2-12-1913/32 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Tasumisega viivitamisel välja mõista AS-ilt XXX ja AS-ilt XXX (pankrotis) viivis tasumata riigilõivult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni riigilõivu riigituludesse tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada maksuvõlga 3 195 582,43 euro suuruses summas I järgu nõudena ja maksuvõlga 9 919 250,35 euro suuruses summas II järgu nõudena AS XXX (pankrotis, edaspidi võlgnik või pankrotivõlgnik) pankrotimenetluses. Menetluse käigus täpsustas hageja nõuet ja palus tunnustada maksuvõla nõuet summas 4 444 182,73 eurot II järgu nõudena. Menetluse käigus täpsustas hageja uuesti nõuet ja lõplikuks nõudeks jäi nõue tunnustada maksuvõlga 2 197 400,36 euro suuruses summas II järgu nõudena. Hageja nõue koosneb põhinõudest summas 1 179 664,22 eurot ja intressinõudest summas 1 017 756,14 eurot. Põhinõue koosneb järgmistest nõuetest: 1) käibemaks kokku 4 562 334 krooni e 291 586,30 eurot; 2) füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks kokku 5 434 967 krooni e 347 357,72 eurot; 3) füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaks kokku 8 146 940 krooni e 520 684,31 eurot; 4) töötaja töötuskindlustusmaksed kokku 106 093 krooni e 6 780,53 eurot; 5) tööandja töötuskindlustusmaksed kokku 53 470 krooni e 3 417,38 eurot; 6) kogumispensionimaksed kokku 408 981 krooni e 26 138,65 eurot; 7) erisoodustuste tulumaks kokku 37 944 krooni e 2 425,06 eurot; 8) erisoodustuste sotsiaalmaks kokku 55 211 krooni e 3 528,70 eurot; 9) ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt tulumaks kokku 94 126 krooni e 6 015,74 eurot; 10) kingitustelt ja annetustelt ning vastuvõtukuludelt tulumaks kokku 442 332 krooni e 28 270,17 eurot. Intressinõue tähtaegselt tasumata maksusummalt 0,06% päevas pankroti väljakuulutamise hetke seisuga (s.o 16.08.2010) on kokku 1 017 756,14 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid võlgniku poolt füüsiliste isikutega sõlmitud konsultatsioonilepingud tegelikult töölepingud või juhatuse- ja nõukogu liikme lepingud. Konsultatsioonilepingute sõlmimine võimaldas saada maksueelist. Hageja on välja toonud 13 isikut. Perioodil mai 2006 kuni detsember 2007 kuulub vähem deklareerimisele ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt sisendkäibemaksu summas 998 713 krooni. Tehingud on seotud AS-iga XXX, XXXOÜ-ga ja XXXOÜ-ga. Erisoodustustelt kuulub tasumisele tulumaks summas 37 944 krooni ja sotsiaalmaks 55 211 krooni.

Juurdedeklareerimisele kuulub maksudeklaratsiooni vormil TSD lisal 6 ettevõtlusega mitteseotud kulusid ja väljamakseid kokku 333 718 krooni, millelt tuleb tasuda tulumaksu summas 94 126 krooni. Täiendavalt kuulub juurde tasumisele makse summas 18 457 734 krooni (1 179 664,22 eurot) ja intress seisuga 16.08.2010 summas 1 017 756,14 eurot. AS XXX pankrot kuulutati välja 16.08.2010 Harju Maakohtu otsusega. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas 05.05.2011 nõudeavalduse nr 13-12/219-1 koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega ning 07.06.2011 täpsustatud nõudeavalduse nr 13-12/219-2 koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega, milles palus lugeda Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu AS XXX (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks 13 114 882,72 euro nõudes, millest hageja palus tunnustada maksuvõlga summas 3 195 582,43 eurot I järgu nõudena ja 9 919 300,29 eurot II järgu nõudena. 07.11.2011 ja 12.12.2011 toimusid nõuete kaitsmise koosolekud, kus hageja nõudele vaidlesid vastu kostjad ja võlgniku juhatuse liige Oliver Kruuda. Koosolekul esitasid: 1) võlgniku juhatuse liige XXXkirjaliku vastuväite hageja 29.03.2007 laovarutasu nõudele summas 8 670 650,05 eurot, 01.06.2011 maksuotsusest tulenevale nõudele summas 1 124 733,87 eurot ja nimetatud summadele lisanduvale arvestuslikule intressile; 2) AS XXX esitas vastuväite täies ulatuses hageja 29.03.2007 laovarutasu nõudele ja 01.06.2011 maksuotsusest tulenevale nõudele; 3) AS XXX (pankrotis) pankrotihaldurid Vali Kraavi ja Rein Vaiksaar esitasid vastuväite hageja nõudele täies ulatuses summas 13 114 882,72 eurot. Hageja nõudeavaldus summas 13 114 882,72 eurot koosneb 29.03.2007 otsus-maksuteatest nr 12-5/174 (laovarutasu nõue) summas 8 670 650,05 eurot, 01.06.2011 maksuotsusest nr 12.23/5903-32 tulenevast nõudest summas 1 204 453,51 eurot, deklareeritud tasumata jäetud maksudest summas 1 744 143,06 eurot, raskeveokimaksust summas 60,72 eurot, maamaksust summas 6 729,68 eurot ning intressist summas 1 488 845,7 eurot. Põhja MTK kontrollis 01.09.2008 alanud revisjoni raames AS XXX (pankrotis) käibe-, tuluja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel mai 2006 - detsember 2007 (k.a). Revisjoni käigus selgunud maksustamise seisukohalt tähendust omavaid faktilisi asjaolusid ja nende pinnalt tehtud õiguslikke järeldusi tutvustati maksukohustuslasele hageja 01.11.2010 revisjoniaktiga nr XXX. Arvestades võlgniku vastuväiteid tegi hageja 01.06.2011 maksuotsuse nr XXX. Võlgnik vaidlustas otsuse halduskohtus. Tallinna Halduskohus lõpetas 30.12.2012 määrusega haldusasjas nr 3-11-2265 menetluse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Revisjoni käigus AS-i XXX (pankrotis) poolt esitatud maksuarvestuse aluseks olevatest dokumentidest nähtus, et äriühing on soetanud maksustamisperioodidel mai 2006 kuni detsember 2007 konsultatsiooniteenust oma töötajate, juhatuse liikme ja nõukogu liikmetega seotud äriühingutelt, teinud väljamakseid juriidiliste isikute vahel sõlmitud käsunduslepingute alusel kokku 22 108 420 krooni ning arvestanud nimetatud teenuste soetamisel tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksu hulgas summas 3 391 111 krooni. Maksuhalduri poolt tuvastatud faktide ja antud õigusliku hinnangu kohaselt ei olnud AS XXX (pankrotis) ja äriühingute vahel sõlmitud konsultatsioonilepingud, nagu AS XXX (pankrotis) kajastas. Maksuhaldur tõlgendas vastavalt töösuhte olemusele nimetatud lepingud ümber kas töölepinguteks või juhatuse- ja nõukogu liikme lepinguteks ning väljamaksed nimetatud lepingutest tulenevateks tasudeks. Seadusest tulenevalt on tööandja kohustatud füüsilisele isikule makstud tasudelt arvestama, kinni pidama ja riigieelarvesse kandma seadusest tulenevad maksud. AS XXX (pankrotis) jättis täitmata talle seadusega pandud kohustused ning lõi olukorra, mille peamine eesmärk oli maksukohustusest kõrvalehoidumine. Õigusliku alusena on maksuhaldur kasutanud Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg-t 4. MKS § 83 lg 4 kohaldamisel tuleb lähtuda omakorda Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg-s 1 sätestatust. Seega, näilik (teeseldud) on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Käesoleval juhul on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et konsultatsioonilepingu varjus leidis aset töölepingu või juhatuse- ja nõukogu liikme lepingu alusel töötamine. Seega on maksuhaldur tuvastanud varjatud tehingu. AS XXX (pankrotis) maksuvõlg deklareeritud maksude – kinnipeetud tulumaksu, erijuhtude tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse ja käibemaksu osas on 1 744 093,12 eurot. AS-iga XXX seoses on võlgnik kajastanud sisendkäbemaksu 881 107 krooni, mille sisuks oli ülemäärane saate. Kohus on leidnud, et võlgnik ei saanud heitvee ärajuhtimise teenust ning seetõttu ei olnud võlgnikul õigus sisendkäibemaksu kajastada. Võlgnikul ei olnud õigus näidata sisendkäibemaksu XXXOü-ga tehtud tehingult (jõusaali varustuse soetus) summas 50 906 krooni ja XXXOÜ-ga summas 56 700 krooni, kuna võlgnikul ei tekkinud sellest tehingust maksustatavat käivet. AS XXX (pankrotis) enda poolt deklareeritud maksusummadele lisaks koosneb ettevõtte maksuvõlg ka raskeveokimaksust ja maamaksust. Raskeveokimaksu seaduse § 3 kohaselt maksavad raskeveokimaksu Eestis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal. Raskeveokimaksu puhul ei toimu deklaratsiooni esitamist ega saadeta maksumaksjale maksuteadet, vaid maksumaksja peab ise maksu välja arvutama ja tasuma. Maksusumma tuleb tasuda iga kvartali esimese kuu 15. kuupäevaks. AS-l XXX (pankrotis) on tasumata raskeveokimaksu 2010 aasta I ja II kvartali eest summas 60,72 eurot. Maamaks on üks väheseid omandil põhinevaid makse. Maamaksu puhul ei ole maksumaksjale pandud deklareerimiskohustust. Maamaksu arvutamise kohustus on tervikuna pandud maksuhaldurile. Maamaksu määramine toimub haldusaktiga – maksuteatega. Maamaksu tasumine toimub maksuteate alusel 1/3 suuruste osamaksetena. Maksu tasumise tähtpäevad on 15. aprill, 15. juuli ja 15. oktoober. AS-l XXX (pankrotis) on tasumata maamaks 2010 ja 2011 aasta eest kokku summas 6 729,68 eurot. Vastavalt MKS § 115 lg-le 1 ja § 117 lg-le 1 arvestatakse tähtaegselt tasumata maksusummalt intressi 0,06% päevas, kusjuures intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil

maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. Kostjate vastus Kostja AS XXX vaidleb hagile vastu. Maksuotsus on tehtud pärast pankroti väljakuulutamist (19.04.2011). Seetõttu ei saa see olla nõue pankrotimenetluses. MKS § 95 lg 1 alusel on maksusumma määramiseks vajalik maksuhalduri maksuotsus. Maksuvõla nõue põhineb õigusvastasel haldusaktil. Üksnes maksuotsusega ei saa oma nõuet tõendada. Haldusakt ei ole alati ja tervikuna siduv tsiviilkohtumenetluses. Maksuteade on ebaseaduslik. Maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise periood oli mai 2006 – detsember 2007. Seetõttu on hageja nõue aegunud hiljemalt detsembris 2010. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3 aastat. Kostja ei ole kohustust rikkunud tahtlikult. Pooled soovisid just selliseid tagajärgi nagu käsunduslepingus on märgitud. Käsunduslepingud ei vasta töölepingute tunnustele. Hageja ei ole analüüsinud käsunduslepingute alusel osutatud teenuste tegelikku sisu. Ei ole tegemist näiliku tehinguga. Maksunõue on tõendamata. Võlgnikul oli õigus oma majandustegevuse planeerimisel valida erinevate lepinguliikide vahel ning maksude planeerimine on maksukohustuslase üldtunnustatud õigus. Võlgnik ei ole kohustatud valima lepinguliiki, mille maksukohustus on suurem. Maksuameti tegevus ei tohi riivata lepinguvabaduse põhimõtet ebaproportsionaalselt. Pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. Hageja nõuded on aritmeetiliselt segased ja puudub võimalus kontrollida väidetava maksuvõla ja intressi arvestuse õigsust. Menetluse käigus täpsustas kostja AS XXX vastuväiteid ja selgitas, et vaidlustas hageja maksuotsusest tuleneva nõude summas 1 184 670,60 eurot ja intressi 1 017 756,14 eurot. Kostja ei vaidlusta hageja maksuotsusest tulenevat nõuet summas 15 222,98 eurot (VI kd, t lk 101). Kostja leiab, et puudub alus käsunduslepingute ümberkvalifitseerimiseks juhtorgani liikmete ametilepinguteks ja töölepinguteks ning täiendava maksu määramiseks MKS § 83 lg 4 alusel. Kostja märgib ka seda, et hageja on maksumenetluses rikkunud uurimispõhimõtet jättes välja selgitamata olulised asjaolud ja põhjendamiskohustust. Sisuliselt toimub võlgniku topeltmaksustamine, sest lepingute ümberkvalifitseerimise ning 3aastase tähtaja möödumise tõttu ei ole võimalik enam äriühingu maksukohustust enam korrigeerida. Riigile jääks kätte kahekordne käibemaksu summa. Tõendatud ei ole võlgniku maksueelise saamise ning riik on läbi teiste äriühingute maksud ikkagi kätte saanud. Kui maksueelis on teoreetiliselt võimalik, on tegemist seadusliku ja lubatud maksude planeerimisega.

Kohtu põhjendused Hageja on AS XXX pankrotimenetluses esitanud nõude summas 10 917 476,03 eurot (I kd, t lk 328-331) ja täpsustatud nõudeavalduse summas 12 097126,58 eurot (I kd, t lk 333-428; II kd, t lk 4-221), millest 8 670 650,05 eurot moodustab laovarutasu nõue ja 471 089,56 eurot intressivõlg. Puudub vaidlus, et 07.11.2011 ja 12.12.2011 toimusid nõuete kaitsmise koosolekud, kus hageja nõudele vaidlesid vastu: 1) võlgniku juhatuse liige XXX laovarutasu nõudele summas 8 670 650,05 eurot, 01.06.2011 maksuotsusest tulenevale nõudele summas 1 124 733,87 eurot ja nimetatud summadele lisanduvale arvestuslikule intressile; 2) AS XXX laovarutasu nõudele ja 01.06.2011 maksuotsusest tulenevale nõudele; 3) AS XXX (pankrotis) pankrotihaldurid Vali Kraavi ja Rein Vaiksaar hageja nõudele täies ulatuses summas 13 114 882,72 eurot. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi esitati kohtule 11.01.2012, s.o tähtaegselt. Esmalt peatub kohus menetluslikel küsimustel. Hageja palub tunnustada maksunõuet. PankrS § 44 lg 1 järgi „pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. /.../“ Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-39-05 leidnud, et selle sätte alusel menetletakse pärast pankroti väljakuulutamist kõiki nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras, st ühe ja sama protseduuri järgi ning samade reeglite alusel. Kehtiv pankrotiseadus ei erista riigi maksunõuet teistest nõuetest. Pankrotiseaduse järgi on riik võlausaldajana võrdne teiste võlausaldajatega. PankrS § 106 lg 4 kehtestamise üks eesmärk on koondada kõik vaidlused pankrotiasjas esitatud nõuete üle pankrotiasja menetlevasse kohtusse. Sellest Riigikohtu seisukohast tuleneb, et pankroti väljakuulutamise korral tuleb maksunõue esitada pankrotimenetluses nõudeavaldusena, kaitsta nõuete kaitsmise koosolekul ning mittetunnustamise korral esitada nõude tunnustamise hagi (pankrotiseaduse V pt). Menetluslikult kehtib maksumenetlusele seega kuni pankroti väljakuulutamiseni maksukorralduse seadus ning alates pankroti väljakuulutamisest pankrotiseadus. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi vaatab kohus läbi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Sellest seisukohast tuleneb aga ka see, et käesoleva vaidluse korral ei oma enam tähendust maksumenetlus, sest maksunõudele ei esitata pankrotimenetluses teiste nõuetega võrreldes erikorda (sh kohustuslikku kohtueelset menetlust, maksuotsuse tegemist vms). Samuti ei kehti enam uurimisprintsiip, sest

hagimenetlus on võistlev ning pooled kohtu ees võrdsed. Kumbki pool tõendab ise oma väiteid ja nõudeid. Seetõttu jätab kohus kõrvale kostjate etteheited hagejale uurimisprintsiibi ja haldusakti põhjendamiskohustuse täitmata jätmisest maksumenetluses, sest haldusaktid sh maksuotsuse tegemine ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Antud juhul on maksuotsus allkirjastatud 01.06.2011, AS XXX pankrot on välja kuulutatud 19.04.2011 (tsiviilasi nr 2-10-64424). Seega on maksuotsus tehtud pärast pankroti väljakuulutamist. Kuivõrd pankroti väljakuulutamise korral tuleb nõue esitada pankrotiseaduses sätestatud korras, ei oma maksuotsus enam tähendust. Samas ei nõustu kohus kostjatega, et MKS § 95 lg 1 alusel on maksusumma (sh intressi) määramiseks vajalik maksuhalduri maksuotsus. See on kehtiv seisukoht haldusmenetluses, kuid maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise tõttu kehtivad pankrotimenetluse sätted, mis nõude tunnustamiseks maksuotsust ei nõua. Kohus leiab, et pankrotimenetluses võib iga võlausaldaja esitada ükskõik millisest õiguslikust suhtest tekkinud nõudeid ning nõuete esitamiseks puudub kohustuslik pankrotimenetluse eelne kord. Seetõttu ei saa hagejalt nõuda maksuotsuse tegemist ja hageja saab esitada maksunõude pankrotimenetluses ka ilma maksuotsuseta. Eraldi küsimus on aegumise küsimus, kuid sellele küsimusele annab kohus hinnangu hiljem. Samas tuleb hagejal oma nõuet vaidluse korral tõendada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus nõustub kostjatega, et üksnes maksuotsusega ei saa oma nõuet tõendada. Kohus põhjendab oma seisukohta allpool. Praegu piirdub kohus hageja nõude menetluskorrast tulenevate põhimõtete äramärkimisega. Lähtudes eelkäsitletud menetluskorrast märgib kohus vastuseks kostjate vastuväidetele ka seda, et kohus ei hinda antud juhul haldusaktide (näiteks maksuteate) õigusvastasust. Kohus hindab antud menetluses hageja nõude olemasolu, mitte haldusmenetluse läbiviimise korrektsust. Üldkohus võib küll tuvastada haldusakti kehtivust ja õiguspärasust, kui sellest sõltub tsiviilasja lahendamine (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-03), kuid antud juhul haldusaktidest käesoleva tsiviilasja lahendamine ei sõltu. Enne hageja nõuete juurde siirdumist peatub kohus ka tõendite hindamise põhimõtetel. Kohus märkis, et nõustub kostjatega selles, et üksnes maksuotsusega ei saa hageja oma nõuet tõendada. Kohus põhjendab oma seisukohta. Hageja on esitanud revisjoniakti (I kd, t lk 83323) ja maksuotsuse (I kd, t lk 337-428; III kd, t lk 4-221). Need on küll tsiviilkohtumenetluses formaalselt dokumentaalsed tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 alusel, kuid kujutavad endast vaid hageja kokkuvõtet ja hinnangut faktilistele asjaoludele. Faktilisi asjaolusid tsiviilasjas tuvastab ja hindab aga kohus ning maksumenetluses kujundatud seisukoht (maksuotsuse näol) ei vabasta hagejat asjaolude tõendamisest. Seetõttu lähtub kohus ka teistes kohtumenetluse harudes väljakujunenud seisukohast, mille kohaselt ei saa üksnes hageja maksumenetluses koostatud dokumentidega oma nõuet tõendada (näiteks Riigikohtu lahend 3-1-1-123-03). Seda teed on käesolevas menetluses ka mindud ning hageja on esitanud oma nõude aluseks olevad tõendid. 27.06.2012 istungil on pooled kokku leppinud, et maksumenetluses kogutud suuliste selgituste protokolle võib käsitleda tõendina ja maksumenetluses ülekuulatud isikuid kohtus täiendavalt üle kuulata ei ole vaja (III kd, t lk 204). TsMS § 230 lg 1 järgi võivad pooled kokku leppida millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada ning TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus tõendeid mh arvestades poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Seetõttu on maksumenetluses koostatud suuliste selgituste protokollid käesolevas tsiviilasjas tõendiks ilma selgitusi andnud füüsilisi isikuid tunnistajatena üle kuulamata. Kohus siirdub hageja nõuete juurde. Harju

tunnustamiseks iseseisvasse menetlusse ja menetlus peatati kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni kohtuasjas nr C-146/11 (II kd, t lk 307-308). Hageja nõue summas 8 670 650,05 eurot puudutas laovarutasu nõuet. Seda nõuet kohus käesolevas tsiviilasjas seega ei menetle. 27.06.2012 eelistungil loobus AS XXX vastuväitest deklareeritud ja tasumata jäetud maksude osas summas 1 744 093,12 eurot, raskeveokimaksu osas summas 60,72 eurot, maamaksu osas summas 6 729,68 eurot ja intressi osas summas 471 089,56 eurot (III kd, t lk 204). Seda kinnitas kostja ka 09.01.2013 istungil (IV kd, t lk 139). Ka AS XXX (pankrotis) on ühinenud vastuväidetest loobumisega (VI kd, t lk 96). TsMS § 440 lg 1 järgi peab kohus vaidlustamata nõudeid põhjendatuks. Pärast neid istungeid on kostja AS XXX täpsustanud oma vastuväiteid ning kostja vaidleb hageja nõudele vastu summas 1 184 670,60 eurot ja sellest tulenevale intressile summas 1 107 756,14 eurot (VI kd, t lk 101). Vastuväited puudutavad eelkõige käsunduslepingute temaatikat. Kohus asub seda vaidlust lahendama. Võlgnik on sõlminud mitmeid konsultatsioonilepinguid. Hageja nõude põhisisu seisneb selles, et hageja hinnangul olid konsultatsioonilepingud tegelikult töö-, juhatuse või nõukogu liikme lepingud ning nendelt tuli tasuda vastavalt makse. Konsultatsioonilepingute sõlmimine võimaldas saada maksueelist. Õigusliku alusena on maksuhaldur kasutanud MKS § 83 lg-t 4. Vastavalt MKS § 83 lg-le 4 „näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.“ Kostjad vaidlevad sellele seisukohale vastu leides, et pooled soovisid nende lepingutega just selliseid tagajärgi nagu käsunduslepingus on märgitud, käsunduslepingud ei vasta töölepingute tunnustele. Andmaks nendele väidetele õiguslikku hinnangut tuleb esmalt tuvastada vaidlusalused faktilised asjaolud. Vaidlusalustes faktilistes asjaoludes iseenesest vaidlus puudub. Puudub vaidlus, et võlgnik (endise nimega AS XXX) on sõlminud: 02.01.2004 käsunduslepingu XXXAS-iga (IV kd, t lk 173-176), 01.04.2000 teeninduslepingu nr 2-1.5/84 XXXOÜ-ga (IV kd, t lk 189), 15.05.2006 nõustamislepingu nr 200602, 06.01.2006 nõustamislepingu nr 200601 9/3209 ja 01.09.2007 nõustamislepingu nr 200701 OÜ-ga XXX(IV kd, t lk 195-204), 10.08.2004 ja 01.08.2007 käsunduslepingud OÜ-ga XXX(V kd, t lk 9-12), 05.01.2004 käsunduslepingu nr 9/2038 OÜga XXX (V kd, t lk 25-27), 02.01.2006 käsunduslepingu nr ÕT-13/3278 XXXOÜ-ga (V kd, t lk 42-43), 15.06.2004 ja 01.10.2006 käsunduslepingud XXX OÜ-ga (V kd, t lk 55-58), 29.04.2005 käsunduslepingu nr 9/2160 ja 01.01.2007 käsunduslepingu nr ÕT-9/3232 OÜ-ga XXX (V kd, t lk 70-74), 01.03.2006 käsunduslepingu OÜ-ga XXX (V kd, t lk 83-84), 28.09.2005 käsunduslepingu OÜ-ga XXX (V kd, t lk 102), 08.10.2003 käsunduslepingu OÜXXX (V kd, t lk 118-119), 10.11.2005 käsunduslepingu XXX OÜ-ga (V kd, t lk 129-130) ja 10.06.2004 käsunduslepingu nr 9-1805 OÜ-ga XXX (V kd, t lk 157-159). Kohus loeb need faktilised asjaolud tuvastatuks. XXXAS-iga sõlmitud käsunduslepingu järgi osutas nimetatud äriühing võlgnikule juhtimis- ja investeerimisalaseid konsultatsioone, turu-uuringuid ja konsultatsioone finantseeringute hankimiseks hinnaga 1 000 krooni tund. Kohus leiab, et käsunduslepingu objekt sisaldab teenuseid, mida saab pidada aktsiaseltsi juhtimiseks Äriseadustiku (ÄS) 306 lg 1 mõttes. Ka kostjad ei eita, et lepingute näol oli tegemist juhtimisalaste konsultatsioonidega. Maksumenetluses antud suuliste selgituste protokolli kohaselt on sellist teenuste osutamist põhjendatud võlgniku kontserni efektiivse majandamise vajadusega, aga samuti inimeste motiveerimisega (IV kd, t lk 177-178). Maksuhalduri 27.02.2009 palvele selgitada käsunduslepingutega seonduvat vastas 08.04.2009 võlgniku õigusteeninduse juht Allan Viirma, et lepingud sõlmiti peamiselt eesmärgiga saada vastava ala spetsialistidelt võlgniku

igapäevases majandustegevuses vajalikke konsultatsioone, samuti lepingutes fikseeritud ülesannete täitmist võlgniku huvides (IV kd, t lk 182-183). Puudub vaidlus, et XXXoli võlgniku juhatuse liige (IV kd, t lk 169-172) ning ka XXXAS-i juhatuse liige (IV kd, t lk 184188). Nendest tõenditest nähtub, et viidatud käsunduslepingu alusel osutati võlgnikule igapäevast juhtimisteenust XXXisikus. Selle temaatika raames ei pea kohus oluliseks 29.10.2010 revisjoni lõppvestluse protokolli, sest selles sisaldub peamiselt vaid hageja seisukoht. Hageja seisukohtadele vastuväidete mitteesitamine võlgniku esindaja poolt ei tähenda nendega nõustumist (IV kd, t lk 179-181). Kohtu järeldusi ei muuda ka võlgniku sõlmitud õnnetusjuhtumikindlustus ja kohus ei pea neid tõendeid asja lahendamisel oluliseks (V kd, t lk 174-176). XXXOÜ-ga sõlmitud teeninduslepingu objektiks olid samuti juhtimis- ja investeerimisalased konsultatsioonid tunnitasuga 1 000 krooni. XXXOÜ juhataja on Heino Priimägi (IV kd, t lk 193-194), kes 30.04.2009 kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli järgi osutas võlgnikule teenust (p 9, 11). Võlgniku poolt oli töövahenditeks eraldatud kabinet nõukogu liikmena (p 25). Heino Priimägi märkis, et raske oli mõõta, millal ta tegi tööid teeninduslepingu alusel ja millal nõukogu liikmena (p 44) (IV kd, t lk 190-192). Heino Priimägi oli ühtlasi ka võlgniku nõukogu liikmeks. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel oli teeninduslepingu objektiks juhtimis- ja investeerimisalased teenused, mida saab pidada aktsiaseltsi nõukogu liikme kohustusteks ÄS § 316 ja 317 mõttes. Nõustamislepingud OÜ-ga XXXpuudutas nõustamist seoses XXX ümberstruktureerimisega ning neid osutas XXX(IV kd, t lk 205-207, 211). XXXoli ka ühtlasi pankrotivõlgniku nõukogu liikmeks (IV kd, t lk 208-210). Nõustamislepingute järgi osutatavateks teenusteks oli mh (XXX) tehingu ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumine, loodava äriühingu fianantsprognooside ja äriplaani koostamine, nõustamine ja osalemine tehingu finantseerimise struktureerimise läbirääkimistel jm. Kohus leiab, et neid tegevusi saab vaadelda kui äriühingu majandustegevuse pikemaajalist planeerimist, mis on omane nõukogule ja seetõttu saab neid tegevusi vaadelda kui nõukogu liikme kohustuste täitmist ÄS § 316 ja 317 mõttes. Sellega on kohus tuvastanud, et käsunduslepingu ja teeninduslepinguga anti juriidilistele isikutele üle võlgniku juhatuse ja nõukogu liikme kohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 2 järgi on nõukogu ja juhatus äriühingu juhtorganiteks. Sama paragrahvi 3. lõike järgi juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Seda normi rikkuvat tehingut tuleb pidada seadusvastaseks. Viimase seisukoha selgituseks märgib kohus, et kohtule on arusaadav juhtorgani liikme vajadus oma ülesandeid delegeerida ja saada spetsialistidelt spetsiifilistes valdkondades konsultatsioone. Samas tuleb esmalt eristada delegeeritavaid ülesandeid (näiteks raamatupidamise korraldamisel) ja ülesandeid, mida peab juhtorgani liige täitma ise. Äriühingu juhtimine, sh igapäevase majandustegevuse korraldamine ja investeerimisalaste juhtimisotsuste tegemine kuulub vastava juhtorgani liikme ainupädevusse. Teiseks, osutasid konsultatsiooni- ja igapäevast juhtimistegevust puudutavaid teenuseid juhatuse ja nõukogu liikmed ise. Kuigi neid teenuseid osutati läbi äriühingute, osutati teenuseid faktiliselt füüsilise isiku poolt samale füüsilisele isikule - juhtorgani liikme poolt juhtorgani liikmele, s.o iseendale. Tuleb silmas pidada, et juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon ja tegelikult teeb toiminguid juriidilise isiku eest alati füüsiline isik (juriidilise isiku esindajana). Kohus ei pea võimalikuks olukorda, kus äriühingu juhtorgani liige faktiliselt delegeerib ülesandeid iseendale ja saab iseendalt konsultatsioone. Sellist olukorda tõlgendab kohus selliselt, et

juhtorgani liige on ise täitnud oma ülesandeid. Maksustamise mõttes tuleb nendelt toimingutelt saadud tasult maksta juhtorgani liikme tasule ettenähtud makse. Oma seisukohas märgib AS XXX, et juhatuse liikmel on üldised funktsioonid ning kõiki juhtimisega seotud ülesannete täitmist ei saa juhatuse liikmelt eeldada. Kostja peab hageja väidet, et äriühingu toimimise tagamine ja arendamine saab olla ainult äriühingu juhtorgani liikme ülesanne tõele mittevastavaks ja eluvõõraks. Kohus nõustub siiski hageja positsiooniga, sest vastupidise käsitluse järgi muutuks juhatuse liige eluvõõraks esindusfiguuriks. Kohus eeldab juhatuse liikmelt vastavas valdkonnas asjatundlikkust ja vastutust kooskõlas ÄS § 315 ja 327 regulatsiooniga. Ülejäänud lepingud puudutasid töösuhteid. XXXtöötas võlgniku juures strateegia ja organisatsiooni arengu direktori ametikohal. Tema peamiseks ülesandeks oli XXXi äritegevuse kasumlikkuse tõstmine läbi eeesmärkide realiseerimise vastavalt BSC ja ISO dokumentatsioonile (V kd, t lk 4-8). OÜ-ga XXXsõlmitud käsunduslepingu järgi oli lepingu objektiks võlgniku nõustamine tasakaalustatud tulemuskaardi (BSC) juhtimissüsteemi rakendamisel, võlgniku personali nõustamine kvaliteedisüsteemi juurutamisel, kompetentsisüsteemi juurutamine ja koolituste korraldamine. 01.08.2007 käsunduslepingu järgi lisandus ka uute arengute ja valdkondade käivitamine vastavalt kokkulepetele. OÜ XXXasutaja, ainuosanik ja juhataja on XXX(V kd, t lk 17-18). Kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli järgi osutas käsunduslepingute alusel teenust XXX(p 6). XXXnõustas XXX(p 8), kes kontrollis tööde tegemise ajalist limiiti (p 11) ja hindas tulemusi (p 22). Käsunduslepinguga kulusid ei hüvitatud, sest kulud olid hinna sees (p 23-24) ning töövahendeid pankrotivõlgnik ei andnud (p 25). Töölepinguga seoses oli XXXtöökoht võlgniku kommivabrikus Põrguväljal (p 38) ning töölepinguga olid seotud rutiinsemad tegevused, nt arvete viseerimine (p 39). Töökohustused puudutasid valdavalt kommivabrikut, kuid XXXsõnul oli raske piiri tuua, sest tal tuli viseerida ka tütarettevõtetega seotud arveid (p 40). Tööülesannete täitmist kontrollis XXX(p 42). Seega nähtub tõenditest, et töötaja on täitnud ka käsunduslepingu alusel identseid või sarnaseid ülesandeid mida ta oli kohustatud täitma ka töölepingu alusel. Töö kontrollijaks, hindajaks ja tasu maksjaks oli võlgniku poolt sama isik (antud juhul XXXisikus). Kuigi käsunduslepingute järgi ei olnud ette nähtud töö tegemise kohta, oli töölepingu raames XXXolemas ka faktiline töö tegemise koht XXXi kommivabrikus Põrguväljal. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud kvalifitseerima antud suhet töösuhteks. Kohtu järeldust ei väära ka asjaolu, et käsunduslepingute alusel oli kulude hüvitamine arvutatud lepingu hinna sisse. Samale järeldusele jõuab kohus analüüsides ka teisi lepinguid. 13.01.2003 töölepingu nr 2/03 järgi töötas XXXpankrotivõlgniku juures pearaamatupidajana (V kd, t lk 19-21) ja alates 01.12.2004 finantsdirektorina (V kd, t lk 21-24) põhilise töökohaga XXXvallas kohustusega juhtida finants- ja IT teenindust võlgniku ja kogu kontserni raames. XXX OÜ-ga sõlmitud käsunduslepingu objektiks oli samuti finantsjuhtimise teenus ja kontserni IT-alane nõustamine. XXX OÜ juhatajaks ja osanikuks on XXX(V kd, t lk 34-35), kes kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli järgi osutas XXX OÜ poolt ka isiklikult seda teenust (V kd, t lk 28-33) (p 10). Käsunduslepingu järgi andis juhiseid XXX(p 22), töö tegemist ja kvaliteeti kontrollis samuti XXX(p 15, 23), töö tegemine toimus nii kodukontoris kui võlgniku juures (p 20). Töölepingu raames oli töökoht võlgniku juures (p 55). Töölepingu raames täitis töötaja pigem rutiinseid ülesandeid (p 62). Käsunduslepingu alusel kantud kulud olid arvestatud hinna sisse (p 30), telefoni kõnekaardikulu ja limiidi piires kütusekulu kandis võlgnik (p 31-32).

XXXtöötas võlgniku juures 27.03.2001 töölepingu nr 29/01 alusel turundus- ja reklaamiosakonna juhatajana (V kd, t lk 36-37) ning alates 01.11.2004 turundusdirektorina (V kd, t lk 38-40, 49-50). Tööleping lõpetati 30.04.2007 (V kd, t lk 41). XXXsõlmis XXXOÜ juhatuse liikmena võlgnikuga käsunduslepingu, mille objektiks oli turundusstrateegia rakendamine, turundusalaste konsultatsioonide ja koolituse jms osutamine. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokollide järgi osutas käsunduslepingu alusel võlgnikule teenuseid teiste hulgas tema, s.o XXX(p 10). Käsunduslepingu järgi toimus aruandlus XXX(p 18), töö tegemist kontrollis samuti XXX(p 20). Töölepingu raames oli töökoht võlgniku juures (p 2, 26), töölepingu järgi töö tegemist kontrollis XXX(p 23). Käsunduslepingu alusel kantud kulusid ei hüvitatud (p 28), telefoni kõnekaardikulu ja limiidi piires kütusekulu kandis võlgnik (p 31-32). Tööleping lõpetati kui XXXasus tööle XXX juhatajana ja AS-I XXX nõukokku (p 31). 02.08.2004 töölepingu nr 83/04 järgi töötas XXXvõlgniku juures klienditeeninduse müügi ja teenindusdirektori ametikohal peamise ülesandega võlgniku äritegevuse kasumlikkuse tõstmine läbi eesmärkide realiseerimise vastavalt BSC ja ISO dokumentatsioonile (V kd, t lk 51-54). Tööleping lõpetati 30.09.2006. XXX OÜ-ga sõlmitud käsunduslepingute objektiks oli müügistrateegiate väljatöötamine ja arendamine, ettevõtte kasvustrateegiate väljatöötamise töögruppides osalemine ja müügivõimaluste arendamine strateegilistel turgudel, samuti nõustamine töökorralduse arendamiseks eelkõige pagari- ja kondiitritöödete valdkonnas. XXXon ka XXX OÜ juhatuse liige (V kd, t lk 64-65), kes allkirjastas käsunduslepingud. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokollli järgi (V kd, t lk 59-63) osutas käsunduslepingu järgi teenust XXX(p 16) ning nõustati XXX(p 13). Käsunduslepingu järgi andis juhiseid tellija (p 26), töö tulemust hindas XXX(p 28). Töövahendeid ei antud, kulusid ei hüvitatud (p 34-35). Töölepingu raames oli töökoht võlgniku juures (p 48), samuti auto, bensiinikaart, krediitkaart ja telefonikaart (p 55), tööd kontrollis XXX(p 51). Tööleping lõpetati, kuna XXXnimetati AS XXX juhatusse (p 60). XXXtöötas 02.05.2005 töölepingu nr 27/05 alusel võlgniku juures tootmisdirektori ametikohal peaülesandega korraldada AS XXX grupi tootmistegevust. Tööleping lõpetati 31.12.2006 (V kd, t lk 66-69). XXXon OÜ XXX, osanik ja juhataja (V kd, t lk 80-82). OÜ-ga XXX sõlmitud käsundusleping puudutas nõustamist kontserni tootmisprotsessi strateegiliseks arendamiseks, tehniliseks arendamiseks, töökorralduse arendamiseks ja ostuprotsessi ja kvaliteedi kontrolli arendamiseks. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli järgi osutas käsunduslepingu alusel teenust XXX(V kd, t lk 75-79; VI kd, t lk 93) (p 15). Analoogiliselt teiste käsunduslepingutega andis ülesandeid ja kontrollis nende täitmist Oliver Kruuda, keda ka nõustati; käsunduslepingu raames kulusid ei hüvitatud ning töövahendeid ei antud, kuid töölepingu alusel oli töötajal töökoht võlgniku juures ning ka töövahendid (auto, krediitkaart, mobiiltelefon). Ka käsunduslepingu täitmise koht oli mh võlgniku juures Põrguväljal (p 12, 22, 23, 26, 34, 54). Töölepingu raames kirjalikku ametijuhendit ei olnud, tööülesanded oli administratiivset laadi (p 46), tööleping lõpetati põhjusel, et Mait Kusmin valiti juhatuse liikmeks (p 59). Käsundusleping OÜ-ga XXX puudutab XXX, kes esindas nimetatud äriühingut käsunduslepingu sõlmimisel võlgnikuga ja kes on selle äriühingu asutaja, ainuosanik ja juhataja (V kd, t lk 96-97). Käsunduslepingu objektiks oli raamatupidamisalane teenus. 26.05.2003 töölepingu järgi oli XXXvõlgniku pearaamatupidaja (V kd, t lk 85-91). Kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli kohaselt (V kd, t lk 92-95) osutas käsunduslepingu alusel teenust XXXelektroonilise andmebaasi alusel, aruandeid vaatas kõige enam XXX, käsunduslepingu järgsed kulud olid hinna sees, enamus sisulist tööd ei tehtud võlgniku pinnal,

kuid vajadus oli olla võlgniku juures kui ka tütarfirmades iga päev vähemalt korra. Võlgnik kandis kontorikulud, sõiduautokulud, kuid käsunduslepinguga seoses ei antud võlgniku poolt midagi. Töölepingu järgi oli töö tegemise koht XXX, pärast XXX ja Tornimäe. XXX järgi oli XXX peamine ülesanne raamatupidamise korraldamine, sh raamatupidajatele ülesannete andmine, raamatupidamise aruannete koostamine, samuti kontserni raamatupidamise korraldamine selliselt, et emaettevõte saaks teha aruandlust. Töölepingu järgi kontrollis tööd XXX. Tööd võis teha ka kodukontoris (p 12, 15, 16, 23, 24, 25, 36, 37, 38, 43). XXXtöötas võlgniku juures ostujuhina 08.04.2005 töölepingu nr 16/05 alusel. Tööleping lõpetati 31.12.2006. Tööülesandeks oli peamiselt põllumajandusliku toorme tarneahela efektiivse toimimise tagamine (V kd, t lk 98-101). Alates 2008 on XXX OÜ osanik ja juhatuse liige (endine ärinimi OÜ XXX) (V kd, t lk 104-106). Võlgniku ja nimetatud äriühingu vahel sõlmitud käsunduslepingu sisuks oli nõustamine kuidas toota kvaliteetset toorpiima, kuidas muuta piimatootmist efektiivsemaks, sh kasvatada piimakarja. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli järgi (V kd, t lk 103) osutas XXXnõustamisteenust võlgniku klientidele (farmeritele). Selline kokkulepe oli tal XXXga. Töölepingu alusel oli XXXülesandeks varuda toorpiima, lepingu tingimused lepiti kokku samuti XXXga. Töölepingu raames suhtles XXXsamuti otse nii farmeritega kui ühistu liikmetega. Töölepingul olid veel lisad auto, arvuti ja mobiiltelefoni kasutamise kohta (p 3, 4, 6, 13, 15, 16). 17.08.2001 töölepingu nr 95/01 järgi töötas XXXvõlgniku juures müügi- ja logistikaosakonna valmiskaubalao koordinaatori ametikohal, alates 07.01.2002 logistikajuhi kt ja alates 01.08.2002 logistikajuhi ametikohal. Tema tööülesanded oli sh logistikaosakonna töökorralduse väljatöötamine, kaupade laialiveo põhimõtete väljatöötamine ja laopinna vajaduse analüüs (V kd, t lk 107-117). Käsundusleping OÜ-ga XXX puudutas samuti logistiliste protsesside arendamist ja juhtimist. XXX on OÜ XXX osanik ja juhataja (V kd, t lk 127-128). Kolmanda isiku suuliste selgituste protokollide järgi (V kd, t lk 120-126) ostas käsunduslepingu järgi teenuseid XXXning teenuseid osutati vahetult XXX, kes hindas ka teenuse kvaliteeti. Kulud kanti tasu arvelt ja neid eraldi ei hüvitatud. Töökohta käsundilepingu alusel ei olnud. Töölepingu järgi oli töö tegemise koht XXX ja alates 2006 XXX. 2006-2007 kontrollis tööülesandeid XXX. Töövahenditena kasutas töötaja arvutit ja toimus kõnede hüvitamine (p 2, 13, 14, 17, 19, 24, 27, 34, 36). Käsunduslepingu sõlmimisel esindas XXX OÜ-d juhatuse liige XXX (V kd, t lk 136-137), kes oli 17.05.2004 töölepingu nr 73/04 järgi võlgniku rahandus- ja IT teeninduse äriprotsesside arendusjuht, alates 01.09.2006 äriprotsesside arendusjuht (V kd, t lk 131-137). Käsunduslepingu eesmärk oli teenuste osutamine selliselt, et see võimaldab võlgniku äriprotsessi tõrgeteta toimimise ja kasumi suurendamise. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokollide järgi (V kd, t lk 138-142; VI kd, t lk 94-95) osutas käsunduslepingute järgi teenust võlgnikule XXX, ülesandeid sai ta XXXlt, kes kontrollis ka töid. Teenuse osutamiseks vahendeid võlgnikult ei saadud. Töölepingu raames oli töökoht Põrguvälja tee 6, vahetu ülemus oli XXX. Töövahendiks oli antud ainult mobiili kõnekaart (p 2, 6, 9, 10, 11, 13, 15, 23, 24, 25, 31). 13.01.2003 töölepingu nr 07/03 alusel töötas XXX võlgniku juures logistiku ametikohal, kelle ülesandeks oli transpordi organiseerimine ja analüüs. Tööleping lõpetati 26.01.2007 (V kd, t lk 145-156). XXX on OÜ XXX asutaja, osanik ja juhataja (V kd, t lk 172-173). OÜ-ga XXXsõlmitud käsunduslepingu alusel kohustus nimetatud äriühing arendama võlgniku jaoks logistilisi protsesse, juhtima logistika projekte ja korraldama aruandlust. Kolmanda isiku

suuliste selgituste protokollide järgi (V kd, t lk 162-171) andis XXX käsunduslepingu alusel logistikaalaseid konsultatsioone XXX. Töö tegemise kohta võlgniku poolt ei olnud ette nähtud ning tabeleid koostas ta kodukontoris, kuid kuluarvetusi arvete osas, mis ei tohtinud majast välja minna, tegi võlgniku juures. Käsundi täitmise hindamist ei toimunud. Kulusid ei hüvitatud. Töölepingu järgi oli töö tegemise kohaks XXX, alates 2003 märts XXX. Töö tegemist kontrollis XXX, keda ta ka töölepingu raames nõustas. Tööandja poolt oli eraldatud vaid kõnekaart (p 2, 7, 11, 15, 19, 21, 25, 29, 30). Seega täitsid võlgniku töötajad nii töö- kui käsunduslepingute alusel samu või väga sarnaseid ülesandeid, ülesandeid andsid ja täitmist kontrollisid mõlema lepingu alusel samad võlgniku esindajad ning kuigi käsunduslepingute järgi ei olnud ette nähtud töökohta, olid isikutel töölepingu alusel faktilised töökohad võlgniku juures olemas. Kohus leiab, et võlgniku ja eelkäsitletud isikute vaheline suhe on enam omane töösuhtele, sest neid suhteid iseloomustab tugev seos võlgnikuga - paljud eelkäsitletud töötajad nimetati võlgnikuga seotud äriühingute juhtorganitesse. Tugevam seotus on rohkem omane töölepingulisele suhtele kui töövõtusuhtele. Kohus leiab, et hageja oli õigustatud kvalifitseerima eeltoodud suhteid töösuhetena ning määrama vastavalt ka maksud. Kui sama isik teeb samasisulist tööd nii töökui töövõtulepingu alusel on hageja õigustatud pidama seda suhet töösuhteks. Seda teeb ka kohus. Kohtu järeldust ei muuda eelpool nimetatud äriühingute 2006 ja 2007a majandusaasta aruanded (VI kd, t lk 9-92, 147-170). Hageja nõue puudutab ka teisi maksustamise episoode. AS-iga XXX seoses on võlgnik kajastanud sisendkäbemaksu 881 107 krooni, mille sisuks oli ülemäärane saaste. Hageja leiab, et võlgnik ei saanud heitvee ärajuhtimise teenust ning seetõttu ei olnud võlgnikul õigus sisendkäibemaksu kajastada. Kostja AS XXX leiab, et võlgnik sai heitvee ärajuhtimise teenust ning tal oli õigus sisendkäibemaksu kajastada. Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2012 otsuse järgi tsiviilasjas nr 2-08-1384 on võlgnik heitvee ärajuhtimise teenust saanud ning kohus on võlgnikult AS-i XXX kasuks võla välja mõistnud (VI kd, t lk 125-145). Sellega on ümber lükatud hageja väide, et võlgnik seda teenust ei saanud. Kohus nõustub kostja AS-ga XXX, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimisel ei ole oluline, kas teenuse eest on tasutud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-09). Seetõttu leiab kohus, et võlgnikul oli õigus antud sisendkäibemaksu kajastada ning hagejal puudub summas 881 107 krooni e 56 313 euro suurune nõue. Kostjad ei vaidlusta hageja nõuet võlgniku ja XXXOÜ-ga tehtud tehingu (jõusaali varustuse soetamine) summas 50 906 krooni e 3 253,48 eurot osas (VI kd, t lk 101) ja kohus peab seda nõuet põhjendatuks. Hageja väidab, et võlgnik kandis enda kuludesse XXXOÜ kulu, mida tegelikult kandis AS XXX XXX. Kuivõrd teenus ei ole seotud võlgniku maksustatava käibega, ei olnud võlgnikul õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas 56 700 krooni. Kostja AS XXX vaidleb sellele seisukohale vastu ja leiab, et tegemist oli võlgniku maksustatava käibega. Võlgnik ja XXX on sõlminud 14.09.2007 nõustamislepingu, mille järgi nõustas nimetatud äriühing võlgnikku kontserniettevõtetele toor- ja abimaterjali ostmisel, logistika korraldamisel ning vahendab toor- ja abimaterjali müügitehinguid (VI kd, t lk 4). XXX kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli järgi osutas tema seda teenust (p 12). Tehingu idee oli, et XXXOÜ pakub piimatootjatele odava hinnaga maisi ja piimatootjatega lepiti suuliselt kokku, et müüvad piima AS-ile Paide XXX Tootmine (p 5). XXX kontaktisikuks oli XXX(p 9) (VI kd, t lk 5-8).

Puudub vaidlus, et lepingu alusel osutati teenust eelkõige võlgniku tütarettevõttele AS XXX Tootmine. Kostja AS XXX hinnangul on võlgnikul õigus sisendkäibemaksu deklareerida, kuna teenuseid ei pea hakkama ettevõtluses kasutama kohe ning sisendkäibemaksu arvestab maha see ettevõtja, kes kaupa või teenust kasutab ning kes on arvel märgitud tellijana. Kohus nõustub selles küsimuses hagejaga. Kohus leiab, et võlgnikule teenuseid tegelikult ei osutatud, tegemist oli teenuse osutamisega kolmandale isikule (AS XXX ). Kulude kandmisest ei tekkinud võlgnikul maksustatavat käivet ning võlgnik on perioodil detsember 2007 ebaõigesti näidanud käibemaksu summas 56 700 krooni. Hageja nõue selles ulatuses e 3 623,79 eurot on põhjendatud. Kostjad ei vaidlusta erisoodustuste tulumaksu summas 2 425,06 eurot, erisoodustuste sotsiaalmaksu summas 3 528,70 eurot, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt tulumaksu summas 6 015,74 eurot ja sisendkäibemaksunõuet summas 3 253,48 eurot (VI kd, t lk 101). Vaidluse puudumise tõttu ja TsMS § 440 lg 1 alusel peab kohus neid hageja nõudeid põhjendatuks. MKS § 83 lg 1 järgi „seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel.“ Antud sätte alusel on hagejal õigus määrata maksud võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Kohus on tuvastanud, et võlgniku juhtorgani liikmete kohustusi ei saa üle anda teistele juriidilistele isikutele ning juhtorganite liikmed ei saa oma ülesandeid faktiliselt delegeerida iseendale või konsulteerida iseennast. Samuti tuvastas kohus, et nõustamislepingute alusel tegid võlgniku töötajad võlgnikule tööd töölepingu mõistes. Õiguspärane on maksustada neid suhteid kui juhatuse või nõukogu liikme lepinguid või töölepinguid. Kohus nõustub kostjatega, et tegemist ei ole näilike tehingutega, sest lepingute pooled soovisid just selliseid tagajärgi kui käsunduslepingus märgitud. Seetõttu ei ole tegemist näilike tehingutega TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Seetõttu ei kohalda kohus ka MKS § 83 lg-t 4. Samas annab hagejale õiguse õiguspärased maksud määrata MKS § 83 lg 1. Ülejäänud nõude osas ei nõustunud kohus hagejaga seoses AS-iga XXX tehtud tehinguga sisendkäibemaksu arvestamises summas 56 313 eurot. Kostjad väidavad, et hageja nõue on aegunud. MKS § 98 lg 1 järgi „maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.“ Hageja nõue puudutab perioodi mai 2006 – detsember 2007. Hageja väitel rikkus võlgnik oma kohustusi tahtlikult ning seetõttu on kohaldatav 5-aastane aegumistähtaeg. Kohus nõustub hagejaga. Võlgniku käitumine viitab kohtu hinnangul sellele, et võlgnik soovis tasuda ettenähtust vähem makse. Käsunduslepingute sõlmimise eesmärk sai olla vaid väiksema maksukoormuse kandmine. Ka kostja AS XXX on ise on märkinud, et võlgnikul on õigus oma majandustegevuse planeerimisel valida erinevate lepinguliikide vahel ning maksude planeerimine on üldtunnustatud õigus. Iseenesest nõustub kohus selle väitega, kuid selline tegevus peab olema õiguspärane. Antud juhul ei olnud sõlmitud lepingud seadusega

kooskõlas. Nimetatud käitumine (maksude planeerimine) tähendab aga ka tahtlust ja eesmärki saavutada maksueelis. Maksueelis väljendub käsunduslepingutelt töö-, juhatuse või nõukogu liikme lepinguga võrreldes vähem maksuse maksmises. Arvestades hageja nõude suurust on saadud maksueelis märkimisväärne. Kohus leiab, et hageja käitumises esineb tahtlus õige maksusumma tasumata jätmises ning tuleb kohaldada 5-aastast aegumistähtaega MKS § 98 lg 1 järgi. MKS § 95 lg 1 kohaselt määratakse tasumisele kuuluv maksusumma maksuotsusega. Käesoleval juhul kuulutati enne maksuotsuse tegemist välja aga võlgniku pankrot ning edasi kohaldusid pankrotimenetluse sätted ja maksuotsust enam teha polnud vaja. Pankroti väljakuulutamise ajaks ei olnud hageja nõue aegunud. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue aegunud ei ole. Hageja nõude tunnustamine ei tähenda seda, et toimub võlgniku topeltmaksustamine. Hagejal on õigus määrata seaduspärased maksud. Seda ei saa pidada topeltmaksustamiseks. Kostja AS XXX on märkinud, et võlgniku maksukohustust ei ole võimalik enam korrigeerida. Kohus märgib, et maksukohustust korrigeeritaksegi käesoleva vaidlusega, samuti leiab kohus, et õiguserikkumisest tulenev võimalik kahju on õigustatud jätta rikkuja kanda. Kostja vastuväited ei anna alust hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Riik ei ole saanud topelt makse, riigil on käesoleva kohtuotsusega tunnustatud saamata jäänud maksudest tulenev nõue - rahuldatud haginõude ulatuses on riigil jäänud maksud saamata. Kostja AS XXX on väitnud, et hageja nõude arvestus nii põhinõude kui intressi osas on ebaselge. Menetluse käigus on hageja oma nõuet täpsustanud ning ka kostja esitanud konkreetsed vastuväited summade lõikes. Seetõttu peab kohus hageja põhinõuet täpsustatuks. Ka intressinõude osas on hageja esitanud arvestusliku täpsustuse (IV kd, t lk 143-157). Kuivõrd kostjad ei ole sellele esitanud konkreetseid vastuväiteid, ei ole ka kohtul võimalik neid vastuväiteid eraldi hinnata. Kostjad on märkinud, et pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine. Kohus selle seisukohaga nõustub PankrS § 35 lg 1 p 6 alusel. Antud juhul on hageja aga lõpetanud intressi arvestamise enne võlgniku pankroti väljakuulutamist (IV kd, t lk 56), mistõttu viidatud sätte rikkumist ei esine. Tähtaegselt tasumata intressi – 0,06% päevas – nõudmise õigus tuleneb MKS § 115 lg-st 1 ja MKS § 117 lg-st 1. Hageja on esitanud põhinõude summas 1 179 664,22 eurot. Kohus pidas sellest nõudest põhjendamatuks nõuet summas 881 107 krooni e 56 313 eurot (AS XXX tehing). Selles ulatuses jätab kohus hagi rahuldamata ja rahuldab põhinõude summas 1 123 351,22 eurot. Hageja intressinõude suurus on 1 017 756,14 eurot. Hageja on arvestanud intressi lähtudes põhivõlast. Antud juhul pidas kohus põhivõlga summas 56 313 eurot põhjendamatuks. Seetõttu tuleb vähendada ka intressinõuet. Arvestades asjaolu, et hageja on esitanud intressinõude samas suurusjärgus mis põhinõude, vähendab kohus intressinõuet rahuldamata jäänud põhinõude ulatuses (s.o 56 313 eurot) ning rahuldab hageja intressinõude summas 961 443,14 eurot. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet kokku 2 084 794,36 eurot. Hageja nõue oli tähtaegselt esitatud, kuid pandiga tagamata nõue, mistõttu tuleb hageja nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärgu (II rahuldamisjärgu) nõudena. Hageja nõue ülejäänud osas (s.o summas 112 626 eurot) jääb rahuldamata.