Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Rita Kulberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-24543
Tsiviilasi
OÜ K. hagi M. T. tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
745,63 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ K. (registrikood xxxxxxxx; xxxxx xxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja A. P. sama) Kostja: M. T. xxxxxxxxxxx; xxxx xx-xxx xxxxx)
esindajad Kirjalik menetlus
Hagi täielikult rahuldada.
Välja mõista M. T. K. kasuks 984 (üheksasada kaheksakümmend neli) eurot 06 senti (sh 745,63 eurot laenu põhiosa, 20,04 eurot intressi ja 218,39 eurot viivise katteks). Menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 27.04.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja T. M. .04.2008.a. laenulepingu nr 6380425053, mille kohaselt väljastas hageja T. M. 15000 krooni tagastamise lõpptähtajaga 25.04.2010.a. intressimääraga 27% aastas. Laenulepingu p 3.5 kohaselt pidi laenu ja intressi tasumine toimuma igakuuliste osamaksetena alates 25.05.2008.a. kuni 25.04.2010.a. iga kuu 25. kuupäeval 963 krooni. T. M. suutnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täita. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja M. T. .04.2008.a. käenduslepingu nr 6380425053, mille p 4.5 kohaselt on käendusega tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine. Seega vastutavad laenusaaja ja kostja solidaarselt T. M. tulenevate kohustuste täitmise eest. 18.03.2009.a. saatis hageja laenusaajale ja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 02.04.2009.a. Seda laenusaaja ega kostja ei teinud ja 27.04.2009.a. saatis hageja laenusaajale ja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse, milles ütles lepingu üles alates 12.05.2009.a., paludes kogu võlgnevus selleks kuupäevaks tasuda, ühtlasi teavitas hageja laenusaajat ja kostjat leppetrahvi tasumise nõudest. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 järgi, kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenuandjal õigus nõuda temalt viivist. Viivis seisuga 31.05.2010.a. on 3417 krooni. Hagi esitamise kuupäeva 31.05.2010.a. seisuga oli laenusaaja võlg hageja ees kokku 16828 krooni. Pärast hagi esitamist on laenusaaja võlgnevust osaliselt tasunud, seetõttu on hageja nõuet kostja vastu vähendanud. VÕS §-de 76 lg 1 ja 3, 82 lg 2, 94 lg 1, 101 lg 1 p-de 1, 6, 113 lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg 2 alusel nõuab hageja kostjalt võlgnevuse (seisuga 04.04.2011.a.) 984,06 euro ( 15 397,23 krooni) väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlg on 745,63 eurot (11666,62 krooni), intress 20,04 eurot (313,61 krooni) ja viivis 218,39 eurot (3417 krooni). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja on hagiavalduse koos lisadega 06.08.2010.a. kätte saanud (tl 36). Kostja on hagile 06.09.2010.a. esitanud kirjaliku vastuse ( tl 30), milles vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei nõustu nõude suurusega, kuna laenusaaja T. M. juba asunud nõuet täitma ja kostja arvates tuleks menetlus T. M. võla tasumise ajaks üldse peatada. Ka on kostja kinnitanud, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, kuna nõuet juba reaalselt rahuldatakse ja kostja arvates on hageja kohtusse pöördunud ennatlikult. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses ja kostja 06.09.2010.a. vastuses hagiavaldusele kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 04.04.2011.a. teinud pooltele ettepaneku soovi korral oma täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 21.04.2011.a. Hageja on 04.04.2010.a. oma nõuet vähendanud ( tl 40). Kostja on 15.04.2011.a. veelkordselt palunud arvestada asjaoluga, et põhivõlgnik on asunud võlga tasuma ( tl 43). Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepinguga (tl 16) tõendatud, et hageja ja T. M. 25.04.2008.a. laenulepingu nr 6380425053, mille alusel hageja andis T. M. krooni laenu, mille laenusaaja kohustus tagastama osade kaupa vastavalt maksegraafikule, samuti tasuma intressi määraga 27% aastas. Käenduslepinguga nr 6380425053 ( tl 18) kohustus kostja M. T. täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga võlaõiguslikust lepingust nr 6380425053 tulenevate nõuete eest, kusjuures käendaja vastutuse maksimumsumma on 34668 krooni.
2 (4)
Laenu tagastamise graafikuga (tl 17) on tõendatud, et T. M. kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Ülesütlemisavaldus ( tl 22) kinnitab, et hageja teatas 27.04.2009.a. T. M. kostjale laenulepingu ülesütlemisest. Pärnu Maakohtu 06.05.2010.a. maksekäsuga ( tl 10) on T. M. tasuma hagejale lepingust nr 6380425053 tuleneva põhivõlgnevuse katteks 11666,62 krooni ja kõrvalnõuete katteks 5636,38 krooni. Kuna M. T. maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, on hageja nõue M. T. üle antud Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtu hinnangul on kostja sisuliselt õigeks võtnud, et temal on laenu- ja käenduslepingust nr 6380425053 tulenevad kohustused täitmata. Kostja peamine vastuväide käesolevas menetluses on olnud, et hageja nõue ei ole õige, sest põhivõlgnik on asunud võlga tasuma. Hageja arvestusest ( tl 15) nähtuvalt oli 31.05.2010.a. seisuga tasumata 16828 krooni sh laenu põhiosa 11666,62 krooni, viivis 3417 krooni ja intress 1744,38 krooni. Et peale maksekäsu tegemist on T. M. laenulepingust tulenevast võlgnevusest ära tasunud, on õigeks võtnud ka hageja. Seoses laenusaaja poolt võlgnevuse osalisega tasumisega on hageja kohtumenetluse ka oma nõuet vähendatud (tl 40). Hageja kinnitusel on 04.04.2011.a. seisuga kostjal tasumata laenu põhiosa 11666,62 krooni, viivis 3417 krooni ja intress 313,61 krooni. Kohtul puudub alus selle summa õigsuse kahelda. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Nagu kohus eespool tuvastas, on kostja rikkunud laenu- ja käenduslepingust nr 6380425053 tulenevaid kohustusi maksta hagejale tagasi laen ja intress. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja oma kohustusi täitnud ei ole, tuleb tasumata laen 11666,62 krooni koos intressiga 313,61 krooni VÕS §-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 396 lg 1, 397 lg 1, 142 lg 1 ja 145 lg-te 1 ning 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seadusele ei tugine kostja taotlus viivitada käesoleva asja menetlemisega niikaua, kui põhivõlgnik T. M. tagasi maksab. Pooltevahelises käenduslepingus on ette nähtud solidaarvastutus. VÕS §-s 65 lg 1 on sätestatud, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. Seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist nii T. M. kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Käesoleval juhul on viivisemääras kokku lepitud Laenulepingu üldtingimustes. Laenulepingu üldtingimuste ( tl 19-20) punkti 1.4
3 (4)
kohaselt hagejal on õigus nõuda viivist VÕS § 94 lg 1 ( üldtingimuste tekstis ilmselgelt ekslikult märgitud § 84 lg 1) nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis on laenajal õigus nõuda laenusaajalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. VÕS §-s 94 lg 1 on sätestatud, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
Kohtunik Rita Kulberg
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.