see ei tähenda seda, et 23.03.2006 kompromissileping oleks kehtiv. Kompromissileping on algusest peale olnud tühine, kuna OÜ Algen (pankrotis) nimel kompromissilepingu 23.03.2006 allkirjastanud A. K. ei omanud esindusõigust (ei olnud juhatuse liikme kohustustes) arvates 17.10.2005. A. K. oli ise teadlik 17.10.2005 osanike üldkoosoleku toimumisest, mis on tõendatud OÜ Algen (pankrotis) osanike 17.10.2005 koosoleku protokolliga ja asjaoluga, et A. K. vaidlustas OÜ Algen (pankrotis) 17.10.2005 üldkoosoleku otsuse enda juhatusest tagasi kutsumise kohta. OÜ Profit Plus oli teadlik, et A. K. ei olnud OÜ Algen (pankrotis) juhatuse liikmeks alates OÜ Algen (pankrotis) üldkoosoleku 17.10.2005 otsuse tegemisest ning sellest tulenevalt puudusid A. K. volitused 23.03.2006 kompromissilepingu sõlmimiseks. Äriregistri menetlusteave on avalik ning sellest tulenevalt pidi ja oli OÜ Profit Pluss teadlik, et registripidajale 20.10.2005 esitatud kandeavaldus võib olla seotud muuhulgas ka A. K. juhatusest tagasi kutsumisega. Tulenevalt hoolsuskohustusest pidi taolises olukorras OÜ Profit Pluss ise kontrollima äriregistri menetlusteabe aluseks olevaid asjaolusid. Seega kandis OÜ Profit Plus riski, mis oli seotud A. K. volitustega. Samuti on tsiviilasjas nr. 2-07-22992 (praegu Tartu Ringkonnakohtu menetluses) tuvastatud, et 01.09.2005 leping nr 27 on fiktiivne ning sõlmitud eesmärgiga luua OÜ-le Profit Pluss alus nõude esitamiseks OÜ Algen (pankrotis) pankrotimenetluses; 6) on poolte vahelise 23.03.2006 kompromissilepingu puhul tegemist tühise ja näiliku tehinguga. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel. 23.03.2006 kompromissilepingu sõlmis kostja nimel esindusõiguseta isik ja OÜ Algen (pankrotis) ei ole seda hiljem heaks kiitnud, siis on see tehing TsÜS § 129 lg 1 alusel tühine. Tehing, millega ilma igasuguse majandusliku ja õigusliku põhjenduseta loobutakse oma seadusest (VÕS §-d 113 lg 8 ja 162 lg 1) tulenevast nõudele vastuväidete esitamise õigusest ja võetakse osaühingule ühepoolne kohustus summas, mis ületab osaühingu osakapitali rohkem kui 31-kordselt, ei ole kooskõlas heade kommetega ja on sellisena tühine (TsÜS § 86). OÜ Algen (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks saab pidada 23.03.2006 kompromissilepinguga võetud kohustust ning A. K. poolt OÜ Algen (pankrotis) nimel 01.09.2005 lepingu nr 27 sõlmimist; 7) esitas OÜ Profit Pluss nõude aluseks oleva 23.03.2006 kompromissilepingu, kompromissilepingu aluseks oleva 01.09.2005 lepingu nr. 27 ja nõude loovutamise lepingu alles apellatsiooniastmes. Seega ei saanud maakohus arvestada nimetatud tõenditega ning on teinud otsuse OÜ Profit Pluss poolt kohtule esitatud tõendite alusel. Hageja ei selgita, miks jäeti need tõendid maakohtus esitamata. Samuti puuduvad kinnitused 01.09.2005 ja 10.02.2006 nõude loovutamise lepingute õigsuse kohta, ei ole lisatud originaaldokumentide ärakirju ega originaale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
17.septembri 2009 otsus muutmata.
7.Nähtuvalt asja materjalidest, on hageja esitanud hagi kostja vastu nõude summas 5 329 000 krooni tunnustamiseks. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt (tl 13-16) on haldur esitanud vastuväite kompromissilepingul põhinevale nõudele summas 5 107 000 krooni. Hageja laenulepingust tulenevale nõudele 222 000 krooni ei ole haldur vastuväidet esitanud. Kogu hageja nõude kogusummas 5 329 000 krooni (s.h kompromisslepingul põhinev nõue summas 5 107 000 krooni ja laenulepingust tulenev nõue 222 000 krooni) on vaidlustanud võlausaldajad G. G. ja AS Japs. Vastavalt PankrS § 106 lg-le 1 (nõuete kaitsmise koosoleku ajal kehtinud redaktsioon) kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega vastavalt PankrS § 106 lg-le 1 pidi hageja esitama hagi kostja vastu nõude summas 5 107 000 krooni tunnustamiseks, sest haldur esitas vastuväite selles osas. Kostja ei ole hageja nõudele summas 222 000 krooni vastuväiteid esitanud ning seetõttu selles osas ei ole hagi nõude tunnustamiseks esitatud õige kostja vastu ja seetõttu tuleb jätta hagi laenulepingust tuleneva nõude summas 222 000 krooni tunnustamiseks rahuldamata.
8.Hageja on esitanud nii pankrotihaldurile kui maakohtule nõuet summas 5 107 000 krooni tõendava dokumendina Viru Maakohtu 28. märtsi 2006 määruse, millega kinnitati OÜ Profit Pluss ja OÜ Algen (pankrotis) vaheline kompromiss, mille kohaselt OÜ Algen (pankrotis) kohustus tasuma OÜ-le Profit Pluss võla 5 000 000 krooni ning tasumisega viivitamise korral viivist 0,1% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, muid nõuet tõendavaid dokumente ei ole hageja pankrotihaldurile ja maakohtule esitanud. Viru Maakohtu 28. märtsi 2006 määruse peale esitas OÜ Algen (pankrotis) määruskaebuse. Viru Ringkonnakohtu 28. veebruari 2007 määrusega jäeti määruskaebus läbi vaatamata. Riigikohtu
10.oktoobri 2007 määrusega nr 3-2-1-89-07 tühistati Viru Ringkonnakohtu 28. veebruari 2006 määrus ja saadeti OÜ Algen (pankrotis) määruskaebus samale ringkonnakohtule menetlemiseks. Viru Ringkonnakohus tühistas 16.12.2008 määrusega Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse ja saatis asja edasiseks menetlemiseks samale maakohtule. Viru Maakohus jättis 8. juuni 2009 määrusega OÜ Profit Pluss hagi OÜ Algen (pankrotis) vastu 5 512 536 väljamõistmiseks läbi vaatamata. Vastavalt PankrS § 103 lg-le 4 loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Kuna Viru Maakohtu 28. märtsi 2006 määrus ei olnud hageja poolt pankrotihaldurile nõudeavalduse esitamise ajal ega ka hagi esitamise ajal maakohtule jõustunud, siis iseenesest jõustumata määrus ei saa tõendada nõude olemasolu. Lisaks eeltoodule nimetatud jõustumata määrus tühistati Viru Ringkonnakohtu poolt 16.12.2008.
9.Hageja on 11.06.2009 esitanud maakohtule nõusoleku asjas kirjaliku menetluse läbiviimiseks (tl 54-55). Maakohus on 10. juuli 2009 määrusega määranud menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks aja, samuti otsuse teatavakstegemise aja (tl 62). Kohtu poolt määratud ajaks menetlusosalised täiendavaid avaldusi ja dokumente ei esitanud. Samas on hageja esitanud koos apellatsioonkaebusega 23.03.2006 OÜ Algen (pankrotis) ja OÜ Profit Pluss vahel sõlmitud
kompromissilepingu, 01.09.2005 sõlmitud lepingu nr 27 ning 10.02.2006 nõude loovutamise lepingu (tl 125-132). Ringkonnakohus leiab, et apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 3 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Antud juhul ei esine apellandi poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendite osas mitte ühtegi TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alust, mis annaks ringkonnakohtule võimaluse hinnata apellandi poolt täiendavalt esitatud tõendeid. Täiendavalt esitatud tõendid olid apellandile teada ja kättesaadavad asja lahendamisel esimese astme kohtus ning maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse normi, mille tulemusena ei olnud apellandil võimalik nimetatud tõendeid maakohtule esitada. Kuna ringkonnakohus jätab rahuldamata apellandi taotluse täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmiseks, siis jätab kohus rahuldamata ka vastustaja taotluse võtta asja juurde Tartu Maakohtu 06.10.2006 määrus tsiviilasjas nr 2-05-18654, OÜ Algen (pankrotis) osanike 17.10.2005 koosoleku protokoll ja väljatrükk äriregistri teabesüsteemist OÜ Algen (pankrotis) menetlusteabe kohta, sest vastutaja taotlus oli esitatud juhuks, kui rahuldatakse apellandi taotlus tõendite juurdevõtmise kohta.
10.Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (TsMS 230 lg 1) pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Nähtuvalt asja materjalidest, esitas kostja hagile vastuväite, et hageja nõude aluseks olev Viru Maakohtu 28.03.2006 määrus ei ole jõustunud kohtulahend ning sellest tulenevalt ei ole nõue põhjendatud. Kuna kostja vaidles vaid maakohtu jõustumata määrusele tugineva nõude tunnustamisele vastu, siis oleks hageja pidanud maakohtus (ja ka eelnevalt juba koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile) esitama tõendeid asjaolu tõendamiseks, millel tema nõue põhines (s.o tõendeid väidetava nõude olemasolu kohta, mh nõude aluseks oleva lepingu, poolte vahel sõlmitud kompromisslepingu jms). Seega esitades nii pankrotihaldurile kui ka maakohtule 5 107 000 krooni suuruse nõudeavalduse ning lisades sellele nõuet tõendava dokumendina vaid jõustumata Viru Maakohtu 28.03.2006 määruse, ei ole hageja oma nõuet pankrotimenetluses põhjendanud ja seetõttu on õigesti jäetud tema nõue tunnustamata ja hagi rahuldamata. Iseenesest õige on apellandi väide, et kuigi kohus ei kinnitanud kohtule esitatud poolte kompromissi, võib siiski olla tegemist kompromissilepinguga VÕS § 578 tähenduses ning seega võib tegemist olla kehtiva lepinguga. Samas ei ole apellant ise ei pankrotihaldurile nõudeavalduse esitamisel (tl 7-8) ega ka maakohtule hagi esitamisel sellele asjaolule tuginenud ega esitanud ka pooltevahelist kompromissilepingut. Seega ei ole haldur ega kohus saanud hinnata seda, kas tegemist on kehtiva lepinguga ja kas selle alusel oleks nõue tunnustatav. Vastavalt PankrS §-le 107 võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Antud juhul on hageja taotlenud nõude tunnustamist kohtus samal alusel, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Apellatsioonkaebuses on apellant püüdnud laiendada nõude tunnustamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus jätab need lisaks TsMS § 652 lg-le 3 ka PankrS § 107 alusel tähelepanuta.
11.Õige on apellandi väide, et kuna lisaks käesolevale hagile on hageja esitanud hagi ka AS Japs vastu nõude summas 5 329 000 krooni tunnustamiseks (lisaks halduri poolt vaidlustatud kompromissilepingust tulenevale nõudele 5 107 000 krooni vaidlustas AS Japs ka laenulepingust tulenevat nõuet 222 000 krooni), siis oleks olnud otstarbekas nimetatud hagid liita ühte menetlusse, kuid samas ei ole maakohtu poolt hagide liitmise määruse tegemata jätmine selline protsessiõigusnormi rikkumine, mis annaks aluse tühistada maakohtu otsuse. Kehtivad õigusaktid ei kohusta kohut nõude tunnustamise hagisid liitma, kuigi selguse huvides oleks soovituslik sellised hagid liita ühte menetlusse.
12.Ebaõige on kostja väide vastuses apellatsioonkaebusele, et kuna apellant ei ole taotlenud apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 17. septembri 2009 otsuse tühistamist, siis ei ole võimalik esitatud apellatsioonkaebust menetleda. Ringkonnakohus leiab, et kuigi apellatsioonkaebuses ei ole esitatud selgesõnalist taotlust maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, on siiski vastav taotlus tuletatav apellandi nõudest tunnustada OÜ Profit Pluss nõuet summas 5 329 000 krooni OÜ Algen (pankrotis) vastu pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lg 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgus. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.