2-08-69630 Gunda Rõivase hagi Eero Viili vastu valduse vabastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 11. juuni 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gunda Rõivase apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.aprill 2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Gunda Rõivas (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X XXXXXXX) Hageja esindajad adv Aare-Heino Raig, Taavi Rõivas ja Eino Tamm Kostja Eero Viil (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX XX-XX XXXXXXX), esindajad adv Jüri Leppik ja adv Üllar Aedna
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 776 662,14 krooni (113 549,40 eurot)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 11.juuni 2010 otsus osas, millega kohus rahuldas hagi valduse nõudes täitmise reservatsiooniga ja tuvastas Eero Viili õiguse keelduda kohtuotsuse täitmisest kuni hüvitise 1 274 173,33 krooni ja viivise 287 532,81 krooni saamiseni ning menetluskulude jaotamise osas. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
2.3.Välja mõista Eero Viililt Tallinnas, XXXXX X asuv kinnisasi (reg osa nr XXXXXXX) Gunda Rõivase valdusesse.
2.4.Jätta rahuldamata Gunda Rõivase hagi Eero Viili vastu kahju hüvitamiseks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata Gunda Rõivase taotlus protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Gunda Rõivas esitas 23.10.2008 Harju Maakohtule hagi Eero Viili ja Marta Viili vastu, paludes kohustada kostjaid vabastama Tallinnas, XXXXX X asuv kinnisasi ja hagejale üle andma kinnisasjal asuvate elu- ja abiruumide valdus; mõista E.Viililt hageja kasuks välja alusetu kasutamisega tekitatud kahju hüvitis alates 12.06.2008 kuni kinnisasja valduse täieliku vabastamiseni 9200 krooni kuus ja mõista E.Viililt hageja kasuks välja elamu I korruse ruumide alusetu kasutamise eest hüvitis alates 12.06.2008 kuni ruumide valduse vabastamiseni 8713 krooni kuus.
2.Harju Maakohtu 21.09.2007 otsusega lõpetati kaasomand kinnistule XXXXX X, Tallinnas ja tekkis hageja ainuomand. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 2 777 778 krooni. Kohtuotsus jõustus 19.05.2008. Hageja kanti kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse 11.06.2008. Kostja ei ole kinnistu valdust välja andnud ja kasutab jätkuvalt elamu II korrust ja ühiskasutuses olnud ruume I korrusel.
3.Hageja on kostjale kohtuotsusega väljamõistetud hüvitise tasunud. Kostja koormas oma kaasomandi osa enne kohtuotsuse jõustumist 3 miljoni krooni suuruse hüpoteegiga AS Sampo Pank kasuks ja 3 miljoni krooni suuruse hüpoteegiga Liina Viili kasuks. Hageja tasus pangale kostja võla 1 274 173,33 krooni ja kostjale rahas 1 503 604,67 krooni. Hageja võttis 28.08.2008 nõude loovutamise lepinguga pangalt laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused üle ning ütles kostjale laenulepingu erakorraliselt üles, nõudes kostjalt kogu laenu tagastamist ja leppetrahvi tasumist hiljemalt 17.09.2008. Kuna kostja seda ei teinud, tasaarvestas hageja 18.09.2008
avaldusega tasumisele kuuluva laenujäägi kostja hüvitise nõudega 1 274 173,33 krooni ulatuses. Seega on kostja hüvitisenõue täidetud. Hageja oli kostjale lepingut üles öeldes panga volitatud esindaja.
4.Kostja valduses on ilma õigusliku aluseta eluruumid suurusega 102,6 m2, abipinnad suurusega 67,2 m2 ja garaaž suurusega 20 m2. Ka hoiab kostja varem ühiskasutuses olnud ruumides oma asju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 335 analoogia järgi on hagejal õigus asja tagastamisega viivitatud aja eest kahjuhüvitisena üüri turuhinna suuruses, so 9200 krooni iga kuu eest kuni rikkumise lõpetamiseni (valduse faktilise vabastamiseni).
5.Kostjad teevad hagejale kinnisasja kasutamisel ka muid põhjendamatuid takistusi. Varasema kasutuskorra järgi kasutas hageja kolme tuba esimese korruse korterist. Tekkinud liikumispuude tõttu oli hageja sunnitud minema pansionaati, sest ilma korteri tema vajadustele kohandamiseta ei saa ta seal ilma kõrvalabita liikuda. Korteri ümberehitamist omaniku vajadustele vastavaks takistab asjaolu, et varem ühiskasutuses olnud ruumid on kostja poolt vabastamata. R. pansionaadile igas kuus makstav 8713 krooni on kostja poolt hagejale tekitatud kahju, mille hageja peab kostjale hüvitama kuni rikkumise lõpetamiseni (valduse vabastamiseni). Kostja lukustas aiavärava, ruumi, kus asub veemõõtja ja elektrikilbi, millega takistab nendele juurdepääsu. Kostja paigaldas õigusliku aluseta ustele Hansavalve märgistusega kleebised.
6.16.12.2009 loobus hageja hagist M.Viili vastu seoses sellega, et M.Viil suri 28.10.2009. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kostjale tasunud Harju Maakohtu 21.12.2007 otsusega väljamõistetud hüvitist. Kostjal ei ole kohustust kuni hüvitise saamiseni kinnistu valdust üle anda. Kostja hüvitisenõue hageja vastu muutus sissenõutavaks 19.05.2008. Seega ei ole kostja valdus õigusvastane ja ta ei ole hagejale kahju tekitanud. Kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Hagejal ei ole takistust kinnistut kasutada. Hageja peab maksma kostjale lisaks hüvitisele ka viivist. Kostja esitas hagejale viivisenõude 21.05.2009, kuid hageja ei ole viivist tasunud.
8.Nõude loovutamise lepingus panga poolt avaldatud rikkumised ei ole kostjale siduvad. Kostja ei ole pangaga sõlmitud laenulepingut rikkunud. Hagejale on panga poolt üle antud nõue, mitte leping. Nõude loovutamisega ei saanud hageja laenulepingu pooleks. Kuna hageja ei ole laenulepingu pool, ei saa ta lepingut üles öelda. Lepingut oleks saanud üles öelda üksnes pank. Hageja ei ole esitanud kostjale leppetrahvi tasumise nõuet.
9.Isegi juhul, kui panga väited vastaksid tõele, oleks ülesütlemine kehtetu, sest kostja rikkumine ei olnud oluline, kostjale ei antud täiendavat tähtaega ja ülesütlemisavaldust ei esitatud mõistliku aja jooksul.
10.Hagejal ei olnud tasaarvestuse tegemise ajal ega ole ka praegu sissenõutavaks muutunud nõuet. Kostja maksab hagejale laenulepingu täitmiseks igas kuus ca 15 000 krooni. Tasaarvestuse eeldus puudub. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Maakohus lõpetas menetluse hagis M.Viili vastu, rahuldas hagi E.Viili vastu valduse nõudes täitmise reservatsiooniga, mille kohaselt on kostjal õigus keelduda
kohtuotsuse täitmisest kuni kaasomandi lõpetamise eest hüvitise 1 274 173, 33 krooni ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 287 532,81 krooni saamiseni. Kahju hüvitamise nõude jättis kohus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kohus tuvastas, et poolte kaasomandisse kuulus kinnistu asukohaga XXXXX X, Tallinnas. Kostja sõlmis 24.11.2006 AS-ga Sampo Pank laenulepingu 93 950,12 EUR (1 470 000 krooni) saamiseks ja seadis laenulepingu tagamiseks endale kuuluvale kinnistu mõttelisele osale hüpoteegi suurusega 3 000 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. Kostja sõlmis L.Viiliga laenulepingu ja 29.11.2007 hüpoteegi seadmise lepingu, mille alusel kanti 05.12.2007 kinnistusraamatusse hüpoteek suurusega 3 000 000 krooni L.Viili kasuks. Kaasomand lõpetati 21.09.2007 kohtuotsusega, kinnistu jäeti hageja ainuomandisse ja hagejalt mõisteti välja hüvitis 2 777 778 krooni kostja kasuks. Kohtuotsus jõustus 19.05.2008. Hageja kanti kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse 11.06.2008. Hageja ja AS Sampo Pank õigusjärglane Danske Bank A/S Eesti filiaal sõlmisid 28.08.2008 nõude loovutamise lepingu, millega pank loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 80 839,37 EUR. Hageja esitas 28.08.2008 kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja tasus kostjale kaasomandi lõpetamise eest 29.08.2008 hüvitist 1 487 613,48 krooni ja 18.09.2008 15 991,19 krooni. Hageja esitas 18.09.2008 kostjale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas kostjale kuuluva hüvitisenõude hagejale kuuluva laenulepingust tuleneva põhinõude ja leppetrahvi nõudega suurusega 1 274 173,33 krooni.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on kohustatud hagejale kinnistu valduse välja andma. Kostja esitas täitmise vastuväite, mille kohaselt on tal õigus valduse väljaandmisest keelduda kuni hüvitise saamiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud.
14.Hageja väitel on ta laenulepingu erakorraliselt üles öelnud seoses kostja järgmiste rikkumistega: laenulepingu p 2.1.5 rikkumine, mis seisneb tagatise täiendavas koormamises hüpoteegiga (29.11.2007); laenulepingu p 2.1.6 rikkumine, mis seisneb kolmandalt isikult laenu võtmises; võlgnik on laenutaotluse esitamisel ja hüpoteegi lepingu sõlmimisel jätnud pangale avaldamata info laenu tagatist puudutava kohtuvaidluse kohta; lepingu p 2.1.6 rikkumine, mille kohaselt ei ole kostja täitnud panga nõuet kohtuvaidlusega koormatud tagatise asendamiseks (panga kiri 09.03.2007).
15.Kohus leidis, et pank pidi hiljemalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2008 otsusest teada saama, et tagatisele on seatud hüpoteek L.Viili kasuks. Lepingu ülesütlemine toimus 7 kuud pärast sellest asjaolust teadasaamist. Alates 21.11.2007 oli pank teadlik lepingu sõlmimisest L.Viiliga. Lepingu ülesütlemine toimus 9 kuud pärast sellest asjaolust teadasaamist. Pank osales kohtuvaidluses alates 15.02.2007, kuid ütles lepingu üles 9 kuud hiljem. Nõude tagatise asendamiseks esitas pank 09.03.2007, lepingu ülesütlemine toimus 17 kuud hiljem Ükski panga poolt nimetatud rikkumine ei kahjustanud panga huve. Arvestades kostja käitumise vähest mõju lepingu täitmisele, ei öelnud pank lepingut üles mõistliku aja jooksul. Seega isegi juhul, kui kostja tegevus kujutas endast lepingurikkumist, ei olnud ülesütlemine kehtiv. Kuivõrd ülesütlemine ei olnud võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 3 kohaselt kehtiv, ei hinnanud kohus seda, kas kostja käitumine ka tegelikult kujutas endast lepingrikkumist või mitte. Ükski hageja väidetud rikkumine ei saanud olla laenulepingu ülesütlemise aluseks, mistõttu oli lepingu ülesütlemine 28.08.2008 tühine. Kuna materiaalsete eelduste puudumise tõttu on laenulepingu ülesütlemine tühine, ei oma asjas tähtsust,
kas ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud või mitte. Kuivõrd laenulepingu ülesütlemine oli tühine, ei saanud hageja tasaarvestada ka kostjale kuuluvat hüvitisenõuet ning hagejal on tasumata hüvitis 1 274 173,33.
16.Kostja esitas hagejale 21.05.2009 viivisenõude seadusejärgse viivise saamiseks. Kohtuotsuse tegemise päevaks on viivisevõlg 287 532,81 krooni.
17.Kuivõrd kostja valduse väljaandmise kohustus ja hageja hüvitise tasumise kohustus tulenevad mõlemad samast õigussuhtest, on kostja kohustuse ja kostja nõude vahel piisav seos (VÕS § 110 lg 1). Kuivõrd kostja nõudel puuduvad igasugused tagatised ning hageja ainsaks varaks on vaidlusalune kinnistu, ei oleks kostja nõue ilma valduse kinnipidamiseta piisavalt tagatud. Seega on kostjal õigus keelduda valduse väljaandmisest kuni hüvitisenõude ja viivisenõude rahuldamiseni.
18.Kuivõrd kostja on õigustatult keeldunud valduse väljaandmisest, tuleb hageja hüvitisenõuded jätta rahuldamata.
19.Kuna kohus jättis rahuldamata hageja hüvitisenõuded, hagist M.Viili vastu hageja loobus, valduse väljamõistmise nõude võttis kostja kohe õigeks, kuid esitas põhjendatud täitmise vastuväite, jättis kohus TsMS § 168 lg 6, § 168 lg 4 ja § 162 lg 1 alusel kõik kohtukulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja palub tühistada kohtuotsuse osas, millega rahuldati hagi valduse nõudes täitmise reservatsiooniga, millega kohus tuvastas kostja õiguse keelduda kohtuotsuse täitmisest kuni hüvitise 1 274 173,33 krooni ja kuni 11.06.2010 sissenõutavaks muutunud viivise 287 532,81 krooni saamiseni, millega jäeti rahuldamata hagi kahjuhüvitiste väljamõistmiseks ja millega jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
21.Kohtu järeldus laenulepingu ülesütlemise tühisuse kohta ei ole seadusega kooskõlas ega piisavalt põhjendatud. Kohtu põhjenduste läbiv mõte on ülesütlemiseks mõistliku aja minetamine. Hageja peab seda ekslikuks. Kohus tõlgendas VÕS § 196 lg-t 3 ebaõigesti. Kohus põhjendas mõistliku tähtaja ületamist eeskätt kostja käitumise vähese mõjuga lepingu täitmisele. Pangale ei saa ette heita, et ta ei teinud iga rikkumise fakti puhul kohe laenulepingu erakorralise ülesütlemise avaldust. Asjaolu, et pank ei reageerinud koheselt igale kostja rikkumisele lepingu erakorralise ülesütlemisega, näitab panga kannatlikkust, mitte kostja rikkumiste vähest tähtsust või mõistliku aja minetamist panga poolt. Kohus jättis tähelepanuta kostja nelja rikkumise koosmõju ja hindas vääralt väheseks iga üksikrikkumise mõju.
22.Kohus jättis tähelepanuta VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõtte. Lepingus on sõnaselgelt märgitud, et lepingu saab erakorraliselt üles öelda ja nõuda 14 pangapäeva jooksul kogu võlgnevuse tasumist, kui leiab aset kasvõi üks p 9 alapunktides 9.1.1 kuni 9.1.8 loetletud sündmustest. Antud juhul leidis aset neli rikkumist, mille koosmõju on märgatavalt ulatuslikum kui hinnates eraldi igat üksikrikkumist. Rikkumised nende koosmõjus näitavad, et kostja rikkus kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mis andis pangale mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi korrektselt ka edaspidi. Vähemalt üks rikkumine neljast leidis aset juba lepingu sõlmimisel. Kostja ei eita, et ta jättis laenulepingu sõlmimisel panga juba siis käimas olnud kohtuvaidlusest teavitamata.
23.Kohus ei arvestanud, et panga jaoks avaldus laenulepingu rikkumise mõju, mis seisnes info avaldamata jätmises tagatist puudutava kohtuvaidluse kohta, lõplikult
alles 19.05.2008, mil jõustus kohtulahend kaasomandi lõpetamise asjas. Alles sellest hetkest tuleb arvestada laenulepingu erakorralise ülesütlemise aja kulgemist. Enne kohtulahendi jõustumist ei olnud teada, mil viisil kaasomand lõpetatakse. Juhul, kui kaasomandi lõpetamisel oleks kogu kinnisasja omanikuks saanud kostja, olnuks pangal kostjale tervikuna kuuluva XXXXX X kinnisasja näol olemas piisavad tagatised ja seega osutunuks tema varasemad rikkumised laenulepingu kui terviku suhtes vähemtähtsateks. Lepingu ülesütlemisel 28.08.2008 oli kohtuotsuse jõustumisest möödunud ca 3 kuud, asja omandiõiguse hagejale üleminekust (kinnistusraamatu kanne tehti 11.06.2008) aga ca 2,5 kuud. Seda arvestades toimus ülesütlemine panga poolt mõistliku aja jooksul.
24.Ebaõige on kohtu seisukoht, et laenulepingu ülesütlemise formaalsete eelduste täitmine ei oma tähtsust, kuna laenulepingu ülesütlemine on tühine tulenevalt materiaalsete eelduste puudumisest. Selles osas tuleb kohtuotsuse järeldust muuta. Hageja jääb oma seisukoha juurde, et ta ütles laenulepingu kostjaga üles panga esindajana, panga volituse alusel, mida pank kinnitas oma 26.03.2010 ja 08.04.2010 kirjadega. Kohus omistas ekslikult hagejale väite, et hageja ütles laenulepingu üles. Hageja väitis, et seoses kostja rikkumistega ütles laenulepingu erakorraliselt üles pank, keda hageja vaid esindas.
25.Kinnistu väljaandmisest keeldumine VÕS § 110 lg 1 alusel ei ole põhjendatud. Isegi kui eeldada, et hageja on kohustatud tasuma kostjale hüvitist 1 274 173,33 krooni ja viivist hüvitise tasumisega viivitamise eest, ei ole kinnistu väljaandmise ja rahaliste kohustuste sidumine VÕS § 110 lg 1 alusel õigustatud. Kostja nõue hageja vastu oleks piisavalt tagatud. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja sellekohaste väidete ja tõenditega. Kohus rikkus sellega TsMS § 442 lg-t 8.
26.Kostjal ei ole õigust VÕS § 110 lg 1 alusel kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja rikkus oma kohustust kostjast tulenevatel asjaoludel. Need asjaolud seonduvad eelkõige kostja käitumisega ajal, mil poolte vahel toimus kohtuvaidlus kaasomandi lõpetamise üle. Kohus ei andnud hageja sellekohastele väidetele ja esitatud asjaoludele hinnangut, mistõttu kohaldas VÕS § 110 lg-t 1 ebaõigesti ning rikkus TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 ja § 631 lg 2 nõudeid. VÕS § 110 lg 1 kohaldamiseks puudub käesoleval juhul alus.
27.Kohus jättis põhjendamatult käsitlemata ja rahuldamata hageja nõuded kahju hüvitamiseks. Kohus jättis nende nõuetega seotud faktilised väited ja tõendid välja selgitamata ja hindamata, nõuded lahendamata ning kohaldas ja tõlgendas vääralt seadust. Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1, § 442 lg-t 8 ja 631 lg-t 2. Isegi juhul, kui kostjal oleks õigus keelduda kinnistu valduse väljaandmisest kuni rahalise hüvitise saamiseni, kuuluks hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamisele, sest kostja on muutnud hagejal kinnistu kasutamise võimatuks.
28.Kostjal ei ole alust viivise arvestamiseks. Laenulepingu ülesütlemise ja tasaarvestuse kehtivuse korral ei ole kostjal hageja vastu rahalise hüvituse ega sellega seonduva viivise nõuet. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et eeltoodud toimingud ei ole kehtivad, tuleb arvestada sellega, et kostjal puudub faktiline ja õiguslik alus kinnistu valduse üleandmisest keeldumiseks. Sellisel juhul kuulub küsimus viivisesumma võimalikust sissenõudmisest lahendamisele eraldi menetluses. Kui hageja rahaline kohustus kostja suhtes on täitmata, siis on see täitmata kostjast tulenevatel põhjustel (VÕS § 110 lg 2 p 2). Samal põhjusel puudub kostjal alus viivise nõudmiseks rahalise kohustuse täitmisega väidetava viivitamise eest. Kohaldamisele kuulub VÕS § 119 lg 1. Kohus saanuks otsustada kostja viivisenõude üle vaid siis, kui ta oleks esitanud sellekohase
vastuhagi. Kohus tuvastas kostja rahalise õiguse ilma, et viimane oleks esitanud nõuetekohast hagi ja tasunud sellelt riigilõivu.
29.Menetluskulude jätmine täielikult hageja kanda on alusetu ja ebaõige. Kõigi menetluskulude jätmine hageja kanda oleks võimalik vaid TsMS § 162 lg 1 alusel. Otsust ei ole tervikuna hageja kahjuks tehtud. Hageja põhinõude (valduse vabastamine) kohus rahuldas. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja viitab pärast maakohtu otsuse tegemist muutunud asjaoludele – hageja on tasunud kostjale täitemenetluses hüvitise 1 274 173,33 krooni ja hagejal on tasumata viivis ajavahemiku 19.05.2008-19.09.2010 eest 327 189,27 krooni. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole vastavuses eelnimetatud asjaoludega ja kostja palub teha otsuse, mille kohaselt on tal õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest kuni hageja poolt kinnisasja kaasomandi lõpetamise hüvitise nõude täitmisega viivitamise eest 19.novembrini 2010 sissenõutavaks muutunud viivise 327 189,27 krooni tasumiseni (täitmise reservatsioon). Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
31.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas, so osas, millega rahuldati hagi valduse nõudes täitmise reservatsiooniga ja millega kohus tuvastas kostja õiguse keelduda kohtuotsuse täitmisest kuni hüvitise 1 274 173,33 krooni ja viivise 287 532,81 krooni saamiseni, samuti osas, millega jäeti rahuldamata hagi kahju hüvitamiseks ja jaotati menetluskulud. Muus osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
32.Ringkonnakohus, ära kuulanud poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel osas, millega kohus rahuldas hagi valduse nõudes täitmise reservatsiooniga ja tuvastas kostja õiguse keelduda kohtuotsuse täitmisest kuni hüvitise 1 274 173,33 krooni ja viivise 287 532,81 krooni saamiseni ning menetluskulude jaotamise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
33.Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et kostja on kohustatud hagejale kinnistu valduse välja andma. Maakohus leidis, et kostjal on õigus VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda valduse väljaandmisest kuni omandi kaotamise eest hüvitise ja sellelt seaduse järgi arvestatud viivise saamiseni ning rahuldas seetõttu valduse väljaandmise nõude täitmise reservatsiooniga, mille kohaselt on kostjal õigus keelduda kohtuotsuse täitmisest kuni kaasomandi lõpetamise eest hüvitise 1 274 173,33 krooni ja kohtuotsuse tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivise 287 532,81 krooni saamiseni. Apellatsioonimenetluse ajal, so 19.11.2010 tasus hageja kostjale seni tasumata hüvitise osa 1 274 173,33 krooni (III kd lk 29). Seetõttu on täitmise reservatsiooni alus selles osas ära langenud. Kuna hüvitis on hageja poolt tasutud, ei oma asja lahendamisel enam tähtsust, kas hagejal oli õigus panga esindajana kostjale laenuleping üles öelda, nõuda kostjalt kogu laenujäägi ja leppetrahvi tasumist ning teha tasaarvestus kostja hüvitise nõudega. Ringkonnakohus ei kontrolli selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ega analüüsi poolte sellekohaseid seisukohti, mis on esitatud apellatsioonkaebuses ja selle vastuses.
34.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas, kus kohus leidis, et kostjal õigus keelduda valduse üleandmisest kuni viivise 287 532,81 krooni tasumiseni (apellatsioonimenetluses soovib kostja otsuse täitmise reservatsiooni kuni 19.11.2010 arvestatud viivise 327 189,27 krooni tasumiseni). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjal on õigus keelduda valduse üleandmise kohustuse täitmisest kuni viivisenõude täitmiseni kostja poolt.
35.Täitmisest keeldumine VÕS § 110 järgi ei takista kostjal teiste õiguskaitsevahendite kasutamist, sh on tal õigus nõuda hagejalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise aja eest VÕS § 113 lg 1 alusel viivist. Hagejale viivisenõude esitamine ei anna aga kostjale õigust keelduda oma kohustuse täitmisest. Valduse üleandmise nõude ja viivisenõude vahel ei ole piisavat seost, mis annaks VÕS § 110 lg 1 järgi kostjale õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda. Tegemist ei ole vastastikuste kohustustega, mis kuuluks samaaegselt täitmisele. Alates hüvitise saamisest 19.11.2010 on kostjal kohustus anda hagejale valdus üle. Seega tuleb maakohtu otsus täitmise reservatsiooni osas tühistada.
36.Kahju hüvitamise nõuded jättis maakohus lõppjärelduses õigesti rahuldamata, kuid ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 335 alusel kahjuhüvitisena üüri 9200 krooni kuus saamiseks põhines asjaolul, et kostja valdab ruume õigusliku aluseta. Sisuliselt nõuab hageja hüvitisena asja kasutuseelise hüvitamist rikkumise perioodil. Maakohus leidis õigesti, et kostja valdus on kuni hüvitise saamiseni seaduslik. Hageja viibimine R. pansionaadis ja sellega seotud kulude kandmine ei ole seostatav kostja valdusõiguse teostamisega. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja takistaks enne kaasomandi lõpetamist hageja kasutuses olnud ruumide kasutamist või ümberehitamist. Kuna elamus kedagi ei ela, on aiavärava ja ruumide lukustamine ning valve kohta kleebiste paigaldamine õigustatud, vältimaks hoone ja vara kahjustamist kõrvaliste isikute poolt. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on keeldunud talle võtmete andmisest. Kuna kostja ei rikkunud hageja valdust ja ta ei ole põhjustanud hagejale muul viisil oma tegevusega kahju, ei kuulu hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamisele.
37.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis ebaõigesti kõik menetluskulud hageja kanda. Käeolevas asjas rahuldas maakohus hagi osaliselt. Seetõttu kohaldas kohus TsMS § 162 lg-t 1 ebaõigesti. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu antud juhul ka TsMS § 168 lg 6 kohaldamisele, sest kostja täitmise vastuväide oli üksnes osaliselt põhjendatud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta TsMS § 163 lg 1 alusel kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kummagi poole enda kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Taotluse lahendamine Hageja esitas 05.04.2011 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes protokolli teksti lisada hageja esindaja sõnad, mis peaks tema arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
Iko Nõmm
Imbi Sidok
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.