Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.04.2011.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-09-57633
Kohtuasi
OÜ TE hagi OÜ PA vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 51.674,22 euro (808.525,83 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
51.674,22 eurot (808.525.83 krooni)
Menetlusosalised
Hageja OÜ TE(reg kood XXX, asukoht XXX) Hageja esindajad vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere ja vandeadvokaadi abi Hetti Lump (AB Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post [email protected]; [email protected]) Kostja OÜ PA(reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindajad vandeadvokaat Silja Holsmer ja Valdo Lips (AB Luiga Mody Hääl Borenius, Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]; [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
2.detsembril 2010.a. ja 03. märtsil 2011.a.
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ TE hagi OÜ PA vastu töövõtulepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja 51 674,22 euro (808 525,83 krooni) ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus.
2.Jätta OÜ TE menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
3.Jätta OÜ PA menetluskulud täies ulatuses OÜ TE kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, vaidlustatud asjaolud, hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud.
1.17.07.2008.a. sõlmisid pooled töövõtulepingu nr 344 (t/l 3649). Lepingu objektiks oli vastavalt lepingu p-s 2 kokkulepitule äripindadega korterelamu ehitamine XXX, Tallinnas. Töö lõpptähtajaks oli 41 nädalat (lepingu p 7.1) ehk siis 03.05.2009.a. Pooled leppisid kokku, et tellija tasub 10 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist töövõtjale ettemaksu summas 450.000.- krooni, mille kostja tasus hilinemisega 4. augustil 2008.a.
2.12.08 2008.a. saatis töövõtja tellijale tööde peatamise akti ja teatas, et on sunnitud töö peatama arheoloogiliste kaevamiste tõttu. 03.09.2008.a. saatis töövõtja tellijale tööde taasalustamise akti (t/l 69-73).
3.23.03.2009.a. ehitusnõupidamisel märgiti, et ehitusplatsile tarnitud ventilatsiooniseadmete dokumentides esitatud andmed ei vasta projektis esitatud nõuetele (t/l 75).
4.01.04.2009.a. teavitas tööandja tellijat et püsiva elektriühenduse puudumise tõttu on objekti üleandmine asjakohastele instantsidele takistatud mis toob kaasa töö lõpptähtaja edasilükkumise (t/l 77). Seda arutati ka 06.04.2009.a., 13.04.2009.a., 20.04.2009.a. ning 11.05.2009.a. ehitusnõupidamistel. (t/l 80-88) 06.04.2009.a. räägiti samuti ventilatsiooniseadmete projektile mittevastavusest 20.04.2009.a. teavitas tellija, et ka projektijärgsed keldritreppide piirded ei sobi.
ning
11.05.2009.a. ehitusnõupidamisel lepiti kokku, et 12.05.2009.a. tehakse objekti vaegtööde protokoll viimistlustöödele hoone välistöödel ning, et vaegtööde aktis märgitud puuduste kõrvaldamine on aluseks objekti üleandmisele ( t/l 87).
5.13.05.2009.a. teostas tellija töövõtja poolt taotletud elektri püsiühenduse.
6.18.05.2009.a. teavitas töövõtja, et ventilatsiooniprojekti autor VV on ventilatsioonitööd üle vaadanud ja kinnitab, et teostatud tööd vastavad projektile (t/l 89).
7.19.05.2009.a. teatas töövõtja tellijale, et seoses elektriühenduse teostamisega EE poolt 13.05.2009.a. ei olnud TEOÜ võimalik läbi viia vajalikke tehnosüsteemide mõõdistusi, mistõttu pikeneb lõpptähtaeg 21 päeva võrra (t/l 93). 22.05.2009.a. vastas tellija töövõtja teatisele, et viimane esitataks kooskõlastamiseks ventilatsioonisüsteemide tööjoonised ja keldritreppide piirete tööjoonised, samuti teatas kostja, et
töövõtjal pole õigust töö lõpptähtaega pikendada tulenevalt elektriühenduse teostamisest 21 päeva võrra ( t/l 95-96). 28.05.2009.a. vastuses selgitas omakorda tellija töövõtjale, et elektriühenduse puudumine takistas elektritehniliste kontrollmõõdistamiste tegemist, mida on korduvalt arutatud ehitusnõupidamistel.
8.28.05.2009.a. ehitusnõupidamisel märkis töövõtja, et paigaldatud ventilatsiooniagregaadid vastavad projekti seletuskirjas, põhiplaanidel ja materjalide loetelus näitena toodud agregaatidele, projekteerija seisukoha kohaselt sobivad tellija poolt paigaldatud agregaadid ning samas tunnistas, et on projekti koostamisel teinud vigu ning materjalide loetelu all märgitud andmed on valed- aluseks tuleb võtta seletuskirjas märgitud õhuhulgad ja põhiplaanidel märgitud agregaatide võimsused. Tellija lubas kahe päeva jooksul teavitada omapoolse seisukoha (t/l 100101)
9.01.06. 2009.a. saatis tellija töövõtjale teate, et töö lõpptähtajaks on 01.06.2009.a. arvestades asjaoluga, et see on pikenenud 29 päeva võrra (03.05.2009 + 29 päeva). Samuti teavitas tellija, et kavatseb esitada töövõtja vastu poolte vahel sõlmitud lepingu p 12.3 alusel leppetrahvi nõude. (t/l 103). 04.06.2009.a. vastas töövõtja, et tööde üleandmise lõpptähtaeg on pikenenud 81 päeva võrra seoses elektriühenduse puudumisega 01.04.2009.a. - 13.05.2009.a. ehk 43 päeva ja seoses keldritreppide piiretega seotud tööde teostamise takistusega 20.04.2009.a.- 28.05.2009.a. ehk 38 päeva. OÜ TE leidis, et tema ei ole viivituses tööde üleandmisega, mistõttu puudub tellijal alus nõuda leppetrahvi (t/l 105-107).
10.04.06.2009.a. saatis töövõtja tellijale selgitused tellija esitatud vaegtööde nimekirjale (109112). Pooled vaidlesid edasi ventilatsiooniseadmete süsteemi projektile vastavuse üle (t/l 114136) kuni 08.07.2009, mil TEOÜ esitas tellijale ehitise ülevaatuse akti koos selle lisadega ( t/l 148-154) kust oli puudu Päästeameti esindaja ja linnaosa esindaja allkirjad, kuid töövõtja selgitas, et Päästeamet oleks valmis alla kirjutama kui tellija esindaja kirjutaks alla tuletõkketööde aktile ning seejärel annab allkirja ka linnaosa esindaja. 08.07.2009.a. vaatasid tellija ja töövõtja teostatud ehitustööd ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni. Tellija võttis akti ja dokumentatsiooni vastu märkides, et need on vastu võetud tutvumiseks (t/l 154).
11.15.07.2009.a. saatis tellija töövõtjale vastuse ehitustööde üleandmise aktile koos aktiga 17.07.2008.a. töövõtulepingu nr 344 objektiks oleva äripindadega korterelamu, XXX ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni 10.07.2009.a. ülevaatuse käigus tuvastatud puuduste kohta (t/l 157-162).
12.Pooled vaidlesid objektil ja selle dokumentatsioonis esinevate puuduste olemasolu üle (tIl 164-172) kuni 07.08.2009.a., mil OÜ PA esitas OÜ TE lepingu ülesütlemise teate ja lepptrahvi nõude (t/l 174-176). Tellija teatas, et ütleb lepingu üles alates 07.08.2009.a. ning nõuab leppetrahvi 1.062.000.- krooni. 10.08.2009.a. saatis tellija veel täiendava akti samast kuupäevast, milles ta loetleb väidetavate puuduste loetelu lepingu objektiks oleval ehitisel ja dokumentatsioonis (t/l 178-181).
13.26.08.2009.a. saatis töövõtja vastuse tellija ülesütlemisavaldusele ja leppetrahvi nõudele ning teatas, et ülesütlemine on tühine ning leppetrahvi nõue alusetu. OÜ TE asus seisukohale, et OÜ PA on kohustatud tasuma talle viimase lepingujärgse osamakse 808.525,83 krooni, millest
põhitööd moodustavad summa 791.185,83 krooni ja lisatööd moodustavad summa 17.340.krooni (t/l 183-192).
14.Hageja on esitatud hagiavalduses seisukohal, et kostjal puudus alus poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemiseks sest: - ülesütlemisavalduse tegemise ajaks 07.08.2009.a. ei olnud lepingu p 7.1.1. kokkulepitud töö teostamise lõpptähtaeg saabunud, mistõttu on tellija poolt lepingu p 16.4.3 tuginemine alusetu ja vastuolus faktiliste asjaoludega; - hageja on lepingust tulenevad kohustused täitnud kooskõlas lepingu ja lisadega. Lepingu lõpptähtaeg pikenes vastavalt lepingu p 7.1.2 kokku 130 päeva võrra ja saabus alles 10.09.2009.a.; - töö tuleb lugeda hageja poolt kostjale üleantuks juba 08..07.2009.a. s.o. enne ülesütlemisvalduse tegemist, sest kostjal ei olnud alust keelduda 08.07.2009.a. esitatud aktide allkirjastamisest ja tööde vastuvõtmisest. Isegi kui nõustuda kostja seisukohaga, et töö oli puudustega, ei olnud puudused sellised mis ei võimaldanud kostjal väita, et tööd ei olnud võimalik selleks ettenähtud otstarbel kasutada. Kui töö ei oleks olnud sihtsotstarbeliselt kasutatav, oleks kostja pidanud selle koos hagejaga vastavalt lepingu p 15.4 teisele lausele fikseerima üleandmisel ja ühise ülevaatuse käigus ning puudused aktis fikseerima ja määrama mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Seda aga kostja teinud ei ole ; - kostjal puudus ülesütlemisavalduse tegemisel seadusest tulenev õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga mida saaks VÕS 196 lg 1 alusel üles öelda. Kuivõrd kostjal puudus 07.08.2009.a. nii lepingust kui ka seadusest tulenev õiguslik alus lepingu ülesütlemiseks, on ülesütlemisavaldus tühine ja leping kehtiv ning kostjal jätkuvalt kohustus täita kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, s.o. tasuda viimane lepingujärgne makse summas 808.525,83 krooni ning maksta viivitusintressi 0,1 % päevas tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni.
15.Hageja on seisukohal, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel ei saa lähtuda kostja poolt 10.08.2009.a. ühepoolselt koostatud puuduste loetelust, vaid aluseks tuleb võtta 13.08.2009.a. poolte poolt ühise ülevaatuse käigus koostatud akt, milles on lisaks kostja pretensioonidele välja toodud ka hageja vastuväited ja selgitused nendele. 13.08.2009.a. aktist nähtub kostjal puudusid materiaalsed eeldused lepingu ülesütlemiseks. Üksikud ehitise ja selle juurde kuuluva dokumentatsiooni puudused, mis olid ülesütlemisavalduse tegemise ajaks hageja poolt kõrvaldamata, võisid oma iseloomu tõttu anda kostjale õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist, kuid mitte anda alust lepingu ülesütlemiseks.
16.Hageja leiab, et tema poolt paigaldatud ventilatsiooniagregaadid on ehitisse sobivad ja ventilatsioonisüsteemi projekteerija poolt heaks kiidetud, ning tagavad nõuetekohase väljatõmbe/sissepuhke ja vajaliku võimsuse, mistõttu kostja sellekohased etteheited on alusetud. Isegi kui nõustuda asjaoluga, et hageja on ventilatsiooniseadmete paigaldamisel projektdokumentatsioonist kõrvale kaldunud, on tegemist mitteoluliste kõrvalekaldumistega, mis olid asjaolusid arvesse võttes vajalikud. Tähtis on ka see asjaolu, et kostja oli teadlik nii ventilatsioonisüsteemiga seonduvast probleemist kui ka asjaolust, et hageja soovis kostja kooskõlastust selle kohta kas paigaldatud agregaadid jäävad alles või mitte. Kostja väide tema 10.08.2009.a. puuduste loetelus nagu puuduks hageja poolt paigaldatud ventilatsioonil projektikohane automaatika, on alusetu.
17.Hageja väidetel on ehitise fassaadi tuletõkketööd teostatud nõuetekohaselt ja kostjale on esitatud sellekohased tõendid.
18.Hageja palub esitatud hagiavalduses: - tuvastada OÜ PA poolt 07.08.2009.a. tehtud 17.07.2008.a. OÜ PA ja OÜ TE vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 344 ülesütlemise tühisus; - mõista OÜ PA välja viimane lepingujärgne summa 808.525,83 krooni ja viivitusintress 0,1% päevas kuni nõude tasumiseni.
19.Hageja taotles kohtuistungil üle kuulata tunnistajana VH. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
20.Kostja on seisukohal, et hagejal oli kohustus anda üle poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu objektis olev ehitis koos kasutusloaga hiljemalt 1. juuniks 2009.a. Hageja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg pikenes kostja ees 7 päeva (3.maist 2009.a. – 10.maini 2009.a.) seoses sellega, et kostja tasus lepingus kokkulepitud ettemaksu 27. juuli 2008.a. asemel 4.augustil 2008.a. ja lisaks sellele veel 22 päeva (10. maist 2009.a. kuni 1. juunini 2009.a.) seoses sellega, et arheoloogilised uuringud takistasid hagejal tööde teostamist
12.augustist 2008.a. kuni 3. septembrini 2008.a. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja kohustuste täitmise tähtpäev pikenes lisaks eelpooltoodule veel 1. aprillist 2009.a. kuni 13. maini 2009.a. seetõttu, et objektil puudus elektri püsiühendus, sest hageja ei ole millegagi tõendanud, et nimetust tingituna ei olnud võimalik hagejal objektil ehitustöid teostada. Samuti ei ole hageja välja toonud millist lepingulist kohustust kostja sellega rikkus või millega on see kostja kohustuse rikkumine tõendatud. Kostja väidetel puudub ka lepingu p-des 7.3.3. ja 13.1 sätestatud eeldus hageja kohustuse täitmise pikenemiseks, sest hageja ei ole kostjale esitanud akti tähtaja pikenemise kohta. Kostja ei nõustu ka sellega, et hageja kohustuste täitmise tähtpäev pikenes ka ajavahemikul 20.04.2009.a. kuni 28.05.2009.a. põhjusel, et projekteeritud keldritreppide piirded ei sobinud lepingu objektiks olevale ehitisele. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei olnud eeltoodud põhjendusel võimalik ehitustöid objektil teostada, samuti ei ole hageja välja toonud millist lepingu p-s 5.1-5.0 sätestatud kohustust kostja nimetatuga rikkus. Vastavalt lepingu p 4.9. oli projektdokumentatsiooni (tööjooniste) koostamise ja kooskõlastamise kohustus hagejal, mitte kostjal. Samuti puudub ka lepingu p-des 7.3.3. ja 13.1 sätestatud eeldus hageja kohustuse täitmise tähtpäeva pikendamiseks, sest hageja ei ole kostjale esitanud akti tähtaja pikendamise kohta. Kostja väidetel ei põhjustanud ka ventilatsioonitöödele antud kooskõlastuste andmisega viivitamine hageja kohustuse täitmise tähtaja pikenemist, sest hageja ei saanud nõudagi kostjalt kui tellijalt tagantjärele heakskiitu projektile olles paigutanud ehitisse mittevastavad ventilatsiooniseadmed.
21.Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõue tema vastu, sest hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt siis muutub tasu sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4). Pooled on lepingus kokku leppinud tööde vastuvõtmise korra. Lepingu p 15.1. kohaselt toimub töö vastuvõtt (nii etappide kui lõplik) tellija poolt kahepoolse üleandmise-vastuvõtu aktiga,
millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Seega peab hageja tõendama, et tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 ja lepingu p 15.1 kohaselt. Kuna akti allkirjastatud ei ole, pole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole ka keeldunud õigustamatult tööd vastuvõtmisest VÕS § 638 2. lause kohaselt, mistõttu ei saa lugeda tööd kostja poolt ka vastuvõetuks. Töö vastuvõtmise kohustust on tellija rikkunud juhul, kui on täidetud kolm eeldust: s.o. töö on valmis, töövõtja on § 637 lg 5 kohaselt andnud tellijale võimaluse töö üle vaadata ning töö vastab lepingu tingimustele. Töö on VÕS § 638 tähenduses valminud, kui töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks on vajalikud tööd teostatud ning vastav tulemus on saavutatud Lepingu p 7.1. kohaselt oli hageja kohustuseks anda kostjale 1. juunil 2009.a üle ehitis koos kasutusloaga ja lepingu p 4.2.4. kohaselt oli hageja kohustuseks töö dokumenteerimisel hankida ehitise kasutusloa saamiseks vajalikud kooskõlastused. Hageja ehitisele kasutusluba ei saanud, sest Põhja-Eesti Päästekeskus ei andnud selleks nõusolekut. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kostjal võimalust lepingu objektiks olevat äripindadega korterelamut otstarbekohaselt kasutada mistõttu ei olnud hageja poolt ka teostatud kõik võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalikud tööd ning lepinguga sätestatud tulemust hageja ei saavutanud. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal ka kohustust võtta 8. juulil 2009.a ehk päeval mil hageja esitas kostjale akti töö lõplikuks üleandmiseks, tööd vastu, sest hageja ei olnud saavutanud lepingus sätestatud tulemust, s.o kasutusloaga ehitist, mida oleks kostjal võimalik kasutada äripindadega korterelamuna. Kostja märgib, et ehitisele ei olnud võimalik kasutusluba saada seetõttu, et Põhja-Eesti Päästekeskus ei pidanud ehitist tulekaitsetööde osas vastavaks nõuetele. Tegemist ei olnud seega mingisuguse ebaolulise puudusega, vaid inimeste elu ja tervise kaitse seisukohalt äärmiselt olulise teemaga. Lisaks eeltoodule ei vastanud hageja poolt 8. juulil 2009.a üleandmiseks esitatud töö lepingu tingimustele ka seetõttu, et hageja poolt ehitisse paigaldatud ventilatsioonisüsteem ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on seisukohal, et vastavalt lepingu p 15.4 oli tal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Juhul, kui tellija avastab tööde üleandmisel-vastuvõtmisel töö mittevastavuse lepingu tingimustele või lepingu lisadele (töö on ebakvaliteetne või töövõtja on teinud töid väiksemas mahus või töövõtja on teinud töid, milles pooled ei ole kokku leppinud jms mittevastavus lepingu tingimustele), mille tulemusena ei ole tellijal võimalik tööd (ehitist) kasutada selleks ettenähtud otstarbel, on tellijal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Lepingu p-i 15.5 kohaselt ei toimu ehitise üleandmist-vastuvõtmist enne, kui tööd esinevad puudused on hageja poolt ja tema kulul nõuetekohaselt kõrvaldatud. Kuna hageja ei andnud kostjale üle ehitist, millel oleks kasutusloa valmidus, ei olnud kostjal õigust ehitist puuduste tõttu otstarbekohaselt äripindadega korterelamuna kasutada, ning järelikult oli kostjal ka lepingu p-ide
15.4.ja 15.5. alusel õigus keelduda töö vastuvõtmisest.
22.Kostja leiab, et temal oli õigus leping hagejaga ühepoolselt lõpetada vastavalt lepingu p 16.4.2.-16.4.4., sest hageja, kes oleks pidanud ehitise kostjale üle andma 1. juunil 2009.a., teatas hagejale 7. juulil 2009.a. ehk 38 päeva pärast hageja kohustuse täitmise tähtpäeva, et soovib kostjale ehitise üle anda. Kostja keeldus tööde vastuvõtmisest ja esitas 15.juulil 2009.a. põhjendused miks ta hagejalt töid vastu ei võta ning tõi välja ka töö puudused, s.h. selle, et hageja on teostanud puudustega ventilatsiooni tööd ja tuletõkketööd. Hageja puudusi ei likvideerinud. Seega ei olnud hageja lõpetanud 7. augustiks 2009.a. lepingu rikkumist vaatamata kostja 15. juuli 2009.a. kirjalikule nõudele, mis oligi aluseks lepingu lõpetamiseks kostja poolt lepingu p 16.4.2.alusel. Kuna 7. augustiks 2009a oli selge, et hageja ei lõpeta töid tähtaegselt ega ka kostja poolt 15. juulil 2009.a. antud täiendava tähtaja jooksul, oli kostja õigustatud lepingu
lõpetama lepingu p 16.4.3 alusel. Kuna ka hageja poolt tehtud töö kulg ei vastanud kavandatule ja vaatamata kostja korduvatele kirjalikele nõudmistele ei olnud olukord paranenud, andis ka nimetatu kostjale õiguse leping hagejaga lõpetada lepingu p 16.4.4. alusel. Kõik eelpool nimetatud sündmused andsid kostja seisukoha kohaselt talle lisaks lepingu lõpetamise õigusele ka õiguse nõuda leppetrahvi summas 1.062.000.- krooni vastavalt lepingu p 16.8, mida kostja tegigi juba 15. juulil 2009.a. Lisaks eelpoolnimetatud lepingu punktidel, oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi ka vastavalt lepingu p 12.3, mille kohaselt maksab hageja kostjale leppetrahvi 0,1 % lepingu hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest, kusjuures esimese viivituses oldud päeva eest on leppetrahv 1 % lepingu hinnast. Lepingu hinnaks oli 10.620.000.- krooni. Kuna hageja oli kohustatud lepingulised tööd üle andma 1. juuniks 2009.a., kuid ei olnud töid üle andnud 7. augustiks 2009.a., mil kostja lepingu hagejale üles ütles, on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 2. juuni 2009.a. eest 106.200 ja ajavahemiku 03.06.2009.a. - 07.08.2009.a. eest 700.920.- krooni. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude summas 675.000.- krooni ja selle ka hageja väidetava tasunõudega tasaarvestanud. Seega isegi siis kui hagejal oleks hüpoteetiliselt õigus nõuda kostjalt tasu, lõppes hageja õigus tasu nõuda kostja poolt tasaarvestusavalduse tegemisega 07.08.2009.a.
23.Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud tuletõkketööd ja ventilatsioonisüsteemidega teostatud tööd ei vastanud lepingule, olid puudustega ning nimetatu andis kostjale õiguse kasutada VÕS § 641 ja § 101 sätestatud õiguskaitsevahendit, s.o. keelduda tasu maksmisest, nõuda leppetrahvi, öelda leping üles ning tasaarvestada hageja tasu nõue kostja leppetrahvi nõudega. Tuletõkketöödega seonduvalt märgib kostja, et hageja kui töövõtja tõendamise koormuseks on asjaolu, et tema on lepingus kokkulepitud tööd vastavalt lepingutingimustele teostanud, mis ongi eelduseks, et töö tellija lepingus kokkulepitud töö vastu võtab. Kuna vaidlus puudub selle, et kostja keeldus tehtud tööd vastu võtmast muuhulgas ka põhjusel, et tehtud tuletõkketööd ei vastanud lepingutingimustele, pidi hageja tõendama et tema poolt tehtud tuletõkketööd vastasid nõuetele. Hageja seda aga teinud ei ole. Asjaolu, et tuletõkketööd ei olnud tehtud nõuetekohaselt kinnitab kostja väidetel see, et hageja poolt 8.juulil 2009.a saadetud kirjas, mis saadeti koos ehitise ülevaatuse aktiga, puudusid Päästeameti esindaja ja linnaosa esindaja allkirjad. Päästeameti esindaja aga ei anna nõusolekut ehitusloa saamiseks enne, kui on tõendatud, et tuletõkketööd vastavad nõuetele ning seetõttu ei olnud võimalik saada ehitisele kasutusluba. 13.oktoobril 2009.a paikvaatluse protokolliga, mille eesmärgiks oli saada hoonele kasutusluba ja mille allkirjastasid omaniku järelevalve esindaja ja Põhja-Eesti Päästekeskuse esindaja, on tuvastatud, et „tõendamata on nähtavale jäävatele puidust kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass ning välisseinte tuletundlikusklass“, mis välistab kasutusloale heakskiidu andmise. Ka 4.märtsi 2010.a paikvaatluse protokolliga on tuvastatud, et puitvoodri laudis ja roovitus on tulekaitseainega töötlemata. Asjaolu, et tuletõkketööd ei vastanud nõuetele, sh ei olnud tuletõkketööd läbi viidud vastavalt nõuetele ning roovitus oli üleüldse jäetud tulekaitseainega töötlemata, on tõendatud ka tunnistajate AA ja VH ütlustega. Kuna hageja poolt teostatud tuletõkketööd olid puudustega, ei antud ehitisele kasutusluba ja kostja ei saanud lepingu objektiks olevat ehitist äriruumidena ja korteritena otstarbekohaselt kasutada. Ventilatsioonisüsteemiga seonduvalt märgib kostja, et ka nimetatud tööde lepingutingimustele vastavuse tõendamise koormus lasub hagejal kui töövõtjal. Hageja nimetatut aga teinud ei ole. Hageja väide, et tema poolt välja ehitatud ventilatsioonisüsteem ja paigaldatud ventilatsiooniagregaadid on ehitisse sobivad, tõendab kostja väidetel juba ise asjaolu, et ventilatsioonisüsteem lepingutingimustele ei vasta. Kostja väidetel paigaldas hageja lepingule
mittevastavad ventilatsiooniagregaadid ehitisse enne seda, kui ta sellest kostjale teatas. Hageja hakkas ventilatsiooni tööjooniseid koostama alles siis kui tööd olid praktiliselt valmis. Seadmete dokumendid esitati omaniku järelevalvele alles siis kui ventilatsiooni torustik ja ventilatsiooni seadmed olid paika pandud. Tööjoonised esitas hageja pärast seda, kui ventilatsioonitööd olid tehtud ja pärast seda, kui kostja ning omaniku järelevalve oli hagejale korduvalt teada andnud, et kostja soovib projektile vastavat ventilatsiooni. Kostja on seisukohal, et projektile mittevastavate ventilatsiooniagregaatide paigaldamine ehitisse ei ole lihtsalt mitteoluline kõrvalekaldumine projektist, sest vastavalt projektile pidid ventilatsiooniagregaadid olema varustatud täiskomplektse elektri, automaatika ja juhtimissüsteemidega ning sagedusmuunduritega ning ventilatsioonisüsteemide automaatika pidi projekti kohaselt võimaldama vajadusel süsteemi juhtimist, kontrollimist ja mõõtmist arvutisüsteemi kaudu. Hageja poolt teostatud ventilatsioonisüsteem nendele nõuetele ei vasta. Kostja sõnul on seega tegemist olulise kõrvalekaldumisega lepingust juba ainuüksi seetõttu, et ehitise kvaliteet on halvenenud, sest vähendatud on ventilatsiooni kasutusmugavust ja energiasäästlikust. Hageja väide justkui oleks hageja kostjaga kooskõlastatud selle, et ventilatsiooni automaatika juhtimissüsteemi ja sagedusmuundureid ei paigaldata, ei ole õige. Kostja sellist nõusolekut andnud ei ole, vaid on vastupidiselt nimetatule hagejale pidevalt teada andnud, et ta soovib projektikohast ventilatsioonisüsteemi ning ei nõustu hageja poolt omavoliliselt teostatud ventilatsioonisüsteemiga. Sellega ei nõustunud kostja ka 29. juunil 2009.a. ehitusnõupidamisel. Vastuseks hageja väitele justkui olevat projekteerija andnud nõusoleku hageja poolt paigaldatud ventilatsiooniagregaatidele märgib kostja, et lepingu kohaselt pidid kõik muudatused olema kooskõlastatud kostjaga, mitte projekteerijaga.
24.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja 13.10.2009.a. paikvaatluse protokolli, 18.06.2009.a. ja 26.06.2009.a. kirjavahetuse hageja ja omanikujärelevalve teostaja vahel, 16.09.2009.a. koostatud kaetud tööde akti lisaks olevad fotod, 09.02.2009.a. ehitusnõupidamise protokolli nr 22, 26.03.2009.a. ja 28.02.2009.a. omaniku järelevalve teostaja e-kirjad hagejale ja 18.05.2009.a. kirjavahetuse hageja ja omaniku järelevalve teostaja vahel. Kostja taotles tunnistajana üle kuulata ka vaidlusalusel objektil omaniku järelevalvet teostanud Arvo Alviku. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus võtab kohtuotsuses kõigepealt seisukoha hageja nõude osas tuvastada OÜ PA poolt 07.08.2009.a. tehtud 17.07.2009.a. OÜ PA ja OÜ TE vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 344 ülesütlemise tühisus.
25.Kohus kontrollib kõigepealt kas kostjal oli seaduslik alus hagejale leping üles öelda või ei. Hageja leiab, et kostja ei saanud talle lepingut üles öelda tulenevalt VÕS § 196 lg 1 sätestatust kuna poolte vahel sõlmitud leping ei olnud kestvusleping. Kohus asub seisukohale, et kostjal kui tellijal oli õigus hagejale leping üles öelda tulenevalt VÕS § 655 lg 1 sätestatust, mis on erinorm võlaõigusseaduse üldosas sätestatule ning mis sätestab tellija õiguse igal ajal töövõtuleping töövõtjale üles öelda ning seda vaatamata sellele, et töövõtuleping ei ole tõepoolest reeglina kestvusleping, millisele seisukohale asus oma lahendis nr 3-2-1-60-05 ka Riigikohus. Seega seadusest tulenevat takistust töövõtulepingu ülesütlemiseks kostjal ei olnud.
26.Edasi kontrollib kohus kas kostjal oli õigus leping hagejale üles öelda tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-dest 16.4.2 – 16.4.4.(t/l 47), millele kostja hagejale lepingut üles öeldes tugines ( t/l 174-176).
26.1.Vastavalt lepingu p 16.4.2. oli kostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada juhul, kui hageja ei täida endale lepinguga võetud kohustusi, eeldusel, et lepingu rikkumist ei lõpetata hiljemalt 15
päeva jooksul alates teise poole kirjaliku nõude saamisest (tl 47). Vastavalt lepingu p 16.4.3. oli kostjal õigus leping ühepoolselt lõpetada juhul, kui töövõtja ei lõpeta tööd tähtajaks või töö kulgeb sellise tempoga, et on tekkinud tööde teostamise kalendergraafikust oluline (üle kolme nädala) mahajäämus ja ilmselt pole võimalik töö tähtaegne lõpetamine (kui selline olukord pole tekkinud põhjustel, mis lubab töövõtjal tähtaega pikendada ning vaatamata tellija esitatud kirjalikule nõudmisele pole olukord paranenud) (tl 47). Vastavalt lepingu p-ile 16.4.4. oli kostjal õigus leping lõpetada juhul, kui töö kulg ei vasta kavandatule (seoses kasutatavate ehitusmaterjalide, toodete, konstruktsioonide ja tehnoloogiaga) ja vaatamata kostja kirjalikule nõudmisele pole olukord paranenud (tl 47). Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli õigus hagejale nende vahel sõlmitud töövõtuleping üles öelda eelpoolnimetatud lepingu p-de 16.4.2 - 16.4.4 alusel, sest hageja ei teostanud töid kokkulepitud ajaks ning hageja poolt teostatud tööd olid oluliste puudustega.
26.2.17.juulil 2008.a sõlmitud ehituse töövõtulepingus nr 344 leppisid pooled kokku, et lepingu objektiks on äripindadega korterelamu asukohaga XXX, Tallinnas ehitamine hageja poolt ehituse peatöövõtu meetodil vastavalt lepingu dokumentidele ning selle üleandmine kostjale vastavalt lepingu tingimustele täites töö tellija eesmärgi (p.2.2.), kusjuures tellija eesmärgiks oli lepingu p-i 2.3. kohaselt saada lepingu ning kõigi õigusaktide nõuetele vastav ehitis koos selle ning tööde kohta käiva dokumentatsiooniga, milleks töövõtja kohustub ettevõtjana teostama kõiki lepingus ettenähtud töid ja asjakohaseid toiminguid, võtma ärialaseid riske ja kandma kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud selleks, et teostada kogu töö kõrge professionaalsusega ja täites lepingus ettenähtud üldisi kvaliteedinõudeid ning teha töö lepingus ettenähtud ajapiire ületamata (tl 36).
26.3.Lepingu p-i 4.1. kohaselt oli hageja kohustuseks muuhulgas anda ehitis kostjale üle kindlaksmääratud ajal ning lepingu p-is 7.1.1. oli sätestatud töö lõpptähtajaks (kasutusloa valmidusega) 41 nädalat lepingu allkirjastamisest, s.o 18. nädalal 2009.a (t/l 42). Lepingu p-i
7.1.2.kohaselt pikeneb lepingu p-is 7.1.1. nimetatud tähtaeg, kui kostja viivitab oma lepingu pdest 5.1.-5.9. tulenevate kohustuste täitmisega, samuti kui tähtaegset valmimist takistavad muud asjaolud (k.a muinsuskaitse nõudmised, võimalikud arheoloogilised uuringud, liitumispunktide väljaehitamine ja liitumine võrkudega jms), mille eest hageja ei vastuta (t/l 42). Lepingu p-s
13.1.leppisid pooled kokku, et igasugune töö peatumine kestusega üle 5 päeva vormistatakse olenemata põhjusest poolte poolt allkirjastatud aktiga, milles fikseeritakse seni tehtud tööd nimeliselt, samuti protsentuaalne valmidusaste võrreldes töö tegemise kalendrigraafikuga. Tööde taasalustamise vormistavad pooled samuti aktiga. Vastavalt vajadusele võivad pooled aktis märkida taasalustamisega seoses muutunud lepingu tingimused tähtaegade või tasu või muus osas (t/l 45). Eeltoodust tulenevalt oli lepingu p-ide 7.1.1. kohaselt hagejal kohustus kostjale äripindadega korterelamu koos kasutusloaga üle anda 41. nädalal 2009.a, s.o 3.mail 2009.a juhul ning seda kui see tähtpäev ei oleks lepingu p-i 7.1.2. alusel pikenenud.
26.4.Pooled ei vaidle selle üle, et kõigepealt pikenes lepingu täitmise tähtaeg 7 päeva seetõttu, et kostja ei täitnud tähtaegselt oma lepingu p-st 8.3. tulenevat kohustust tasuda ettemaksu 27. juuliks 2008.a., vaid tegi seda 4. augustil 2008.a. Pooled fikseerisid lepingu tähtaja pikenemise ka ehitusnõupidamise protokollis nr 2 (tl 67). Pooled ei vaidle ka selle üle lepingu täitmise lõpptähtpäev pikenes veel 22 päeva ning seda tulenevalt asjaolust, et ehitamise käigus oli vajadus teostada arheoloogilisi uuringuid mis takistasid hagejal tööde teostamist. Hageja teatas sellest kostjale 12.augustil 2008.a koostatud aktiga, mille poolte esindajad allkirjastasid (tl 69).
Samas ei saa aga nõustuda hageja seisukohaga, et ehitustööde lõpptähtaeg lükkus edasi ka elektri püsiühenduse puudumisest tingituna objektil 1.aprillist 2009.a kuni 13.maini 2009.a ning 20.aprillist 2009.a kuni 28. maini 2009.a. seetõttu, et projekteeritud keldritreppide piirded ei sobinud ning lõpuks vee vähemalt 20 päeva seetõttu, et kostja viivitas ventilatsioonitöödele kooskõlastuste andmisega. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et ajavahemikul 1.aprill 2009.a kuni 13.maini 2009.a ei olnud hagejal võimalik objektil ehitustöid teostada seetõttu, et ehitisel puudus elektri püsiühendus. Samuti ei ole hageja välja toonud millist lepingu p-is 5.1.-5.9. sätestatud kohustust kostja rikkus sellega, et ehitisel puudus elektri püsiühendus ning millega on väidetav kostja kohustuse rikkumine tõendatud. Ka see on õige, et töö peatumine ei ole fikseeritud lepingu p-s 13.1. kokkulepitud kujul nagu seda tehti eelpoolnimetatud tööde peatumiste ajaks. Vastavasisuline akt oleks tulnud koostada lepingu p 7.3.3. kohaselt töövõtjal ja tellijal oleks olnud õigus see vaidlustada. Hageja väide nagu tuleks nimetatud lepingu punkt jätta kohaldamata kuna see on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole õige. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole kostjale akti tööde peatamiseks elektriühenduse puudumise ajaks esitanudki, mistõttu on asjakohatu hageja väide nagu muudaks see, et tellija võib akti vaidlustada, selle hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Asjaolu, et esimesel korral leppisid lepingu pooled ehitusnõupidamise protokollis kokku lõpptähtaja nihkumise 7 päeva võrra (t/l 67), ei tähenda seda, et pooled on kokku leppinud, et akte tööde peatamise kohta ei koostata. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et hageja ei ole millegagi tõendanud, et ajavahemikul 20.aprillist 2009.a kuni 28.maini 2009.a ei olnud hagejal võimalik objektil ehitustöid teostada seetõttu, et keldritreppide piirded ei sobinud. Nii nagu kohus kohtuotsuse eelmises lõigus märkis, ei ole hageja ka siin välja toonud millist lepingu p-is 5.1.-5.9. sätestatud kohustust kostja rikkus sellega, et keldritreppide osas ei olnud esitatud jooniseid. Seega ei ole täidetud juba eeldust hageja kohustuse täitmise tähtpäeva pikenemiseks, sest pole tuvastatud, et oleks olemas hagejast sõltumatut asjaolu või kostjapoolset lepingu rikkumist, mis takistas hagejal töö tähtaegset valmimist (lepingu p 7.1.2.). Vastavalt lepingu p 4.9. oli projektdokumentatsiooni (tööjooniste) koostamise ja kooskõlastamise kohustus ju hoopis hagejal, mitte kostjal (tl 39). Kohus leiab, et õige ei ole ka hageja väide nagu oleks kostja poolne ventilatsioonitöödele antud kooskõlastuste andmisega viivitamine põhjustatud hageja kohustuse täitmise tähtpäeva pikenemise vähemalt 20 päeva. Hageja teostas ventilatsioonitöid objektil alates 2008.a. detsembrikuust, kuid ventilatsioonisüsteemi tööjooniseid hakkas hageja kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja AA sõnul koostama alles siis kui tööd olid praktiliselt valmis, kusjuures ventilatsiooni torustik ja ventilatsiooni agregaadid pandi hageja poolt paika enne seda, kui masinate dokumendid esitati üle vaatamiseks omaniku järelevalvele (t/l 499 ja 501). Nimetatu leidis tõendamist lisaks tunnistaja AA ütlustele ka 23.märtsi 2009.a ehitusnõupidamise protokolliga (t/l 75). Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja AA ütluste usaldusväärsuses ka vaatamata sellele, et tunnistaja oli lepingulistes suhetes kostjaga olles vaidlusalusel objektil omaniku järelevalve teostajaks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega, millega kogumis kohus kõiki esitatud tõendeid kohtuotsuses hindabki. Eelpool nimetatud ehitusnõupidamisel märgiti, et hageja poolt tarnitud ventilatsiooniseadmete dokumendis esitatud andmed ei ole vastavad projektis esitatud nõuetele.
26.märtsil 2009.a., 28. märtsil 2009.a. ja 18. mail 2009.a. teatab omaniku järelevalve hagejale, et ventilatsiooni seadmete omadused ei vasta projektile (t/l 69, 400 ja 401). Sama teatab omaniku järelevalve teostaja hagejale ka 14. mail 2009.a. ning märgib, et kostja soovib projektile vastavat ventilatsiooni (t/l 90). 22. mail 2009.a teatab kostja hagejale, et hageja on kohustatud teostama ventilatsioonitööd ja selleks vajalikud tööjoonised või esitama tööjoonised viivitamatult kostjale kooskõlastamiseks (t/l 96). 28. mail 2009.a ehitusnõupidamisel teatab kostja hagejale, et ventilatsiooniagregaadid peavad vastama projektile või muudatuste puhul peavad need olema kooskõlastatud kostja kui tellijaga (t/l 100-101). 12. juunil 2009.a esitas hageja tööjoonised, s.o.
pärast seda, kui ventilatsioonitööd olid juba tehtud (t/l 216-220) ning nimetatu toimus pärast seda kui kostja ja omaniku järelevalve oli hagejale korduvalt teada andnud, et kostja soovib projektile vastavat ventilatsiooni (t/l 75, 89-90, 96, 100-101, 400, 401). 1. juulil 2009.a teatab hageja kostjale, et hageja lõpetab ventilatsioonitööd vastavalt hageja poolt tehtud lahendustele (t/l 130). Eeltooduga on leidnud tõendamist see, et hageja paigutas ehitisse projektile mittevastavad ventilatsiooniseadmed ning pärast seda nõudis kostjalt kui tellijalt seda, et kostja annaks tagantjärgi heakskiidu projektile mittevastavate ventilatsiooniseadmete paigaldamisele. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on eeltoodust tulenevalt ka hageja väide nagu oleks kostjapoolne ventilatsioonitöödele antud kooskõlastuste viivitamine põhjustatud hageja kohustuse täitmise tähtpäeva pikenemise vähemalt 20 päeva. Kohus asub seisukohal, et kõige eeltoodu alusel pikenes hageja kohustuse täitmise tähtaeg kokku 29 päeva ehk kuni 1. juunini 2009.a. ning hageja eksib kui leiab, et täitis oma lepingus kokkulepitud tööd tähtaegselt vastavalt lepingus kokkulepitule ning, et lepingus kokkulepitud lõpptähtpäev pikenes vastavalt lepingu p 7.1.2 kokku 130 päeva võrra. Kuna hageja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, oli kostjal õigus hagejale leping üles öelda lepingu p
16.4.2.kohaselt.
26.5.Tulenevalt asjaolust, et kostja ütles hagejale lepingu üles oma 07.08.2009.a. avaldusega ja kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et töö teostamise lõpptähtaeg oli hagejal 01.juuni 2009.a., ei ole õige hageja väide nagu ei oleks tal lepingu ülesütlemise avalduse saamise ajaks veel tööde teostamise lõpptähtaeg saabunud ning kostjal poleks olnud õigust lepingu ülesütlemise avalduses tugineda lepingu p 16.4.3.
26.6.Viimasena kontrollib kohus kas kostjal oli õigus hagejale leping üles öelda ka lepingu p.16.4.4. alusel. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja keeldus tööd vastu võtmast teatades hagejale muuhulgas, et hageja poolt tehtud tuletõkketööd ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud asjaolu tõendavad ka kostja 06.07.2009.a. ja 15.07.2009.a. vastused hageja kirjadele
1.juulist 2009.a. ja 8. juulist 2009.a. (tl 132-133 ja 156-157). Kohus nõustub kostjaga, et juhul kui tellija tööd vastu ei võta põhjendusel, et töö on puudustega, on hageja kui töövõtja tõendamise koormus asjaolu, et töö vastab lepingu tingimustele (vt VÕS III. Kommenteeritud väljaanne.“, lk 50, kommentaar 3.4.2. g) § 637 juurde ja lk 48, kommentaar 3.4.2. c) § 637 juurde). Seega on hageja kohustuseks käesolevas asjas tõendada, et tema poolt tehtud tuletõkketööd vastasid nõuetele. Hageja pole aga seda teinud, mida näitab alljärgnev tõendite analüüs. Asjaolu, et tuletõkketööd olid puudustega, on tõendatud 8. juulil 2009.a hageja poolt kostjale saadetud kirja ja ehitise ülevaatuse aktiga, millelt oli puudu Päästeameti esindaja ja linnaosa esindaja allkirjad (t/l 11, 146), 13.oktoobril 2009.a paikvaatluse protokolliga, mille on allkirjastanud omaniku järelevalve esindaja ja Põhja-Eesti Päästekeskuse esindaja, ning kus on tuvastatud, et tõendamata on nähtavale jäävatele puidust kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass ning välisseinte tuletundlikkusklass, mis välistab kasutusloale heakskiidu andmise (t/l 390). 13.10.2009.a. paikvaatlus viidi läbi eesmärgiga saada ehitisele kasutusluba. 4.märtsi 2010.a paikvaatluse protokolliga on tõendatud, et puitvoodri laudis ja roovitus on tulekaitseainega töötlemata (t/l 463, 483). Asjaolu kohta, et tuletõkketööd ei vastanud nõuetele, s.o. tuletõkketööd ei olnud läbi viidud vastavalt nõuetele ning roovitus oli üldse jäetud tulekaitseainega töötlemata, leidis kohtuistungil tõendamist ka tunnistajate AA ja VH ütlustega (t/l 499-504). Tunnistaja AA ütluste kohaselt ei tohtinud ta anda hageja poolt tagantjärgi, s.o pärast tööde tegelikku tegemist koostatud kaetud tööde aktile tuletõkketööde kohta allkirja (t/l 499-501). Tunnistaja ütluste kohaselt andis hageja omaniku järelevalvele valeandmeid tuletõkketööde teostaja kohta, omaniku järelevalvel ei olnud võimalik kontrollida kuidas tuletõkketööd olid teostatud ning hageja poolt esitatud andmed tööde teostamise kohta ei vastanud paigaldustingimustele ja protsessireeglitele (t/l 499-501). Lisaks sellele näitab tuletõkketööde mittevastavust nõuetele ka see, et roovitus ei olnud kaetud tuletõkkevahendiga, mida kinnitasid kohtuistungil mõlemad tunnistajad (t/l 500, 501 ja 503). Kuna ehitisele ei antud
kasutusluba seetõttu, et hageja poolt tehtud tulekaitsetööd ei vastanud nõuetele, ja kasutusloa mittesaamise tõttu ei olnud võimalik ehitist otstarbekohaselt, s.o. äriruumidena ja korteritena kasutada, oli hageja poolt tehtud töö puudustega, mis andis kostjale õiguse VÕS § 641 ja § 101 alusel kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid, s.o keelduda tasu maksmisest, nõuda leppetrahvi, öelda leping üles ning tasaarvestada hageja tasu nõue kostja leppetrahvi nõudega. Lisaks tuletõkketööde puudustele olid hageja poolt tehtud tööl ka puudused ventilatsioonisüsteemiga seonduvalt. Nii nagu märgitud kohtuotsuse eelmises lõigus, lasub töö teostajal koormus tõendada, et ta on töö teostanud vastavalt lepingus kokkulepitule, kui tellija keeldub tööd vastu võtmast. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid tõendamaks asjaolu, et tema poolt ehitisse paigaldatud ventilatsioonisüsteem vastab lepingu ja selle lisaks oleva projekti nõuetele. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid ventilatsioonisüsteemi väljaehitamisest, paigaldatud ventilatsiooniseadmetest ning koostatud tööjoonistest tõendavad, et hageja paigaldas ehitisse lepingule mittevastavad ventilatsiooniagregaadid juba enne seda kui ta sellest kostjale teatas ja hakkas ventilatsiooni tööjooniseid koostama alles siis, kui tööd olid praktiliselt valmis. Ventilatsiooniseadmete dokumendid esitati omaniku järelevalvele alles siis kui ventilatsiooni torustik ja ventilatsiooni seadmed olid paika pandud. Tööjoonised esitas hageja kostjale pärast seda kui ventilatsioonitööd olid tehtud (tl 216-220) ja pärast seda, kui kostja ning omaniku järelevalve oli hagejale korduvalt teada andnud, et kostja soovib projektile vastavat ventilatsiooni (tl 75, 89-90, 96, 100-101, 400, 401). Asjaolu üle, et ventilatsiooniseadmed pidid vastavalt projektile olema varustatud täiskomplektse elektri, automaatika ja juhtimissüsteemidega ning sagedusmuunduritega, pooled ei vaidle. Ventilatsioonisüsteemide automaatika pidi projekti kohaselt võimaldama vajadusel süsteemi juhtimist, kontrollimist ja mõõtmist arvutisüsteemi kaudu, mida tõendab ventilatsiooniprojekti seletuskiri (t/l 234-237). Nendele nõuetele hageja poolt teostatud ventilatsioonisüsteem ei vasta. Eeltoodust tulenevalt tuleb nõustuda kostjaga selles, et hageja poolt paigaldatud ventilatsiooniseadmed halvendasid kostja poolt tellitud ehitise kvaliteeti, sest vähendatud oli ventilatsiooni kasutusmugavust ja energiasäästlikust. Hageja väide nagu oleks kostja nõustunud ja kooskõlastanud hagejaga, et ventilatsiooni automaatika juhtimissüsteemi ja sagedusmuundureid ei paigaldata, on ümber lükatud ehitusnõupidamiste protokollidega kus oli pidevalt arutluse teemaks, et tellija soovib projektikohast ventilatsioonisüsteemi ning ei nõustu hageja poolt omavoliliselt teostatud ventilatsioonisüsteemiga (tl 75, 89-90, 96, 100-101, 400, 401). Ka tunnistaja AA sõnul oli 29. juuni 2009.a ehitusnõupidamisel teemaks see, et hageja poolt paigaldatud ventilatsiooniagregaatidega nõustub kostja üksnes vastava kokkuleppe sõlmimisel (tl 501). Hageja väide, et nimetatud protokolli on hiljem tehtud juurdekirjutus „kui pooled sõlmivad sellekohase kokkuleppe“, on ümber lükatud tunnistaja AA ütlustega, milliste kohaselt tegi juurdekirjutuse protokolli tema enne protokolli allkirjastamist asjaosaliste isikute poolt (t/l 501). Tulenevalt kõigest eeltoodust ning asjaolust, et hageja paigaldas ehitisse lepingule mittevastavad agregaadid, oli hageja poolt tehtud töö puudustega, mis andis kostjale õiguse VÕS § 641 ja § 101 alusel kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid : keelduda tasu maksmisest, nõuda leppetrahvi, öelda leping üles ning tasaarvestada hageja tasu nõue kostja leppetrahvi nõudega. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue tuvastada, et OÜ PA poolt 07.08.2009.a. tehtud 17.07.2009.a. OÜ PA ja OÜ TE vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 344 ülesütlemise tühisus, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
27.Edasi kontrollib kohus kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viimane lepingujärgne summa 808.525,83 krooni tasumist ja viivitusintress 0,1% päevas kuni nõude tasumiseni või ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal oli õigus hageja tasunõue tasaarvestada tema poolt esitatud leppetrahvi nõudega.
27.1.VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite põhjendades, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole lepingus kokkulepitud töid lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. Pooled on lepingus kokku leppinud tööde vastuvõtmise korra. Lepingu p 15.1. kohaselt toimub töö vastuvõtt (nii etappide kui lõplik) tellija poolt kahepoolse üleandmise-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad (t/l 45). Seega pidi hageja tõendama selleks, et tema tasunõue oleks sissenõutav VÕS § 637 lg 4 ja lepingu p 15.1 kohaselt, et hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud. Kuna mõlema poole poolt allkirjastatud akti olemas ei ole, mille üle pooltel vaidlus puudub, ei ole hageja tasunõue kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud.
27.2.Edasi kontrollib kohus kas kostja on alusetult töö vastuvõtmisest keeldunud. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, väljaarvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmiseviis või maksmise tingimused ei anna selleks võimalust. Nii nagu kohus kohtuotsuse eelmises punktis märkis olid pooled lepingu p-s 15.1 kokku leppinud, et tööde vastuvõtt toimub kahepoolse üleandmise-vastuvõtu aktiga. Kohus asus kohtuotsuse p-s 26.4 seisukohale, et tööde teostamise lõpptähtaeg oli 1. juuni 2009.a. Kuna vastavalt lepingu 4.2.4. oli hageja kohustuseks hankida ehitisele kasutusloa saamiseks vajalikud kooskõlastatused, kuid hageja ehitisele kasutusluba ei saanud, sest Põhja-Eesti Päästekeskus ei andnud selleks nõusolekut, ei olnud kostjal võimalik lepingu objektiks olevat äripindadega korterelamut otstarbekohaselt kasutada (vt kohtuotsuse p 26.6.) Eeltoodust tulenevalt ei olnud hageja teostanud töövõtulepingus kokkulepitud objektil kõiki töid ajaks mil ta esitas kostjale akti tööde üleandmiseks ja seetõttu ei olnud kostjal ka kohustust 8. juulil 2009.a. hagejalt tööd vastu võtta. Kohus nõustub kostjaga, et tuletõkketööde puudulik tegemine on ehitise oluline puudus, mida kinnitab juba üksnes see asjaolu, et tänu nimetatud puudustele ei väljastanud Põhja-Eesti Päästekeskus ehitisele kasutusluba. Lisaks nimetatud puudusele ei vastanud hageja poolt 8. juulil 2009.a üleandmiseks esitatud töö lepingu tingimustele ka seetõttu, et hageja poolt ehitisse paigaldatud ventilatsioonisüsteem ei vastanud lepingutingimustele (vt kohtuotsuse p 26.6). Kohus asub seisukohale, et tulenevalt eeltoodust ning lepingu p-s 15.4. kokkulepitust, mille kohaselt on tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest, kui tellija avastab tööde üleandmisel-vastuvõtmisel töö mittevastavuse lepingu tingimustele või lepingu lisadele (töö on ebakvaliteetne või töövõtja on teinud töid väiksemas mahus või töövõtja on teinud töid, milles pooled ei ole kokku leppinud jms mittevastavus lepingu tingimustele), mille tulemusena ei ole tellijal võimalik tööd (ehitist) kasutada selleks ettenähtud otstarbel, oli kostjal kui töö tellijal õigus töö vastuvõtmisest keelduda, sest hageja ei andnud kostjale üle ehitist, millel oleks
kasutusloa valmidus ja kostjal ei olnud õigust ehitist selle puuduste tõttu otstarbekohaselt äripindadega korterelamuna kasutada.
27.3.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et vastavalt lepingu p-is 12.4. kokkulepitule (tl 45) oli kostjal õigus tasaarveldada hagejale maksmisele kuuluvad summad hageja poolt kostjale maksmisele kuuluva leppetrahvi summaga. Kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse 7. augustil 2009.a (t/l 174-175). Vastavalt VÕS § 197 lõikele 2 lõppevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt hagiavalduses esitatud viimast lepingujärgset tasu ka sellel põhjusel, et kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse ja hageja tasunõude tasaarvestanud kostja leppetrahvi nõudega hageja vastu. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva viimane lepingujärgne summa 808.525,83 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
27.4.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu lepingujärgse tasu väljamõistmiseks, puudub alus kostjalt välja mõista ka hageja poolt esitatud viivitusintressi. Menetluskulude jaotamine.
28.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab täielikult rahuldamata hageja nõude kostja vastu, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
29.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 125 1. lauses sätestatust, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral ja TsMS § 134 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Kuna käesoleval juhul on hageja esitanud tuvastushagi koos sellega seotud varalise nõudega TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi, on käesoleva tsiviilasja hind 808.525,83 krooni ehk 51.674,22 eurot. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.