Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vastutava kasutaja, kui ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Samuti märkis kohus, et kui hageja jõuab järeldusele, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, on võimalik taotleda kostja asendamist TsMS § 208 alusel. Menetlustoimikust nähtub, et maksekäsu kiirmenetluses esitas kostja vastuväite, mille tõttu anti asi üle hagimenetlusse. Toimikust ei nähtu, et selles etapis oleks kostja esitanud nõuet ümberlükkava tegeliku tõendi; hagimenetluses 17.12.2025 esitatud vastuses märkis kostja alles esmakordselt, et sõidukit juhtis tema poeg K P, ning loetles tõendina poja kirjaliku kinnituse. Kostja enda vastusest nähtub, et ta tugineb „kostja varasematele selgitustele“ ja lisaks esitab kohtule alles hagimenetluses oma pojalt saadud kirjaliku kinnituse. Seega ei olnud hagejal enne hagimenetluses esitatud tõendi saamist võimalik mõistlikult järeldada, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Varasemalt oli tegemist üksnes kostja paljasõnalise vastuväitega, mis ei olnud tõendiga toetatud. Just kostja hiline tõendi esitamine tõi kaasa menetluse jätkumise hagimenetluses ja sellest tulenevad kulud. Sellises olukorras oleks menetluskulude jätmine hageja kanda äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik TsMS § 162 lg 4 mõttes, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on rõhutanud, et sama põhimõte on kohaldatav ka juhul, kui menetlus lõpetatakse hagist loobumise tõttu. Lisaks näeb TsMS § 169 lg 1 ette, et vastuväite või tõendi hilisema esitamisega menetluse venimise või täiendavate kulude põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Käesolevas asjas põhjustas hageja kulude tekkimise just see, et kostja ei esitanud otsustava tähtsusega tõendit varem, vaid alles hagimenetluses. Kuigi käesoleval juhul ei ole formaalselt tegemist TsMS § 440 mõttes hagi õigeksvõtuga, on sisuliselt tegemist olukorraga, kus kostja esitas alles hagimenetluses sellise tõendi, mille pinnalt sai hageja hinnata, et menetluse jätkamine kostja vastu ei ole enam põhjendatud. Seetõttu puudub alus panna sellest tingitud menetluskulud hagejale. Kostjal puudusid vastuväited hagist loobumise osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus selgitab, et tavapäraselt tuleks jätta menetluskulud hageja kanda, kuna kostja pole nõuet rahuldanud. Kohtu hinnangul oleks aga ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda, sest kostja on alles kohtumenetluses esitanud tõendid võimaliku õige kostja osas. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul mõistlik jätta kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.