Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

tõendeid, mis kinnitaks, et A. Mälgi elaks alaliselt või peamiselt väljaspool Eesti Vabariiki. Asjaolu, et A. Mälgil oli võimalik vahetult enne kohtuistungi toimumist võtta ette reis Austriasse, ei tõenda, et tema naasmine 09.11.2011 oli tingitud üksnes vajadusest osaleda 11.11.2010 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-10-27777. A. Mälgi taotlus menetluskuluna tunnistajale makstava tasu väljamõistmiseks on alusetu, kuivõrd kohtumenetluses pooled ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Ka juhul, kui käsitleda A. Mälgi taotlust tunnistajale makstava tasu osas taotlusena hüvitada TsMS § 144 p 3 alusel menetlusosalisele saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek, on A. Mälgi poolt nõutav hüvitis põhjendamatult suur. Asja keerukuse aste jääb oluliselt alla keskmise. A. Mälgi ei tööta, vaid õpib, mistõttu ei saa väita, et ta oleks seoses kohtumenetluses osalemisega oma sissetulekut kaotanud. Eeltoodust tulenevalt saaks TsMS § 152 lg 4 kohaselt taotleda hüvitist üksnes tunnistajatasu madalaima määra järgi. T. Kuusilt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane ja vastuolus TsMS § 172 lg 1. Menetluse lõpetamise vajadus oli tingitud poolte poolt kohtuvälisele kokkuleppele jõudmisest. Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise avaldust ei saa lugeda pahatahtlikuks või põhjendamatuks, kuivõrd T. Kuusi jaoks olid kohtule avalduse esitamise hetkeks ammendunud kõik võimalused mõlema poole huvisid arvestava kasutuskorra kokkuleppimiseks kohtuväliselt. Menetluskulude jätmine TsMS § 172 lg 7 alusel üksnes T. Kuusi kanda ei ole õiguspärane, kuivõrd ta loobus esitatud avaldusest ja kohus lõpetab menetluse asja sisuliselt läbivaatamata. Kohtu seisukoht Kohus menetleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) lg 1 kohaselt hagita asja hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse asjas otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. Avalduse esitaja soovib loobuda oma avaldusest ning ei soovi enam asja menetlemist. Avaldajal ei ole enam nõuet puudutatud isiku vastu, sest ta on kinnistu kaasomandi temale kuuluva osa võõrandanud. Puudutatud isikul ei ole vastuväiteid asjas menetluse lõpetamisele. Kohus on seisukohal, et avaldusest loobumise võib vastu võtta, millest tulenevalt tuleb tsiviilasjas menetlus lõpetada. TsMS § 172 lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Sama lõike teise lause kohaselt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui avaldus jääb rahuldamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesolevas asjas kohus sisulist lahendit ei tee. Avaldus ei jää rahuldamata. Menetlus asjas lõpeb seetõttu, et avaldaja ja puudutatud isiku kaasomand kinnisasjale on kohtuvälise kokkuleppega lõpetatud, sest menetlusosalised on aru saanud kaasomanikena asja ühise valdamise võimatusest. Seega ei olnud avaldaja poolt avalduse esitamisega tegemist põhjendamatu menetluse algatamisega, vaid avaldaja soovis reguleerida kohtulahendi abil kaasomanike vahelisi teravaid suhteid, mille olemasolu üle vaidlus puudub. Asjaolu, et kaasomand kinnisasjale lõpetati, ei muuda avaldaja avaldust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks põhjendamatuks, pahatahtlikuks vm selliseks. Allan Mälgi menetluskulude sisulise külje poolelt peab kohus vajalikuks märkida, et A. Mälgi ei saabunud Eestisse mitte seetõttu, et kohus määras asjas kohtuistungi 11. novembriks 2010. Esimesele kohtuistungile 23.09.2010 A. Mälgi ei ilmunud, sest ta viibis tõepoolest välismaal ning ei saanud kätte menetlusdokumente. 24.09.2010 e-kirjas on A. Mälgi kohtule teatanud, et ta viibib vähemalt oktoobri lõpuni välismaal, praktiseerides Augsburgis (tl 53). Kohus arvestas selle asjaoluga ja määras järgmise kohtuistungi 11. novembriks 2010, teatades sellest A. Mälgile ja paludes vastata, kas temal on võimalik tulla kohtuistungile. 08.11.2010 teatas A. Mälgi kohtule e-kirjas (tl 54), et ta on Eestis ja saab tulla kohtuistungile. Seega ei ole alust arvata, et A. Mälgi saabus Eestisse ainuüksi seoses tema vastu esitatud avaldusega, mistõttu avaldajal ei ole kohustust hüvitada A. Mälgi reisikulusid.

A. Mälgi taotleb tema kohtuväliste kulude hüvitamist TsMS § 172 lg 8 alusel 5-korde tunnistajatasu määras. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, sõidu- posti- jms kulud, menetlusosaliste saamata jäänud töötasu vm püsiv sissetulek, kohtueelse menetluse kulud jne, A. Mälgi ei ole kohtule tõendanud saamata jäänud töötasu suurust vm püsiva sissetuleku kaotamise ulatust seoses kohtumenetlusega. Seega saaks ta nõuda analoogselt töötasu vm sissetulekut mittesaavale tunnistajale makstava hüvitisega (TsMS § 152 lg 4) ainult tunnitasu 1-kordset alammäära kohtuistungitel viibitud aja eest, mis istungiprotokollidest nähtuvalt on kokku ca 3 tundi. Asjas peeti 5 istungit ja istungite edasilükkamine toimus alati mõlema menetlusosalise soovil, mistõttu kohus ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks hakata kohtuistungitega seotud aja hulka arvama ka kohtusse tulekuks kulutatud aega. 3 kohtuistungitel osaletud tunni eest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses hüvitise väljamõistmist avaldajalt puudutatud isiku kasuks ei pea kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. TsMS § 172 lg 8 kohaselt saab kohtuväliste kulutuste hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Kohus on seisukohal, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.