lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-61779/3

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 15.04.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-61779/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
500
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-10-61779

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

15. aprill 2011. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

Vxxxxx Kxxxx hagi Hxxx Nxxxxxvastu kinnistusraamatu märke kustutamiseks Hageja: Vxxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Hxxx Nxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

2-10-61779

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Vxxxxx Kxxxx hagis Hxxx Nxxxx vastu kinnistusraamatu märke kustutamiseks. Menetluskulude jaotus

1.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.Välja mõista Hxxx Nxxxxxx Vxxxxx Kxxxx kasuks menetluskulud summas 63,91 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetlused käik Vxxxxx Kxxxxxesitas 10.12.2010. a kohtule hagiavalduse Hxxx Nxxxx (endine perekonnanimi Axx) vastu kinnistusraamatu märke kustutamiseks. Hageja palus kohtul kustutada kinnisraamatu registriossa nr 12508 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud omandi ülekandmise nõuet tagav keelumärge Hxxx Axx kasuks. Kostja Hxxx Nxxx vaidles 17.01.2011. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

18.02.2011. a esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja teatel soovib ta hagist loobuda, kuna kostja on pärast hagi esitamist tema nõude täitnud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Hageja on hagist loobunud kuna kostja on hagi aluseks oleva nõude rahuldanud. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks hagist loobumise mittevastuvõtmisel. Loobumine ei riku avalikku huvi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagist loobunud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus kostja poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks käesoleva määrusega. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Riigilõivu tasumise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja