Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline taotleda asja läbi vaadanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul arvates menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest. Asjaolud Taivo Põrk ja Rein Kontus esitasid 10.07.2009 Harju Maakohtule hagi AS Saku Tehno vastu, milles palusid tuvastada aktsionäride otsustusõiguse puudumine 01.07.2009 toimunud AS Saku Tehno aktsionäride korralisel üldkoosolekul. AS Saku Tehno põhikirja p 26 kohaselt oli üldkoosoleku läbiviimise tähtajaks 01. juuni. Aktsiaseltsi korraline üldkoosolek kutsuti kokku ÄS § 291 lg 2 sätestatud põhikirjalise tähtaja rikkumisega ning ÄS § 294 lg 3 ja 31 rikkumisega 05.06.2009 juhatuse esimehe Andreas Aruaasa allkirjastatud kutsega. 09.06.2009 üldkoosolekul selgus, et korraline aktsionäride üldkoosolek ei olnud kokkukutsumise korra rikkumise tõttu õigustatud otsuseid vastu võtma ning koosoleku juhataja saatis koosoleku laiali. 05.06.2009 määras nõukogu oma koosolekul koos päevakorra muutmisega aktsionäride uue korralise üldkoosoleku tähtaja 01.07.2009. Nõukogu 05.06.2009 otsus oli ÄS § 322 lg 7 alusel tühine, kuna nõukogu esimees R. Alba ei teatanud vastavalt ÄS § 321 lg 1 koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast ette vähemalt ühe päeva, mis oli 05.06.2009 toimuvale koosolekule igal juhul välistatud. Aktsionäride uue korralise koosoleku kutsed saadeti välja 06.06.2009 juhatuse liikme Andreas Aruaasa poolt allkirjastatuna. Tallinna notar Tea Türnpuu notariaaltoimingute registri nr 2839 all registreeritud notariaalakti koosseisus oleva AS Saku Tehno aktsionäride üldkoosoleku protokolli ja kuupäevata ning koosoleku juhataja ja protokollija allkirjadeta registreerimisnimekirja kohaselt ja vastavalt protokollile on Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidaja poolt peetavas aktsiaraamatus aktsiaseltsil 01.07.2009 seisuga 28 aktsionäri, kuid kutsed olid saadetud 25-le aktsionärile. Seega on rikutud ÄS § 294 lg 1 sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti on rikutud ÄS § 294 lg 5 sätestatud korda, kuna üldkoosoleku teatesse ei ole märgitud iga päevakorra punkti kohta nõukogu esitatud ettepanekuid. Lisaks ÄS § 294 lg 1 sätestatud nõude rikkumisele rikuti aktsionäride uue korralise üldkoosoleku kokkukutsumisega 01.07.2009 nii põhikirja nõuet kui ka ÄS § 291 lg 2 sätestatud kuue kuulist nõuet, seega ÄS § 296 alusel ei olnud üldkoosolek õigustatud võtma vastu otsuseid, kuna protokolli põhjal oli esindatud 15 aktsionäri. Hagejate õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks tuleneb hagejate kui aktsionäride õigustest teostada ÄS § 290 lg 1 alusel oma õigusi aktsionäride õiguslikult kokkukutsutud üldkoosolekul. Aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ÄS § 296 ja 3011 sätete alusel tühiste otsuste tõttu ei saa aktsionärid teostada oma õigusi. Lisaks üldkoosoleku korra rikkumisele rikuti 01.07.2009 ka üldkoosoleku enda läbiviimise korda, esmalt ebaselge hääletusprotseduuridega, hagejate ja teiste aktsionäride esitatud kirjalike ettepanekute ning avalduste lisamata jätmisega üldkoosoleku protokollile. Viimasega koos jäeti tähelepanuta ka hagejate ja teiste aktsionäride esitatud kirjalikud eriarvamused. Koosoleku juhataja ei andnud suuliseks eriarvamuseks ja sõnavõttudeks taotlenud hagejatele sõnaõigust. 2(10)

Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi sisu ja nõue on ebaselged ning kostjale arusaamatud. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul täielik teovõime, s.h. saavutab isik täieliku otsustusõiguse 18-aastaseks saamisega ning on arusaamatu, miks on vajalik kohtu poolt tuvastushagiga tuvastada täisealistel isikutel aktsionäride üldkoosolekul otsustusõiguse puudumine. Hagist ei nähtu, miks hagejad leiavad, et üldkoosoleku toimumine 01.07.2009 halvas osalejate otsustusvõime ning neil puudus võimalus adekvaatseid otsuseid vastu võtta. Kõik aktsionärid on teovõimelised otsustusvõimelised täiesealised isikud. ÄS § 302 lg 1 võimaldab kohtul aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel tunnistada kehtetuks aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga, kuid äriseadustik ei anna aktsionäridele võimalust tuvastushagi esitamiseks ja aktsionäridel otsustusõiguse puudumise tuvastamiseks. Taivo Põrgi süül jäi toimumata üldkoosolek 05.06.2009 ning hagejad soovisid ka 01.07.2009 üldkoosoleku läbiviimist halvata ning seada ohtu äriühingu seaduslik tegevus. Hagejad ei vaidlusta ühtegi üldkoosolekul vastuvõetud otsust, vaid leiavad, et aktsionärid (s.h hagejad) olid üldkoosolekul otsustusvõimetud. Üldkoosolekul vastuvõetud otsusteks olid: põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine; kasumi jaotamine, audiitori kinnitamine ning nõukogu tagasikutsumine ja uue nõukogu valimine. Hagejad nimetatud küsimustes vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist ei ole taotlenud ja nimetatud otsused on aktsionäride poolt häälteenamusega vastu võetud. Hagejad ei ole põhjendanud, kuidas üldkoosoleku kokkukutsumise kord mõjutas hääletusprotseduuri ning mis oli hääletusprotseduurides hagejatele ebaselge. Hagejad kinnitasid juba koosolekul, et hääletavad kõigi koosolekul päevakorras olevate otsuste vastu, seega oli hääletusprotseduur hagejatele arusaadav. Hääletamine viidi läbi hääletussedelitega ning hagejad ei esitanud koosolekul ühtegi pretensiooni hääletusprotseduuri ega hääletuse läbiviimise kohta. Hagejad teatasid, et hääletavad kõikides küsimustes otsuste vastu, seega väljendasid hagejad vastuhääletamisega selgelt oma seisukohta otsuste suhtes ja osalesid hääletamisel. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, kuidas üldkoosoleku kokkukutsumise kord mõjutas hagejate eriarvamusi ja nende lisamist protokollile ning nendega arvestamist. Aktsionäride huvi peaks olema äriühingu tegevuse jätkuv tagamine, mitte aga aktsionäri poolt äriühingu seadusliku tegevuse takistamine. Vaatamata asjaolule, et 01.07.2009 toimunud koosoleku tähtaeg oli mööda lastud, ei mõjuta see koosolekul tehtud otsuste kehtivust ja seega olid üldkoosolekul vastuvõetud otsused seaduslikud ja kehtivad. Lähtudes koosoleku toimumise ajast, ei puudunud aktsionäridel otsustusõigus 01.07.2009. AS Saku Tehno aktsionärideks on vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi andmetele 28 aktsionäri, kuid aktsionärid Pavel Kotsalainen, Helmut Mäll ja Rafael Tuis on surnud ja nende pärijate kohta puuduvad Väärtpaberite depositooriumil ja kostjal andmed. Hagejatele on nimetatud asjaolu teada ning andmete õigust elanikeregistri järgi on kontrollinud ka koosolekul viibinud notar. Kutsete postitamata jätmine kolmele surnud aktsionärile ei riku mingil määral hagejate kui aktsionäride õigusi. Hagejatel puuduvad volitused nimetatud isikute esindamiseks ja nende nimel üldkoosoleku kokkukutsumise korra vaidlustamiseks, mistõttu hagejate kaebuse surnud aktsionäridele kutsete mitteväljastamist puudutav osa ei ole ajakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. Nõukogu ettepanekud päevakorrapunktide kohta olid kajastatud juba esmases üldkoosoleku kokkukutsumise teates 05.06.2009, seega oli hagejatele teada nõukogu seisukohad päevakorrapunktides. Hagejate väide nõukogu seisukoha puudumisele ei vasta tegelikkusele ja on pahatahtlik. 3(10)

Kuna 01.07.2009 koosolekul osales 16 aktsionäri, kes omasid 680 häält, mis moodustasid 91,6% aktsionäride häälte üldarvust, oli koosolek otsustusvõimeline ja pädev otsuseid vastu võtma. ÄS § 296 ei sätesta kõigi aktsionäride koosolekust osavõtu vajalikkust ja kohustuslikkust, koosolekul viibimine on vabatahtlik. Hagejad viibisid koosolekul ja kolmandate isikute mitteviibimine koosolekul ei kahjusta hagejate õigusi. Hagejad ei viita ühelegi õigusele, mis on jäänud hagejatel teostamata seetõttu, et koosolek toimus 01.07.2009 ning samuti ei viidata ja ei ole lisatud hagiavaldusele ühtegi kirjalikku avaldust, ettepanekut ja otsuseprojekti, millist nad soovisid päevakorras olnud küsimustes esitada ja hääletamisele panna. Üldkoosolekul ei esitanud hagejad ühtegi kirjalikku avaldust ega eriarvamust. Hagejate tegevus, mida nad nimetavad ilmselt eriarvamuseks, seisnes juhatuse ja nõukogu liikmete isikuomaduste ja nende tegevuse arvustamises ning solvangutes nimetatud isikute aadressil ja vastuhääletamises kõikidele päevakorrapunktidele. Hagejad, kellest Rein Kontusele kuulub 18 aktsiat ja Toivo Põrgile 8 aktsiat, käituvad äriühingu ja teiste aktsionäride suhtes pahatahtlikult, taotledes aktsionäride üldkoosoleku otsustusõiguse puudumise tuvastamist. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Hagejad on taotlenud tuvastada aktsionäride otsustusõiguse puudumine 01.07.2009 toimunud AS Saku Tehno aktsionäride korralisel koosolekul. ÄS §-d 291, 294 ja 296 ei võimalda esitada tuvastushagi aktsionäride otsustusõiguse puudumise kohta aktsionäride üldkoosolekul. Eeltoodud rikkumistest tulenevalt võinuks hagejad esitada hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. ÄS § 302 lg 1 alusel võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kohus on nimetatud asjaolu hagejatele selgitanud. Rein Kontus on avaldanud, et on võimalik, et hagejad soovivad oma nõuet ümber teha, kuid hagejad oma nõude alust muutnud ei ole. Kuigi AS Saku Tehno 01.07.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti ÄS § 291 lg-st 2 tulenevat 6 kuulist tähtaega, ei mõjuta selline rikkumine ÄS § 291 lg 2 teisel lause kohaselt koosolekul tehtud otsuste kehtivust. Hagejad tunnistasid 03.02.2010 toimunud kohtuistungil, et neile teadaolevalt on surnud Pavel Kotsalainen ja Helmut Läll. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on surnud ka Rafael Tuisk. Asjaolu, et AS Saku Tehno 01.07.2009 toimunud üldkoosolekule ei väljastatud kutseid surnud aktsionäridele, ei riku hagejate õigusi. Koosoleku kokkukutsujale oli teada fakt, et kolm aktsionäri olid surnud ja kuna surnud isik ei saa kutset vastu võtta ning nende pärijate kohta puuduvad andmed, siis ei ole sellega rikutud 01.07.2009 toimunud koosoleku kokkukutsumisel ÄS § 294 lg 1 sätestatud korda. AS Saku Tehno 01.07.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt on päevakorras põhikirja muudatused, mille osas on äriühingu nõukogu teinud ettepaneku põhikiri kinnitada. Järgmiseks päevakorra punktiks on majandusaasta aruanne ja dividendid, mille osas koosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et nõukogu on teinud ettepaneku majandusaasta aruanne kinnitada. Kolmandaks päevakorra punktiks on audiitori kinnitamine, mille osas on nõukogu ettepanekuks kinnitada audiitoriks K. Riisenberg OÜ-st Roland. Neljandaks päevakorra punktiks on nõukogu aruanne. 4(10)

Nimetatud päevakorra punkti osas nõukogu ettepanekut teinud ei ole. Nõukogu aruande kohta ei saa nõukogu oma arvamust anda ja selles punktis nõukogu arvamuse andmine ei ole ÄS § 294 lg 2 mõte. ÄS § 333 lg 1 kohaselt vaatab nõukogu majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule. Aruandes peab nõukogu näitama, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande. Aruandes peab lisaks näitama, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud. Seega sisaldab nõukogu aruanne nõukogu arvamust ja selle kohta päevakorra punktis eraldi arvamuse andmiseks puudub vajadus. Viiendaks päevakorra punktiks on AS Saku Tehno tulevikuvisioon (investeeringud). Kostja 15.06.2010 toimunud kohtuistungil esitatud vastuväite kohaselt on nimetatud päevakorra punkt juhatuse nägemus tuleviku visioonist ja selles osas ei võtnud nõukogu otsust vastu seetõttu, et see kahjustaks võlausaldajate huve. Kuigi AS Saku Tehno 01.07.2009 üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisalda päevakorra viienda punkti kohta nõukogu arvamust, ei saa nimetatut lugeda oluliseks rikkumiseks. Kuigi nimetatud päevakorra punkti osas oleks nõukogu pidanud arvamust avaldama, ei rikkunud selle tegemata jätmine oluliselt aktsionäride huve, kuna aktsionäridel oli võimalik nõukogu seisukoht välja selgitada üldkoosolekul Kuuendaks päevakorra punktiks on nõukogu liikmete tagasi astumine ja uute valimine. ÄS § 298 lg 1 p 4 on üldkoosoleku pädevuses nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine. Kuna nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine on üldkoosoleku pädevuses ja nõukogu liikmetelt ei saa oodata arvamust nende endi tagasikutsumise ja nimetamise osas, siis ei ole eelnimetatud päevakorra punkti osas nõukogu arvamust vaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole AS Saku Tehno 01.07.2009 toimunud koosoleku otsused tühised, vaatamata asjaolule, et 01.07.2009 kehtinud ÄS § 3011 lg 1 p 4 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud kokkukutsumise korda. Seadusandja on nimetatud sätet muutnud ja kehtiva redaktsiooni kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine vaid siis, kui selle kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud. Seadusandja mõtteks ei olnud luua võimalus, kus iga väheolulise rikkumise tulemuseks oleks üldkoosoleku otsuste tühisus, mis takistaks oluliselt äriühingu tegevust. AS Saku Tehno 01.07.2009 toimunud koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud oluliselt. Ekslikult on kohtus tunnistajana üle kuulatud kostja seaduslik esindaja, keda kostja esindajana ei saa käsitleda ning seetõttu tuleb jätta tema ütlused tähelepanuta. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme. Lisaks ei olnud kohus erapoolik ja kohtles pooli ebavõrdselt. Vastavalt ÄS § 302 lg-le 1 ja ÄS § 322 lg-le 4 esitatakse hagi õigusvaidluste pidamiseks äriühingu juhtorganitega (üldkoosolek, nõukogu ja juhatus) äriühingu enda vastu, mis ei tähenda, et kostjat (üldkoosoleku liikmeid) võiks esindada juhatuse liige, kes ei ole ise aktsionär. Aktsiaseltsi juhatuse liikmetega õigusvaidluse pidamiseks määrab vastavalt ÄS § 317 lg-le 8 aktsiaseltsi esindaja nõukogu ja õigusvaidluse pidamiseks nõukogu liikmetega määrab aktsiaseltsi esindaja vastavalt ÄS § 298 lg 1 p-le 9 üldkoosolek, mõlemal juhul kõrgemad juhtorganid. Kõrgeima juhtorgani üldkoosoleku liikmetega (aktsionäridega) õigusvaidluse pidamiseks on õigus määrata aktsiaseltsi esindaja ainult kõrgeimal juhtorganil - üldkoosolekul (aktsionäridel endil). TsÜS § 34 lg 1 alusel loetakse 5(10)

aktsiaseltsi juhatus juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks ainult suhetes teiste isikutega, mitte aktsiaseltsiga. Aktsiaselts ise, nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed ei ole aktsiaseltsi suhtes teisteks isikuteks, seega puudub juhatusel õigus esindada aktsiaseltsi õigusvaidluse pidamisel juhtorganitega. Sama sätestab ÄS § 307 lg 4, mille alusel ei ole juhatuse liikmel õigust esindada aktsiaseltsi õigusvaidlustes kõigi eelpool nimetatud juhtorganitega. Maakohus jättis kontrollimata kostja esindajate esindusõiguse olemasolu lakoonilise selgitusega, et juriidilise isiku juhtorgan on juhatus ja kuna seadus ei sätesta kohustust juhatusele esindaja määramisel küsida nõukogu või aktsionäride koosoleku otsust, siis nimetatut vaja ei ole (03.02.2010 istungi protokolli) ja lubas kostjat esindada isikuil, kelledel puudusid selleks volitused. Kuna aktsionäride eest varjati ja varjatakse üldkoosoleku protokolli (üldkoosoleku protokollilisi otsuseid), siis oli välistatud kohtuotsuses toodud soovituslik võimalus ÄS 302 lg 1 kohaselt hageda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine. Seetõttu hagejad valisid õiguslike huvide olukorras, kus üldkoosoleku protokollilised otsused ei ole hagejaile kättesaadavad, TsMS § 368 lg 1 kohase tuvastushagi. Üldkoosolekul aktsionäride otsustusõiguse puudumise tuvastamise korral on TsÜS § 86 alusel tühised ka kõik võimalikest üldkoosoleku otsustest, ükskõik kui salastatud need ka on, tulenevad võimalikud õigussuhted. Lisaks ÄS § 302 lg 1 ei välista tuvastushagi esitamist TsMS 368 lg 1 alusel, kuna üldkoosoleku otsustest võivad tuleneda või puududa õigussuhted. Hagejad taotlesid kohtult, et kohus nõuaks kostjalt notari poolt tõestatud 01.07.2009 toimunud üldkoosoleku protokolli. Kohus jättis tõendi kogumise korraldamise nõude täitmata. Tõendi kogumise eesmärgiks oli üldkoosoleku protokolliliste otsuste saamine, et võimalusel ning vajadusel hageda edaspidi ÄS § 302 sätete alusel üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Hagejate korduvate nõudmiste järel esitati 03.02.2010 istungil protokolli asemel notariaalakt üldkoosoleku protokolli tõestamise kohta. Üldkoosoleku protokolli, ei ole vastavalt TõS § 35 lg 2 notariaalaktile köidetuna lisatud. Seega notariaalakt sisaldab ainult notari tähelepanekuid. Notariaalakti on koostanud kolm isikut: koosoleku juhataja, koosoleku protokollija ja teadmata hääletamise korraldaja. Seega ei ole üldkoosoleku protokoll seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud ja seda vastavuses TõS §-le 34 lg 2. Kohus asus oletuslikule ja väärale seiskohale, et eeltoodud rikkumistest tulenevalt võinuks hagejad esitada hagi üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kohtu seisukoht, et ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel võinuks esitada hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, on väär, sest tühised otsused on iseenesest kehtetud ja ÄS § 302 ei sätesta üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel. Selleks, et hageda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist mõne teise õigusnormi alusel, pidi üldkoosoleku protokoll olema hagejaile kättesaadav ÄS § 304 lg 3 tähtaja jooksul. Isegi juhul, kui lugeda üldkoosoleku protokolliks ka notariaalakt, oli möödunud ÄS 302 lg-s 1 sätestatud tähtaeg. Kohus on otsuses vääralt märkinud, et pooled on kohtule 15.09.2010 kohtuistungil avaldanud, et nõustuvad kirjaliku menetlusega. Taivo Põrk avaldas istungil nõusoleku menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses, kuid Rein Kontus ei avaldanud nõusolekut menetluse jätkamiseks kirjaliku menetlusena, sest ta kõrvaldati kohtuistungilt. Sellega rikkus kohus hageja põhiseaduslikku õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Rein Kontuse kõrvaldamisega kohtuistungilt ei võimaldatud tal esitada olulisi küsimusi tunnistaja Kai Pärnamäele ega ka esitada vastuväiteid tunnistaja ütlustele. Peale selle, 6(10)

TsMS ei sätesta võimalust, et kohtuistungi menetlust võiks jätkata mingist hetkest kirjalikus menetluses. Kohus on hagi lahendamisel ületanud ka nõude piire. Kohus on alternatiivselt, kuid keeleliselt ebaselgelt hinnanud, kas on toimunud hagejate õiguste rikkumine kostja 01.07.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel. Eeltoodust võib aru saada, et kohus pidas tuvastushagi menetlemisel asja lahendamisel nõutavaks hagejate õiguste rikkumise olemasolu. Vastavalt TsMS § 368 lg 1 alusel võib esitada tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui hagejal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mitte õiguste rikkumine. Äriseadustikus ei ole sätestatud, et 15.11.2009 jõustunud ÄS § 3011 lg 1 p 4 on tagasiulatuv jõud 01.07.2009 toimunud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiste suhtes. TsMS ei sätesta, et kohtul on õigus kohaldada materiaalõiguse sätteid tagasiulatuvalt ilma sellekohaste õigusnormideta. Isegi kui lähtuda sellest, et 15.11.2009 jõustunud ÄS §-13011 lg 1 p-l 4 on tagasiulatuv jõud seetõttu, et seadusandja mõtteks ei olnud luua võimalus väheolulise rikkumise tulemusena kaasa tuua üldkoosoleku otsuste tühisus, mis takistaks oluliselt äriühingu tegevust, siis üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseks kokkukutsumise korra mitteolulised rikkumised on sätestatud ka 15.11.2009 jõustunud seaduses. ÄS § 294 lg 5 ja § 2931 lg 5 välistavad kohtul üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumistele andmast tagasiulatuvalt seadusevälise mitteolulisuse tähenduse. Kohus kordas T. Põrgi süü ja muude asjaolude osas kostja esindaja tõendamata ütlusi. Tegelikult 05.06.2009 üldkoosoleku saatis juhataja, kuna selgus, et on mitmeti rikutud kokkukutsumise korda. Seega koosoleku juhataja välistas sellega olukorra, kus üldkoosolek oleks võtnud vastu otsuseid, milleks ei oldud õigustatud. Kohus leidis vääralt ka ÄS § 291 lg 2 teisele lausele tuginedes, et tähtaja möödalaskmine ei mõjuta koosolekul tehtud otsuste kehtivust. Selliste otsuste eelduseks on nende kehtivuse õiguspärasus, s.h. ÄS § 296 kohane osalemine ja heakskiit. Vastasel juhul on üldkoosoleku otsused ÄS § 3011 lg 1 p 4 alusel tühised. Tühine otsus ei saa kehtida. Vastavalt ÄS §-le 231 läheb aktsionäri surma korral aktsia üle tema pärijale. Kuna emitendil lasub kohutus Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 21 lg 2 p 1 alusel teavitada kõigist muudatustest registris registreeritud väärtpaberite omanike õigustes ja kohustustes, siis lasub ka aktsiate pärijate selgitamise kohustus emitendil (kostjal). Seetõttu on emitendi juhatuse kohustus saata teated, kutseid jms emitendi pärijaile, mitte surnud aktsionärile. Kuna kostjale oli teada vähemalt Helmut Mälli pärija, siis ainult tema pärijale üldkoosoleku teate saatmata jätmine ÄS § 294 lg 1 rikkumisena on ka 15.11.2009 jõustunud ÄS sätete kohaselt oluline rikkumine. Ainuüksi seetõttu on võimalikud 01.07.2009 üldkoosoleku otsused ÄS § 296 alusel tühised. Kohus ei ole arvestanud, et kuivõrd seaduseandja on sätestanud ka ÄS 15.11.2009 muudetud redaktsioonis mitteolulised rikkumised, siis see tähendab, et kõik ülejäänud ÄS sätestatud rikkumised on olulised. Kohus ei ole osundanud õigusnormile, mille vastu oli kohus eksinud, kuulates üle kostja seadusliku esindaja R. Tammise. Kuna tunnistaja R. Tammise ütlused omasid asjaoludena tähtsust, siis tema ütluste tähelepanuta jätmine on ka üheks ebaõige kohtuotsuse eelduseks. Lisaks jättis kohus kohale saabunud tunnistaja R. Alba üle kuulamata, pidades teda ennast 7(10)

tema ütluste asemel TsMS § 331 kohaseks tõendiks. Oluline olnuks R. Alba ülekuulamine seetõttu, et ta nõukogu esimehena enne oma tagasiastumise teatamist üldkoosolekule pidi olema vastavalt TõS § 36 lg 3 alusel hääletamise korraldajana koos juhatuse liikmetega vastutav hääletusprotokolli õigsuse eest, mille õigsuse kinnituseks pidi ta koosoleku korraldajana kirjutama notari juuresolekul alla osalejate nimekirjale või hääletuse protokollile. Kohus on vääralt samastanud päevakorra kuuendas punktis toodud nõukogu liikmete tagasiastumise (nõukogu liikmete isiklike tahteavalduste) nõukogu liikmete tagasikutsumisega (käsundiandja poolse käsunduslepingu lõpetamisega). Vastavalt ÄS § 319 lg 7 nõukogu liige võis nõukogust tagasi astuda, teatades sellest üldkoosolekule. Seega pärast nõukogu liikme (liikmete) tagasiastumise tahteavalduse üldkoosolekule teatavaks tegemist ei ole üldkoosolekul enam võimalik seda nõukogu liiget (neid nõukogu liikmeid) tagasi kutsuda. Seega üldkoosolekule tagasiastumise tahteavalduse esitanud nõukogu liige ei ole pärast enda tagasiastumise teatavakstegemist enam nõukogu liige. Kuna R. Alba oli nõukogu esimehena üldkoosoleku korraldaja, siis oli loomulik, et ta pidi koosoleku korraldajana kirjutama notari juuresolekul alla osalejate nimekirjale või hääletuse protokollile. Seega leidis kohus vääralt, et kostja 01.07.2009 toimunud koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud oluliselt. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on tuvastanud, et AS Saku Tehno aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei rikutud oluliselt seaduse ja põhikirja sätteid ega hagejate kui aktsionäride õigusi. Maakohus on oma järeldusi põhjendanud vastavuses TsMS § 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. TsMS § 3 lg.1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg.1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 363 lg. 1p.1 ja 2 peab hagiavalduses olema märgitud hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagejate nõue oli tuvastada AS Saku Tehno aktsionäride otsustusõiguse puudumine 01.07.2009 toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul. Hagi alusena tuginesid hagejad üldkoosoleku kokkukutsumise ja pidamise korra väidetavatele rikkumistele. Vaatamata kostja ja kohtu korduvatele selgitustele ei muutnud ega täpsustanud hagejad oma nõuet ega palunud tuvastada üldkoosoleku ostuste tühisust või nende kehtetuks tunnustamist. Olukorras, kus hagejad jätkuvalt nõudsid asjaolu tuvastamist, et aktsiaseltsil ei olnud õigust teha otsuseid („aktsionäridel puudus otsustusvõime“) üldkoosoleku kokkukutsumise ja pidamise korra rikkumise tõttu, ei kujuta maakohtu seisukoht selle kohta, et olulisi 8(10)

rikkumisi ei esinenud, endast hagi piiridest väljamist. Tegemist on nõude rahuldamata jätmise sekundaarse põhjendusega, s.o. selle tuvastamisega, et hagi aluseks olevaid õiguslikke tähendusi omavaid asjaolusid ei esinenud. Kolleegium leiab, et sellist nõuet nagu aktsionäride otsustusõiguse puudumise tuvastamine aktsionäride üldkoosolekul ei ole võimalik rahuldada, sest sellisel nõudel puudub materiaalõiguslik alus. Otsustusvõime seondub füüsilise isiku teovõimega (vt. TsÜS § 13) ja füüsilise isiku teovõime kohta sätestatut ei saa kanda üle juriidilisele isikule. Juriidiline isik omandab teovõime üheaegselt õigusvõimega ja see tekib eraõigusliku juriidilise isiku puhul seaduses ettenähtud registrisse kandmisega (TsÜS § 16 lg.2). Kostja on äriregistrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik, kelle organitel, sealhulgas aktsionäride üldkoosolekul, on õigus otsustada nende pädevusse seaduse ja põhikirja järgi kuuluvaid küsimusi. Kolleegium loeb märgitud seisukoha esmaseks, s.o. primaarseks hagi rahuldamata jätmise põhjenduseks, täiendades sellega maakohtu otsuse põhjendusi. Asjakohatud on apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt kohus ei kontrollinud kostja esindaja esindusõiguse olemasolu. Apellandid tõlgendavad ekslikult ÄS §-de 317 lg. 8 ja 298 lg.1 p. 9 sätteid. ÄS § 298 lg. 1 p. 9 järgi kuulub aktsionäride üldkoosoleku pädevusse õigusvaidluse pidamise otsustamine nõukogu liikmega. ÄS § 317 lg. 8 järgi otsustab õigusvaidluse pidamise juhatuse liikmega aktsiaseltsi nõukogu. Antud juhul ei ole tegemist aktsiaseltsi nõudega nõukogu või juhatuse liikme vastu, vaid kahe aktsionäri nõudega aktsiaseltsi vastu. Hagejad võtsid osa 01.07.2009 toimunud aktsionäride üldkoosolekust, järelikult olid teadlikud sellel vastuvõetud otsustest. Toimikus on olemas antud üldkoosoleku notariaalselt tõestatud protokoll. Seega on alusetud apellantide etteheited selles, et maakohus oma tegevusetusega takistas neil vaidlustada üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid. Esitatud nõude lahendamisel ei oma tähtust, mis põhjusel jäi 05.06.2009 aktsionäride üldkoosolek toimumata või kelle „süül“ see juhtus. Samuti ei oma hagejate kui aktsionäride väidetavate õiguste rikkumise seisukohalt tähtsust, et nõukogu liikmete tagasiastumist nimetati üldkoosoleku otsuses nende tagasikutsumiseks. TsMS § 403 lg.1 annab kohtule õiguse poolte nõusolekul arutada asja kirjalikus menetluses. Kohtutes on juurdunud praktika, kus asja kohtuistungil läbivaatamise ja poolte seisukohtade ärakuulamise järel jätkab kohus poolte nõusolekul asja edasist menetlemist kirjalikus menetluses. Kolleegium leiab, et selline praktika ei riku menetlusosaliste õigust kohtuistungitel viibida ja saada vahetult ärakuulatud. 15.09.2010 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt eemaldati hagejatest Rein Kontus kohtuistungilt tunnistaja Kai Pärnamäe ülekuulamise lõpul kohtuistungi korra korduva rikkumise tõttu. Kohus on järgnevalt teinud vaheaja, et hageja Taivo Põrk saaks kohtusaalis eemaldatud Rein Kontuselt küsida, kas asja saaks kohtuvaidluse pidamisega jätkata kirjalikus menetluses. Pärast vaheaja lõppu on Taivo Põrk kohtule teatanud, et „me oleme nõust“ (toimiku I kd. lk. 201). Seega on ebaõige kaebuse väide, mille kohaselt Rein Kontus ei andnud nõusolekut kohtuvaidluse jätkamiseks kirjalikus menetluses. Pärast mainitud kohtuistungit on hagejad ka kirjalikult esitanud kohtuvaidluse teesid. 9(10)

TsMS § 45 lg.3 kohaselt võib kohus, kui menetlusosaline kõrvaldatakse kohtuistungilt, asja menetlemist jätkata nii, nagu menetlusosaline oleks kohtuistungilt vabatahtlikult lahkunud. TsMS § 421 lg. 2 sätestab, et kui menetlusosaline kohtuistungilt lahkub, ei takista see asja läbivaatamist. Maakohus on hagejate taotlusel kuulanud tunnistajana üle kostja seadusliku esindaja Rene Tammise, kuid otsuses viidanud, et jätab tema ütlused tähelepanuta, sest kuna viimane on üle kuulatud tunnistajana, siis ei saa teda kostja esindajana käsitada. Nimetatud põhjendus on asjakohatu, sest mainitud isik oli registrikaardi järgi kostja juhatuse liige ja TsMS § 269 lg.1 kohaselt kohaldataks menetlusosalise vande all ülekuulamisele tunnistaja ülekuulamisele kohta sätestatut. Samas ei nähtu Rene Tammise ütlustest mingit asjaolu, mis kinnitaks hagejate väiteid üldkoosoleku kokkukutsumise ja pidamise korra rikkumise kohta. Ka apellatsioonkaebuses ei osundata, millist tõenduslikku väärtust apellandid nimetatud isiku ütlustes näevad. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusest asjakohast põhjendust, miks oleks olnud vajalik kostja nõukogu liikme Ruudi Alba tunnistajana üle kuulata ja miks on ebaõige maakohtu poolt tema ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmine. Seega kolleegium ei näe maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Reet Allikvere

Tiit Kollom

Kaupo Paal

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.