Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja hinnangul on võlgnikul olemas rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. AS XXX tasus 19.01.2011 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. 18.02.2011.a. esitas võlausaldaja Swedbank AS Harju Maakohtule avalduse AS XXX pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt omab Swedbank AS 4614 AS XXX poolt emiteeritud võlakirja (ISIN XXX) nimiväärtusega kokku 4 614 000 €, mille lunastustähtaeg vastavalt AS XXX võlakirjade emissioonitingimustele saabus 28.08.2010.a. AS XXX võlakirju lunastanud ei ole, samuti ei ole AS XXX alates 28.02.2009. a tasunud võlakirjadelt arvestatud intressi. 06.12.2010.a. seisuga moodustab Swedbank AS nõue AS XXX vastu kokku 5 635 766,95 EUR, sh võlakirjade eest põhiosa 4 614 000 EUR, intress 920 637,98 EUR ja viivis 101 128, 97 EUR. AS XXX 06.12.2010.a. esitatud pankrotihoiatusele vastu ei vaielnud, kuid kohustusi ei täitnud. 21.02.2011.a. määrusega liitis Harju Maakohus võlausaldajate AS Swedbank ja AS XXXavaldused AS XXX pankroti väljakuulutamiseks ühte menetlusse, lugedes tsiviilasja numbriks 2-10-64424. 18.03.2011 esitas võlgnik Swedbank AS-i pankrotiavaldusele vastuväite, mille kohaselt on võlausaldaja Swedbank AS on jätnud pankrotiavalduses märkimata, et kõik Swedbank AS-i poolt omandatud AS-i XXX võlakirjadest tulenevad nõuded on tagatud pandiga. Vastavalt vastuväite p-le 2.2.1, võlakirjade emissioonitingimuste (18.02.2011 pankrotiavalduse lisa 1 lk 8) p.-i 7.1. kohaselt investorite nõuete täitmiseks kohustus pandipidaja (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid) emitent (AS XXX, endise ärinimega AS XXX) ja emissioonikorraldaja (AS XXX) ühe nädala jooksul alates 1. väljastamispäevast sõlmima finantstagatise kokkuleppe, millega seatakse võlakirjaemissioonist tulenevate kohustuste tagamiseks pant AS XXX (uue ärinimega AS XXX) aktsiatele, mis moodustab 51% AS-i XXX aktsiakapitalist (pandi ese). Emissioonitingimuste p.-st 7 tuleneva kohustuse täitmiseks sõlmisid pandipidaja ja AS XXX 15.08.2008.a. finantstagatise lepingu, millega leppisid kokku, et vastavalt võlakirjatingimustele on AS-i XXX aktsiatele seatava pandiga tagatud kõik nõuded võlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida võlakirjadest. Pandiga on tagatud nii põhi- kui kõrvalkohustuste täitmine, samuti võlakirjadest tulenevate kohustuste rikkumisega seotud kahju hüvitamise, kulude, viiviste ja leppetrahvide tasumise kohustus. Lepingu kohaselt on pant antud tagasivõtmatult ja kehtib ka siis, kui pooled muudavad emissiooni tingimusi (nt emissiooni mahtu, tähtaega vms). Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja Swedbank AS ei ole pankrotiavaldust nõuetekohaselt põhistanud. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Swedbank AS on toonud välja ainult asjaolu, et võlakirjade lunastamise tähtaeg saabus 28.08.2010.a, võlgniku kohustused võlausaldaja ees on muutunud sissenõutavaks rohkem kui 30 päeva tagasi, võlgnik ei ole ka peale pankrotihoiatuse tegemist võlausaldaja poolt täitnud oma kohutusi võlausaldaja ees, järelikult on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et Swedbank oleks pidanud täiendavalt põhistama ja esitama vastavasisulised tõendid, miks pandieseme arvelt ei ole võimalik tema nõudeid täita. Võlausaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid panditud vara väärtuse kohta. Samuti on tõendamata, et võlgnikul puudub muu vara, mis põhistaks võlgniku maksejõuetust. Võlgniku hinnangul tuleb asjaolu, et Swedbank AS on jätnud pankrotiavalduses märkimata, et võlakirjadest tulenevad nõuded on tagatud pandiga, käsitleda võlausaldaja pahatahtliku ja kohut eksitava käitumisena. Võlgnik peab vajalikuks märkida, et saneerimisnõustajate kaasabil koostatud AS-i XXX (kelle aktsiatega on tagatud Swedbank AS-i võlakirjadest tulenevad nõuded AS XXX vastu) saneerimiskava on võlausaldajate poolt vastu võetud 83,33 % häälteenamusega, saneerimiskava

poolt hääletas ka Swedbank AS, vastu ei hääletanud ükski võlausaldaja. AS XXX saneerimiskava täitmise korral ja saneerimise õnnestumisel on varade väärtus ja seetõttu ka aktsiate väärtus olulisel määral kõrgem saneerimiskavas märgitust. Võlgnik on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei saa Swedbank AS väita, et kuna AS XXX suhtes on algatatud saneerimismenetlus, pole võlausaldaja nõue täielikult pandiga tagatud. Lähtudes asjaolust, et AS XXXpoolt esitatud pankrotiavaldus põhineb samuti võlakirjadest tulenevatel nõuetel, on võlgnik seisukohal, et Swedbank AS-i pankrotiavaldusele esitatud vastuväited on käsitatavad vastuväidetena ka AS XXXpankrotiavalduse suhtes. Tulenevalt asjaolust, et saneerimiskavaga ettenähtud õiguslikud tagajärjed hakkavad kehtima saneerimiskava kinnitamisega, palub võlgnik lükata 22.märtsiks 2011.a. määratud kohtuistung AS-i XXXja Swedbank AS-i pankrotiavalduse arutamiseks edasi kuni AS XXX saneerimiskava kinnitava kohtulahendi jõustumiseni ning AS XXX saneerimiskava kinnitava kohtulahendi jõustumisel jätta AS XXX pankrot välja kuulutamata. 21.03.2011 esitas AS XXX ajutine pankrotihaldur kohtule võlgniku varade, kohustuste ja maksejõulisuse kohta järgmise sisuga aruande:

võlgnikul kehtiv seos järgnevate ettevõtjatega:

14 500,00 EEK).

5.Väärtpaberikontod:

Konto nr

Saldo Saldo seisuga 01.02.2011.a. 0,00 RUB Saldo seisuga 01.02.2011.a. 0,00 USD Saldo seisuga 01.02.2011.a. 0,76 EUR Saldo seisuga 01.02.2011.a. 0,00 EUR Arvelduskontod arestitud 31.01.2011.a. Eelnevalt arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Kohustused panga ees puuduvad. Nimetus ja aktsiad/osakud: XXX - 9 225,0000 XXXAktsia – 40 000,0000 XXX A-Aktsia – 401,0000

AS Swedbank Arvelduskontod

XXX B-Aktsia – 1,0000 XXX – 865,0000 XXX – 59 966,0000 XXX B-Aktsia – 7,0000 0,0000 Saldo seisuga 02.02.2011.a. 485,94 EUR, konto broneeritud täitmata Maksu- ja Tolliameti nõuetest summas 1 809 440.29 €. Saldo seisuga 02.02.2011.a. 0,00 EUR Toimingud kontol alates 01.01.2008.a. puuduvad. Kontod arestitud 31.01.2011.a.

Väärtpaberikonto:

XXX – 46,128 aktsiat

Marfin Pank Eesti AS; Arvelduskonto: Pandikonto:

Väärtpaberikonto: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal; Arvelduskontod:

Väärtpaberikonto: Danske Bank A/S Eesti filiaal; Arvelduskontod:

Saldo 01.02.2011.a. 0,00 EUR ja 0,00 USD Avatud 07.04.2009; suletud 25.01.2011. Kohustused panga ees puuduvad. Avatud 02.04.2009; suletud 25.01.2011. Saldo seisuga 08.02.2011.a. 0,00 EUR Saldo seisuga 08.02.2011.a. – 292,29 EUR (miinussaldo) Kontod arestitud 07.02.2011.a. Deposiidid, laenud ja krediitkaardid puuduvad Saldo 0

Saldo seisuga 07.02.2011.a. 0,00 EUR Saldo seisuga 07.02.2011.a. 0,00 EUR Ajavahemikus 01.01.2008-08.02.2011.a. ei ole kontol 333403870009 liikumisi toimunud. Liisingleping nr 290401LU, seisuga 07.02.2011.a. on kohustus 24 734,66 EUR.

10 185 000 eurot

2008 aastal alguse saanud majanduskriis mõjutas oluliselt ka AS-i XXX majandustegevust. AS-l XXX jäi saamata arvestatav müügitulu tütarettevõtete aktsiate võõrandamisest, erinevate õigusvaidluste käigus takistati võlgnikul oma varasid võõrandada või finantskohustuste täitmise tagamiseks pantida. Muudatused majanduses tõid kaasa AS XXX tütarettevõtete aktsiate turuväärtuse languse. Peamisteks makseraskustesse sattumise põhjusteks peab võlgniku esindaja Maksu- ja Tolliameti tehtud üleliigse laovaru tasu otsust 29.03.2007.a., millega määrati AS-ile XXX suhkru üleliigse laovaru tasu summas 135,6 miljonit krooni. AS-i XXX kaebuse alusel peatas Tallinna Halduskohus maksuteate täitmise ja andis Maksu- ja Tolliametile õiguse maksuvõla täitmise tagamiseks arestida AS-ile XXX kuuluvad 46 128 AS-i XXX aktsiat. Tallinna Halduskohtu 13.11.2008.a. otsusega tühistati Maksu- ja Tolliameti 29.03.2007.a. otsus, mille kohaselt AS-il XXX puudub kohustus tasuda laovaru tasu 135,6 miljonit krooni. Apellatsioonimenetlus Tallinna Ringkonnakohtus on hetkel peatatud. Võlgnik leiab, et pikaks veninud kohtuvaidlus Maksu- ja Tolliametiga on oluliselt mõjutanud AS-i XXX majandustegevust, kuna Maksu- ja Tolliameti põhjendamatud otsused tõid kaasa olukorra kus finantsasutused ei nõustunud võlgniku majandustegevust finantseerima. Samuti pärssis kohtumääruse alusel AS-i XXX aktsiate arestimine võlgniku kinnisvara valdkonnas tegutseva tütarettevõtja tegevust. Teiseks makseraskusesse sattumise põhjuseks peab võlgnik AS-ga XXXsõlmitud müügilepingut, mille kohaselt kavatses võlgnik võõrandada osalused AS-is XXX , AS-is XXX , AS-is XXX , AS-is XXX ja OÜ-s XX. Ostja AS XXX jättis kokkulepitud tähtajaks ostuhinna tasumata. Lepingujärgsete eeltingimuste täitmine müügitehingu lõpuleviimiseks tõi võlgnikule kaasa märkimisväärseid kulusid, mille oleks katnud aktsiate müügist saadav müügihind. Kuigi AS XXX ise müügilepingut ei täitnud, esitas ta Stocholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtusse hagi AS-i XXX vastu, nõudes tasutud ettemaksu 6 miljoni euro tagastamist. AS-i XXX igapäevast majandustegevust takistas ka AS-i XXX tütarettevõtjate aktsiatele AS-i XXX hagi tagamiseks seatud võõrandamiskeeld. AS XXX on esitanud müügilepingu rikkumisega seotud kahjude hüvitamiseks ja leppetrahvide väljamõistmiseks nõudeavaldused AS-i XXX pankrotimenetlusse kokku 40,6 miljoni euro ulatuses, mille üle käib kohtus nõuete tunnustamise menetlus. Kokkuvõttes ületavad AS-i XXX nõuded AS-i XXX kasuks Stocholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtu otsusega AS-lt XXX välja mõistetud 6 miljoni euro suurust summat. Kolmandaks makseraskuse tekkimise põhjuseks on AS XXX poolt 2008 aastal esitatud 21,8 miljon krooni ehk 1,4 miljoni euro suurune ülereostustasu nõue. AS XXX nõude tagamiseks seadis Harju Maakohus kohtulikud hüpoteegid kahele AS XXX kinnistule. Pooleliolev kohtuvaidlus ülereostustasu maksmise kohustuse üle on AS-ile XXX kaasa toonud ebamõistlikult suured õigusabikulud ja keskkonnateemaliste konsultatsioonide (heitvee analüüsid, puhasti andmete jms.) kulud, hagi tagamiseks seatud kohtulikud hüpoteegid on takistanud kinnisvara käsutamist ning toonud endaga kaasa arvestatavat kahju. Lisaks eelnevale on Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse kaudu seatud käsutamise keelumärge Eesti Vabariigi kasuks kogu AS-ile XXX kuuluvale kinnistusregistrisse ja liiklusregistrisse kantud varale ja mis tagab võimaliku maksukohustuse kuni 18 miljoni kroonini ehk 1,1 miljoni euroni. Ajutine haldur nõustub võlgniku põhjendustega, kuid on jätkuvalt seisukohal, et maksejõuetuse täpsete põhjuste väljaselgitamiseks tuleb läbi viia dokumentaalrevisjon. Alles peale dokumentaalrevisjoni lõppu on võimalik võtta lõplik seisukoht raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu suhtes. Praegusel hetkel ei saa ajutine haldur välistada raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu.

3.7 Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt tuleks pankroti välja kuulutamise korral kindlasti kaaluda osade võlgniku kontserni kuulunud tütarettevõtete aktsiate tagasivõitmist. Lõplik seisukoht on võimalik kujundada edasises pankrotimenetluses peale seda, kui haldur on saanud võimaluse tutvuda kogu asjasse puutuva dokumentatsiooniga. 3.8 Ajutise halduri tasu Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 taotleb ajutine haldur ajutise halduri kohustuste täitmise eest tasuks 2 949,70 (kaks tuhat üheksasada nelikümmend üheksa) eurot ja 70 senti ning vajalike kulutuste katteks 156,46 (ükssada viiskümmend kuus) eurot ja 46 senti. 3.9 Lõppjäreldused Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal kohustusi kolmandate isikute ees kokku 37 482 875 eurot ja vara bilansilises väärtuses 53 449 689,70 eurot. Halduri hinnangul ei vasta AS XXX vara bilansiline väärtus tegelikkusele. Võlgniku bilansis on varadena kajastatud enam kui 40 000 000,00 euro ulatuses ebatõenäoliselt laekuvaid nõuded, lisaks kajastatakse pikaajaliste investeeringutena enam kui 10 000 000,00 euro väärtuses saneerimismenetluses oleva AS XXX aktsiaid, samuti XXX AS ja XXX AS aktsiaid, mis antud hetkel AS-le XXX ei kuulu. Kokkuvõtvalt asub ajutine haldur seisukohale, et AS XXX on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei oma ajutist iseloomu Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja AS XXX (registrikood XXX) pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Vabad rahalised vahendid võlgnikul puuduvad. Olemasolev vara koosneb erinevatest nõuetest, ebalikviidsetest aktsiatest, kinnistutest, mis on oma sihtotstarbelt valdavalt teede all olevad maad ning mille realiseerimine on raske, samuti kasutatud mööblist ja kontoritehnikast. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, seega on võlgnik maksejõuetu ning PankrS § 31 lg 1 kohaselt tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohtuistung 22.03.2011 toimunud kohtuistungil osalesid võlgniku esindajana XXX, ajutine pankrotihaldur XXX, võlgniku I esindaja vandeadvokaat XXXja võlgniku II esindaja XXX. Võlgnik on 18.03.2011 esitanud kohtule kirjalikud vastuväited Swedbank AS pankrotiavaldusele ja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks põhjusel, et võlgnik sai ajutise halduri aruande kätte alles 21.03.11 ega jõudnud sellega tutvuda, samuti, et oodata ära saneerimiskava kinnitamise kohta tehtav kohtulahend. Ajutine haldur nõustub sellega, et võlgnikul jäi vastuväite esitamiseks vähe aega. Kui kohus annab võlgnikule aega vastuväidete esitamiseks, soovib ka ajutine haldur aega aruande täiendamiseks. Võlausaldaja I esindaja leiab, et võlgniku vastuväited võlausaldaja II avaldusele on paljasõnalised, võlgnikul oli piisavalt aega, et esitada vastuväite ka võlausaldaja I avaldusele, aga seda võlgnik teinud ei ole, mistõttu võlausaldaja I ei nõustu istungi edasilükkamisega. Võlausaldaja II esindaja on samuti seisukohal, et võlgnikul oli vastuväidete esitamiseks piisav aeg ning võlgniku vastuväited võlausaldaja II pankrotiavaldusele on sisutühjad. Võlausaldaja II edasilükkamistaotluse rahuldamiseks alust ei näe. Võlausaldaja II ei nõustu võlgniku vastuväite punktides 2.2.1 ja 2.2.2 tooduga. Võlausaldaja II nõue ei ole pandiga tagatud, kuivõrd võlausaldaja II kasuks ei ole panti seatud. Asjaõigusseaduse § 276 lg 1 kohaselt on isikul, kelle kasuks pant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet

ei ole kohaselt täidetud. Pant on seatud kolmanda isiku, Advokaadibüroo Glikman ja Partnerid, kasuks ja ei taga hetkel mingit nõuet. Saneerimiskava ei oma hetkel tähtsust, see ei määra võlgniku maksejõuetust. Saneerimiskava pikkus on 4 aastat, alles siis selgub aktsiate väärtus. Kui võlgnik ei suuda praegu oma võlgu tasuda, on tegemist maksejõuetusega. Ajutine haldur on aruande esitanud, takistusi pankroti väljakuulutamiseks ei ole. Võlausaldaja II esindaja palub jätta taotlus istungi edasilükkamiseks rahuldamata. Võlgniku esindaja vaidleb vastu, märkides et AB Glikman ja Partnerid on tagatisagent, kes võlainvestorite huvides pandi realiseerib. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänase päeva seisuga maksejõuetu, mistõttu palub haldur välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri sõnul saab edasise menetluse käigus välja selgitada, kas maksjõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu Pankrotiseaduse (PankrS) § 28 mõttes. Võlausaldajate I ja II esindajad on ajutise halduri aruandega nõus. Võlgniku esindaja ei nõustu ajutise halduri järeldustega, möönab, et on mõned makseraskused, kuid need ei ole püsivad. Võlgnik on oma kohustusi täitnud, kohustuste hulk on vähenenud 2010 aasta jooksul 209 milj krooni võrra. Võlgnik ei nõustu ajutise halduri järeldustega ka võlgniku varadele antud hinnangu osas. Aktsiad on panditud Maksu- ja Tolliameti nõuete tagamiseks. Ei nõustu väitega, et võlgniku varadel, eelkõige tütarettevõtete aktsiatel ei ole mingit väärtust. Meediavaldkonna ettevõtete tegevus on lõpetatud, muud tütarettevõtted tegutsevad. Võlgniku varad ületavad tema kohustusi. Pankroti väljakuulutamise aluseks ei saa olla see, et teatud nõuete osas käivad kohtuvaidlused. Võlgnikul on vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava eksperdi esitatud arvamusest ja hinnangust. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruandega ja toimiku materjalidega, tuvastas, et võlgnikul on kohustusi kolmandate isikute ees ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal kokku 37 482 875 eurot ja vara bilansilises väärtuses 53 449 689,70 eurot. Halduri hinnangul moodustavad võlgniku varast enam kui 40 000 000,00 eurot ebatõenäoliselt laekuvaid nõuded, lisaks kajastatakse pikaajaliste investeeringutena enam kui 10 000 000,00 euro väärtuses saneerimismenetluses oleva AS XXX aktsiaid, samuti XXX AS ja XXX AS aktsiaid, mis antud hetkel AS-ile XXX ei kuulu. Seega ületavad kohustused võlgniku vara. Vara vähesuse tõttu ei ole võlgnikul võlgade tasumine võimalik. Eelnimetatut järgides on ajutine haldur taotlenud pankroti väljakuulutamist. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri aruande usaldusväärsuses. Kohus leiab, et võlausaldajate pankrotiavaldused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Aruande kohaselt nõustus haldur võlgniku selgitustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas, mille kohaselt mõjutas 2008 aastal alguse saanud majanduskriis oluliselt AS-i XXX majandustegevust. Võlgnikul jäi saamata arvestatav müügitulu tütarettevõtete aktsiate võõrandamise käigus, erinevate õigusvaidluste käigus takistati võlgnikul oma varasid võõrandada või siis finantskohustuste täitmise tagamiseks pantida. Muudatused majanduses tõid kaasa ka AS XXX tütarettevõtete aktsiate turuväärtuse languse. Halduril tuleb edasise menetluse käigus välja selgitada ja edastada kohtule arvamus, kas maksjõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu Pankrotiseaduse (PankrS) § 28 mõttes.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 35,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 949,70 eurot ja ajutise halduri tehtud kulutuste katteks hüvitis 156,46 eurot, kokku 3106,16 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 83,09 eurot/tund. Võlgnik ega võlausaldajad ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tasu ja hüvitis ajutise halduri tehtud kulutuste katteks tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 56 lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri XXX. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.