KÜ Xxx hagi VA vastu võla 6471,45 eurot ja viiviste summas 2937,45 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja KÜ Xxx (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslikud esindajad IG ja VB Hageja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva Kostja VA(i k XXX, elukoht XXX)
Hagihind
6471,45 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
10.09.2009.a., 17.11.2010.a. ja 22. veebruaril 2011.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista VA KÜ Xxx kasuks põhivõla katteks 6471,45 (kuus tuhat nelisada seitsekümmend üks eurot ja 45 senti) eurot ja viiviste katteks 2937,45 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend seitse eurot ja 45 senti) eurot. Menetluskulude jaotus.
3.Jätta kõik menetluskulud VA kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused.
1.27.12.2007.a. esitas KÜ Xxx kohtusse hagi VA vastu 45.411,05 krooni väljamõistmiseks, millest 33.604.- krooni moodustas põhivõla ja 11.806,39 krooni viivised perioodi aprill 2005.a. kuni detsember 2009.a. eest. Hageja põhjendab oma nõuet sellega, et kostja on korteriühistu liige, kasutab korterit XXX, kuid on jätnud tasumata kõik korteriühistu poolt talle esitatud arved alates 2005.a. aprillikuust.
2.19.03.2010.a. esitas hageja nõude suurendamise avalduse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlga 62.264,42 krooni ja viiviseid 28.607,18 krooni. 02.02.2011.a. kohtule esitatud haginõude suurendamise avalduses suurendas hageja oma nõuet veelgi paludes kostjalt välja mõista kokku põhivõla ja viiviste katteks 147.155,25 krooni ehk 9408,90 eurot, millest 6471,45 eurot on põhivõlg ja 2937,45 eurot on viivised (t/l 303-304) seisuga 31.12.2010.a. Hageja palub kostja kanda jätta ka hageja poolt kantud menetluskulud.
3.Hagiavalduses toodu kohaselt on hageja nõude aluseks korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 15 lg 1, § 151 ning korteriühistu põhikirja p 3, mis kohustavad kostjat tasuma põhikirjas sätestatud osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest, viivisenõude aluseks on aga KÜS § 7 lg 3, mis näeb ette, et arvete tasumisega viivitamise eest on korteriühistu liige kohustatud tasuma viivist 0,07 % päevas.
4.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendi: korteriühistu põhikirja, kinnistusraamatu väljavõtte, KÜ Xxx juhatuse liikme VB allkirjastatud tõendi kostja võla suuruse kohta seisuga 2007.a. detsember, KÜ Xxx 2007.a. novembrikuu arve kostjale, KÜ Xxx üldkoosoleku protokolli 31.03.2005.a., VB ja raamatupidaja P allkirjaga tõendi 01.08.2008.a. kostja võla suuruse kohta, koondarved kostjale kuuluva korteriomandi eest 2004-2007.a., KÜ Xxx üldkoosoleku protokolli 08.08.2002.a. koos sellel osalenud isikute nimekirjaga, AS Sampo Pank ja KÜ Xxx vahel sõlmitud laenulepingu koos maksegraafikuga, KÜ Xxx juhatuse koosoleku protokolli 02.08.2001.a. koos tõlkega, lepingu nr XXX, mis on sõlmitud 28.12.2001.a. AS TS ja KÜ Xxx vahel, veevarustuse ja kanalisatsioonivarustuse lepingu, mis on sõlmitud AS TV ja KÜ Xxx vahel 02.10.2001.a., maagaasi ostu-müügilepingu, mis on sõlmitud AS EG ja KÜ Xxx vahel 09.01.2002.a., EE AS poolt KÜ-le Xxx väljastatud arved alates aprill 2005 kuni september 2009.a., KÜ-le Xxx 2005 kuni 2007 väljastatud maamaksuteated, KÜ Xxx juhatuse tõendi 22.02.2009 koos koondarvetega kostja võla suuruse kohta 2008-2010.a. kohta.
Kostja vastuväited hagile ja nende põhjendused.
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et summa, mida hageja nimetab tema võlaks, ei ole sisuliselt võlg ega ole ka sissenõutav, sest selleks, et kulude hüvitamist nõuda, peab korteriühistu tõendama, et ta on ka nimetatud kulud kandnud.
6.Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta ei ole korteriühistu poolt esitatud arveid tasunud, v.a. 1 arve 2005.a. aprillikuus, kuid väidab, et talle ei ole arveid esitatudki. Samas nõustus kostja, et tema kui korteriühistu liige peab ühistu majandamiskulusid tasuma.
7.Kostja väidetel tarbib ta küll oma korteris vett ja gaasi, kuid nende teenuste eest tasub ta otse tarnijatele-teenuseosutajatele. VA väidetel on tal nii AS-ga TV kui ka AS-ga EG tähtajatud lepingud, millised on sõlmitud juba enne ühistu loomist kostja ema poolt. Kostja väidetel ei ole ta delegeerinud ühistule enda kohustusi tasuda tema eest nimetatud teenuste osutajatele. Kostja leiab, et ühistu võiks sõlmida teenuste tarnijatega lepingu korteriomanike nõusolekul, kuid sellist nõusolekut pole ühistule antud.
8.Kostja nõustub ka sellega, et ta peab tasuma maja hoolduskulude eest ja tegema makseid korteriühistu remondifondi, kuid seda tuleb teha tulenevalt üldkoosoleku otsustest. Kostja leiab, et üldkoosolek, millega alates 01.04.2005.a. kehtestati uued hoolduskulude ja remondifondi kogutavate maksete tariifid, ei olnud õiguspärane ja seal vastu võetud otsused ei ole kehtivad.
9.Üldelektrit kostja enda väidetel majas ei tarvita, sest koridoris põlevad elektripirnid väidetavalt vaid siis kui kostja need sisse keerab, muul ajal on seal pime. Maamaksu peab kostja maksma enda sõnul ise, kuigi perioodi eest mida hageja nõuab ta seda teinud ei ole, sest talle pole antud selleks võimalust. Soojusenergia eest kostja oma sõnul ühistule midagi maksma ei pea, sest radiaatorid on külmad. Prügiveo eest ei pea kostja oma sõnul tasuma seetõttu, prügikonteinerit ta ei kasuta. VA sõnul tal prügi praktiliselt ei teki, sest ta on korralik inimene, prügi mis tekib, kogub ta kokku ja selle viib väidetavalt ära kostja vend kui ta kostjal külas käib.
10.VA kinnitas kohtuistungil, et on teadlik, et maja soojasõlm majas renoveeriti või tegelikult vahetati, kuid seda tehti juba enne korteriühistu loomist majas. Seetõttu ei pea kostja arvates korteriühistu soojasõlme renoveerimiseks võetud laenu tagasi maksma. Korteriühistu poolt katuse remontimiseks võetud laenu Sampo pangast ei pea kostja oma sõnul küll korteriühistule maksma, sest 08.08.2002 üldkoosolekut, kus väidetavalt otsustati laenu võtta, tegelikult ei olnudki, ühistu koosoleku protokoll on võltsitud. Tegelikult oli 08.08.2002 juhatuse koosolek ja juhatus võttis vastu otsuse laenu võtta. Kuna juhatuse otsuse alusel laenu ei antud, fabritseerisid tolleaegsed korteriühistu juhatuse liikmed G ja F üldkoosoleku protokolli ja otsuse.
11.Kotja väidetel on tema vastu esitatud viivisenõue põhjendamatu, sest korteriühistu kodukorras on kirjas, et viivis on 0 %.
12.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: KÜ Xxx arved JL 2003.a. märtsist ja jaanuarist ja Põhja Politseiprefektuuri kirja Tallinna Ringkonnakohtule, mille kohaselt algatati kriminaalasi ühistus esinevate dokumentide võltsimise faktide osas. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - kostja on korteriomandi Xxx omanik; - elamus XXX on moodustatud XXX; - kostja on korteriühistu liige. Eeltoodut tõendavad ka järgmised dokumentaalsed tõendid: kinnistusraamatu väljavõte elamu XXX kohta ning KÜ Xxx põhikiri. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja kui korteriühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise- ja hooldamise kulusid, samuti muid sihtotstarbelisi makseid ning tasu kasutatud teenuste eest, mida hageja teenuste tarnijatele tasub.
14.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus KÜS§ 151 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlbmatus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. KÜ Xxx põhikirja p 3.2. alapunkt 2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest ning põhikirja p 6 kohaselt kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistuliikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmete makseteatiste väljaandmise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks Ühistu kodukorras (t/l 7-8).
15.Tulenevalt kohtuotsuse eelmises punktis märgitud seadusesätetest ja korteriühistu põhikirjast, kontrollib kohus kas hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõlga ja viiviseid perioodi aprill 2005.a. kuni detsember 2010.a. eest kokku summas 147.155,25 krooni ehk 9408,90 eurot. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tasunud korteriühistule nimetatud perioodi eest ei elamu majandamise kulusid, hoolduskulusid ega muid sihtotstarbelisi makseid, v.a. kostja poolt väidetavalt ühel korral tasutud 1 arve 2005.a. aprillis, mille maksmist kostja aga tõendanud ei ole ja mille maksmist hageja eitab, tuleb
asuda seisukohale, et kostja on jätnud täitmata 2005.a. aprillist kuni 2010.a. detsembrini oma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevad kohustused korteriühistu ees
16.Edasi kontrollib kohus kostja vastuväiteid esitatud hagile kululiikide kaupa ning nende esitamise järjekorras. Kostja vastuväide nagu ei peaks ta tasuma oma korteris tarbitud vee ja gaasi eest seetõttu, et tal on otselepingud AS-ga TV ja AS-ga EG, ei ole õiged ega ka tõendatud. Vastavalt KÜS § 2 lg 1 sätestatule on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osakuks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kaitsmine. Seega ongi korteriühistu loodud selleks, et ühiselt majandada korteriomandeid mille liikmeteks korteriomandite omanikud on. Asjaolu, et korteriühistu juhatus on arutanud elamu veevarustuse, kütte, gaasivarustuse ja elektrivarustuse lepingute sõlmimist ja ümbervormistamist ühistule on tõendatud KÜ Xxx juhatuse protokolliga 2. augustist 2001.a. (t/l 147-153). Asjaolu, et KÜ Xxx on sõlminud lepingud ASga TV ja AS-ga EG on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud lepingutega (t/l 158 – 160 ja t/l 161). Kuna KÜ Xxx põhikirja p-s 6 on määratletud kuidas elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmete vahel jagatakse, s.o. iga korteriomandi reaalosa suurus vastavalt elamu korteriomandite reaalosade summaarsele üldpinnale, on ühistu jaganud õigesti kogu majas tarbitud vee ja gaasi elamu ruutmeetrite arvule ja korrutanud selle vastavalt iga korteriomandi ruutmeetrite arvuga, esitanud selle kohta arved ka kostjale, mille eest on kostja kohustatud ühistule tarbitud teenuste eest tasuma. Ütlusi selle kohta kuidas elamu majandamise ja hoolduskulusid korteriühistu liikmete vahel jaotatakse andis 10.09.2009.a. toimunud kohtuistungil ka vande all üle kuulatud korteriühistu juhatuse liige VB (t/l 119). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei pea ühistule delegeerima oma õigust sõlmida tema eest lepinguid teenuste pakkujatega, vaid nimetatu ongi elamus loodud korteriühistu põhiülesanne vastavalt KÜS § 2 lg 1 ja KÜ Xxx põhikirjale. Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleb kostjal tasuda ka majas kasutatava üldelektri, soojusenergia ning prügiveo eest. Kostja väide nagu ta üldelektrit ei tarvitaks, on ümber lükatud juba ainuüksi tema enda väitega, et elektripirnid põlevad koridoris üksnes siis kui tema neid vahetab. Seega elektrit maja trepikodades ikkagi tarvitatakse. Asjaolu, et majas üldelektrit tarbitakse ja korteriühistu kõik need arved AS-le EE ka ära tasunud on, on tõendatud hageja poolt esitatud väljatrükiga ühistule esitatud arvetest ja arvete alusel laekunud summadest (t/l 162). Nimetaust tulenevalt on kostjal kui ühistu liikmel proportsionaalne kohustus teiste ühistu liikmetega ka tarbitud elektrienergia eest tasuda. Tulenevalt asjaolust, et kuni 31.12.2010.a. tasusid maamaksu riigile korteriühistud, kes korteriomanikelt maamaksu proportsionaalselt vastavalt korteriomandi reaalosale ja selle osale kaasomandist ühistu liikmetelt ka sisse nõudis, oli ka kostjal kui ühistu liikmel vaidlusalusel perioodil maamaksu tasumise kohustus hagejale. Asjaolu, et maamaksuteated saadeti KÜ-le Xxx on tõendatud maksuteatistega (t/l 164-168). Vaidlust selle üle, et kostja maamaksu hagejale tasunud ei ole, poolte vahel ei ole. Soojusenergia ostmiseks AS-lt TS on KÜ Xxx sõlminud lepingu 22.12.2001.a. (t/l 154-157). Nimetatud leping tõendab, et 1997.a. paigaldas AS TS XXX majja uue täisautomaatse
soojussõlme ja tasakaalustusventiilid. Seisuga 20.01.2002.a. oli KÜ Xxx võlg AS TK ees 69.719,46 krooni, millele lisandus intress ja käibemaks ning korteriühistu võttis omale kohustuse tasuda võlg kolme osamaksega. Kuna vaidlus puudub selle, et korteriühistu on oma käesolevast lepingust tulenevad kohustused AS TS ees tasunud, on kostjal kohustus tasuda nii nimetatud lepingu alusel korteriühistu poolt tasutud proportsionaalne osamakse kui ka igakuiselt tarbitud soojusenergia eest. Kostja väide nagu oleks tema radiaatorid toas külmad, mistõttu ta kasutatud sooja eest tasuma ei pea, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks nimetatud probleemiga pöördunud hageja poole. Kostja väide sellest, et prügiveo eest ta maksma ei pea, sest temal kui korralikul inimesel prügi ei teki ning vähese prügi mis tekib, viib ära temal külas käiv vend, ei ole tõsiseltvõetav. Olmeprügi tekib igal isikul kes korteriomandit või muud eluruumi kasutab, seega ka kostjal. Väide, et temal tekkinud vähese prügi viib ära kostja vend, on taaskord paljasõnaline ja tõendamata, pealegi ei vabasta see kostjat kohustusest korteriühistu ühistest majandamiskuludest osa võtta. Kohus asub seisukohal, et kõigi KÜ Xxx ühistu liikmete, s.h. kostja kohustus tasuda elamu hoolduskulude katteks alates 01.04.2005.a. 5,8 kr/m2 ja remondifondi 2 kr/m2 on tõendatud KÜ Xxx üldkoosoleku protokolliga 31. märtsist 2005.a. (t/l 80-81). Kostja väide nagu sel koosolekul vastu võetud otsused oleksid kehtetud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ise viibis nimetatud koosolekul, mida tõendab koosoleku protokoll. Samast tõendist tuleneb ka see, et korteriühistu on otsustanud AS TK võla tagastamiseks koguda ühistu liikmetelt 6 kuu vältel 5,8 kr/m2, et võlg kustutada ja läbi viia maja katuse ekspertiis, mille katteks koguda 0,6 kr/m2 ning seda samuti 6 kuu vältel. 08.08.2002.a. üldkoosolekul on KÜ Xxx liikmed otsustanud võtta laenu AS-st Sampo Pank 600.000.krooni, et remontida elamu katus (t/l 139-141). Kostja väide, et sellist koosolekut ei toimunud ja koosoleku protokoll on võltsitud, on paljasõnaline ja tõendamata. 12.09.2002.a. on laenuleping KÜ Xxx ja AS Sampo Pank vahel ka sõlmitud ( t/l 142-145) Kuna vaidlus puudub selles, et laen katuseremondiks on võetud, maja katus on remonditud ja laen ka tagasi makstud, on kostjal kui korteriühistu liikmel kohustus oma proportsionaalne osa võetud laenust korteriühistule tagasi maksta. Kõige eeltoodu alusel ning tulenevalt asjaolust, et kostja on jätnud täitmata enda kui korteriühistu liikme kohustused tasuda korteriühistule sihtotstarbelisi makseid ning võtta osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest perioodi aprill 2005.a. kuni detsember 2010.a. eest, milleks teda kohustab KÜ Xxx põhikirja p 3.2. ning mis on tõendatud KÜ Xxx juhatuse ja pearaamatupidaja õienditega ja selle lisaks olevate koondarvetega aastate lõikes kõigi ühistu poolt esitatud, kuid kostja poolt tasumata jäetud koondarvetega (t/l 83- 87 ja 275277), kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks põhivõla katteks 6471,45 eurot.
17.Hageja nõude osas mõista kostjalt välja viivis tähtaegselt tasumata arvete eest, asub kohus seisukohale, et ka see on põhjendatud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule kodukorda, kus vastavalt ühistu põhikirja p-le 6 peaks olema kindlaks määratud viiviste suurus ja selle arvestamise kord, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seadusega sätestatud määras. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise väljaarvestamise metoodika osas või viivise suuruse osas, vaid üksnes leidnud, et hagejal ei ole õigus viivist nõuda, sest kodukorras on selle suuruseks määratud 0 %, leiab kohus, et kostjalt kuulub viivis
väljamõistmisele hagetavas summas, s.o. 2937,45 eurot, sest kostja on viivituses kõikide arvete tasumisega juba alates 2005.a. aprillikuust alates.
18.Kohus peab vajalikuks ka märkida, et käesoleva hagi lahendamisel ei oma tähendust kostja lõputud väited ühistu ebapädevast juhtimisest, ühistu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollide võltsimisest, juhatuse väidetavast vägivaldsest käitumisest kostja suhtes jne, sest need argumendid ei vähenda ega tee olematuks kostja seadusest ja põhikirjast tulenevat kohustust täita oma kohustusi mis tulenevad tema korteriühistu liikmeks olemisest. Kostja väide nagu ei oleks hageja nõude tema vastu muutunud sissenõutavaks, ei ole õige. Kõik arved, mis hageja on kostjale esitanud, on muutunud ka sissenõutavaks. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
19.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 sätestatust jätab kohus tõenditena otsuse tegemisel arvestamata KÜ Xxx arved JL 2003.a. märtsist ja jaanuarist ning Põhja Politseiprefektuuri kirja Tallinna Ringkonnakohtule, mille kohaselt algatati kriminaalasi ühistus esinevate dokumentide võltsimise faktide osas, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased kostja vastuväidete tõendamisel hagile. Menetluskulude jaotamine.
20.Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind.
21.Juhindudes TsMS § 122 lg 1, 124 lg 1 ja 133 lg 1 sätestatust, on käesoleva tsiviilasja hind 6471,45 eurot.
Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.