Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue KÜ Sõle 9 esitas 27.12.2007 kohtusse hagi V A vastu korterimaksete võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kostja on korteriühistu liige ja kasutab xxxxxxxxxxx asuvat korterit, kuid on jätnud alates aprillist 2005 tasumata kõik korteriühistu poolt talle esitatud arved. 19.03.2010 ja 02.02.2011 esitas hageja nõude suurendamise avaldused, mille kohaselt suurendas ta nii kostjalt nõutavat põhivõlga kui viivist. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku aprill 2005 kuni detsember 2007 eest põhivõlga 33 604, 66 krooni ja viivist 11 806, 39 krooni (arvestus tl 17, I köide). 19.03.2010 esitatud avalduses (tl 273-274, II köide) suurendas hageja nõuet põhivõla osas 28 659, 76 krooni võrra, viivise osas 16 800, 79 krooni võrra (2008.a ja 2009.a eest - vastavad arvestused tl 276-277, II köide). 02.02.2011 esitatud avalduses (tl 303-304, II köide) suurendas hageja nõuet põhivõla osas 15 100, 59 krooni võrra ja viivise osas 23 639, 37 krooni võrra. Vastav arvestus lisatud avaldusele (tl 306, II köide). Seega moodustas hageja nõue nende menetlusdokumentide kohaselt kokku (ajavahemiku 01.04.2005-31.12.2010 eest) põhivõla osas 77 365, 01 krooni ja viivise osas 52 246, 55 krooni, kuid 02.02.2011 avalduses on hageja märkinud põhivõla ja viivise kogusummaks suurema summa, kui seda liidetavad tegelikult võimaldavad. Hageja märkis nõude kogusummaks 9408, 90 eurot, millest viivis on 2937, 45 eurot. Viivisenõudeks on hageja seega märkinud väiksema summa, kui kolmes avalduses sisalduvad liidetavad kokku võimaldaksid. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude õiguslikuks aluseks korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 1, § 151 ning korteriühistu põhikirja p 3, mis kohustavad kostjat tasuma põhikirjas sätestatud osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest, viivisenõude aluseks on KÜS § 7 lg 3, mis näeb ette, et arvete tasumisega viivitamise eest on korteriühistu liige kohustatud tasuma viivist 0,07 % päevas. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja rea dokumentaalsed tõendid: korteriühistu põhikirja, kinnistusraamatu väljavõtte, KÜ Sõle 9 juhatuse liikme V B allkirjastatud tõendi kostja võla suuruse kohta seisuga detsember 2007, KÜ Sõle 9 novembri 2007 arve kostjale, KÜ Sõle 9 üldkoosoleku protokolli 31.03.2005, V B ja raamatupidaja P allkirjaga 01.08.2008 tõendi kostja võla suuruse kohta, koondarved kostjale kuuluva korteriomandi kohta 2004-2007, KÜ Sõle 9 üldkoosoleku 08.08.2002 protokolli koos osalejate nimekirjaga, AS Sampo Pank ja KÜ Sõle 9 vahel sõlmitud laenulepingu koos maksegraafikuga, KÜ Sõle 9 juhatuse koosoleku 02.08.2001 protokolli koos tõlkega, AS Tallinna Soojus ja KÜ Sõle 9 vahel 28.12.2001 sõlmitud lepingu nr M-90-01, AS Tallinna Vesi ja KÜ Sõle 9 vahel 02.10.2001 sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsioonivarustuse lepingu, AS Eesti Gaas ja KÜ Sõle 9 vahel 09.01.2002 sõlmitud maagaasi ostu-müügilepingu, Eesti Energia AS poolt KÜ-le Sõle 9 väljastatud arved alates aprillist 2005 kuni septembrini 2009, KÜ-le Sõle 9 alates 2005 kuni 2007 väljastatud maamaksuteated, KÜ Sõle 9 juhatuse 22.02.2011 tõendi koos koondarvetega kostja võla suuruse kohta aastatel 2008-2010. Kostja seisukoht

Tsiviilasi nr 2-07-58001

Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et summa, mida hageja nimetab tema võlaks, ei ole sisuliselt võlg ega ole ka sissenõutav, sest selleks, et kulude hüvitamist nõuda, peab korteriühistu tõendama, et ta on ka nimetatud kulud kandnud. Kostja ei vaidle vastu sellele, et ta ei ole korteriühistu poolt esitatud arveid tasunud, v.a üks arve aprillis 2005, kuid väidab, et talle ei ole arveid esitatudki. Samas nõustus kostja, et tema kui korteriühistu liige peab ühistu majandamiskulusid tasuma. Kostja väidetel tarbib ta küll oma korteris vett ja gaasi, kuid nende teenuste eest tasub ta otse tarnijatele-teenuseosutajatele. Kostja väidetel on tal nii AS-ga Tallinna Vesi kui ka AS-ga Eesti Gaas tähtajatud lepingud, millised on sõlmitud kostja ema poolt juba enne ühistu loomist. Kostja väidetel ei ole ta delegeerinud ühistule enda kohustusi tasuda tema eest nimetatud teenuste osutajatele. Kostja väitel võiks ühistu sõlmida teenuste tarnijatega lepingu korteriomanike nõusolekul, kuid sellist nõusolekut pole ühistule antud. Kostja nõustub ka sellega, et ta peab tasuma maja hoolduskulude eest ja tegema makseid korteriühistu remondifondi, kuid seda vaid vastavalt üldkoosoleku otsustele. Kostja on seisukohal, et üldkoosolek, kus kehtestati alates 01.04.2005 uued hoolduskulude ja remondifondi kogutavate maksete tariifid, ei olnud õiguspärane, mistõttu ei ole seal vastuvõetud otsused kehtivad. Üldelektrit kostja enda väidetel majas ei tarvitata, sest koridoris põlevad elektripirnid väidetavalt vaid siis, kui kostja need sisse keerab, muul ajal on koridoris pime. Maamaksu peab kostja maksma enda sõnul ise, kuigi perioodi eest, mida hageja nõuab, ta seda teinud ei ole, sest talle pole antud selleks võimalust. Soojusenergia eest kostja ühistule midagi maksma ei pea, sest radiaatorid on külmad. Prügiveo eest ei pea ta tasuma seetõttu, et prügikonteinerit ta ei kasuta, tema sõnul tal prügi praktiliselt ei teki, prügi mis tekib, kogub ta kokku ja selle viib väidetavalt ära kostja vend kui ta kostjal külas käib. Kostja kinnitas kohtuistungil, et on teadlik maja soojasõlme renoveerimisest, kuid seda tehti juba enne korteriühistu loomist majas. Seetõttu ei pea ta korteriühistu soojasõlme renoveerimiseks võetud laenu tagasi maksma. Korteriühistu poolt katuse remondiks Sampo pangast võetud laenu ei pea kostja korteriühistule maksma, sest 08.08.2002 üldkoosolekut, kus väidetavalt otsustati laenu võtta, tegelikult ei toimunud, ühistu koosoleku protokoll on võltsitud. Tegelikult toimus 08.08.2002 juhatuse koosolek ja juhatus võttis vastu otsuse laenu võtta. Kuna juhatuse otsuse alusel laenu ei antud, fabritseerisid tolleaegsed korteriühistu juhatuse liikmed G ja F üldkoosoleku protokolli ja otsuse. Ka viivisenõuet peab kostja põhjendamatuks, sest korteriühistu kodukorras on kirjas, et viivis on 0 %. Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: KÜ Sõle 9 arved J L jaanuari ja märtsi 2003 kohta ning Põhja Politseiprefektuuri kirja Tallinna Ringkonnakohtule, mille kohaselt algatati kriminaalasi ühistus esinevate dokumentide võltsimise faktide osas. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on korteriomandi Sõle 9 -39 omanik ning et elamus on moodustatud korteriühistu. Kostja on KÜ Sõle 9 liige. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja kui korteriühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise ja hooldamise kulusid, samuti muid sihtotstarbelisi makseid ning tasu kasutatud teenuste eest, mida hageja teenuste tarnijatele tasub. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole tasunud korteriühistule nimetatud perioodi eest ei elamu majandamise kulusid, hoolduskulusid ega muid sihtotstarbelisi makseid, v.a kostja poolt väidetavalt ühel korral tasutud üks arve aprillis 2005, mille maksmist kostja aga tõendanud ei ole ja mille maksmist hageja eitab, tuleb asuda seisukohale, et kostja on

Tsiviilasi nr 2-07-58001

jätnud täitmata aprillist 2005 kuni detsembrini 2010 oma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevad kohustused korteriühistu ees. Kostja vastuväide nagu ei peaks ta tasuma oma korteris tarbitud vee ja gaasi eest seetõttu, et tal on otselepingud AS-ga Tallinna Vesi ja AS-ga Eesti Gaas, ei ole õiged ega ka tõendatud. Asjaolu, et korteriühistu juhatus on arutanud elamu veevarustuse, kütte, gaasivarustuse ja elektrivarustuse lepingute sõlmimist ja ümbervormistamist ühistule, on tõendatud KÜ Sõle 9 juhatuse 02.08.2001 protokolliga. Asjaolu, et KÜ Sõle 9 on sõlminud lepingud AS-ga Tallinna Vesi ja AS-ga Eesti Gaas, on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud tõenditega. Kuna KÜ Sõle 9 põhikirja p-s 6 on määratletud, kuidas elamu majandamise ja hooldamise kulusid ühistu liikmete vahel jagatakse, s.o lähtuvalt iga korteriomandi reaalosa suurusest vastavalt elamu korteriomandite reaalosade summaarsele üldpinnale, on ühistu jaganud õigesti kogu majas tarbitud vee ja gaasi elamu ruutmeetrite arvule, korrutades selle vastava korteriomandi suurusega, ning esitanud vastavad arved ka kostjale. Kostja on kohustatud tarbitud teenuste eest tasuma. Ütlusi selle kohta, kuidas elamu majandamise ja hoolduskulusid korteriühistu liikmete vahel jaotatakse, andis 10.09.2009 toimunud kohtuistungil ka vande all üle kuulatud korteriühistu juhatuse liige V B. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei pea ühistule delegeerima õigust sõlmida tema eest lepinguid teenuste pakkujatega, vaid nimetatu ongi elamus loodud korteriühistu põhiülesanne vastavalt KÜS § 2 lg-le 1 ja KÜ Sõle 9 põhikirjale. Samadest põhimõtetest lähtuvalt tuleb kostjal tasuda ka majas kasutatava üldelektri, soojusenergia ning prügiveo eest. Kostja väide nagu ta üldelektrit ei tarvitaks, on ümber lükatud juba ainuüksi tema enda väitega, et elektripirnid põlevad koridoris siis, kui tema neid vahetab. Seega elektrit maja trepikodades ikkagi tarvitatakse. Asjaolu, et majas üldelektrit tarbitakse ja korteriühistu on kõik arved AS-le Eesti Energia ka ära tasunud, on tõendatud hageja poolt esitatud väljatrükiga ühistule esitatud arvetest ja arvete alusel tasutud summadest. Sellest tulenevalt on kostjal kui ühistu liikmel proportsionaalne kohustus teiste ühistu liikmetega ka tarbitud elektrienergia eest tasuda. Kuni 31.12.2010 tasus maamaksu riigile korteriühistu, kes maamaksu proportsionaalselt vastavalt korteriomandi reaalosale ja selle osale kaasomandist ühistu liikmetelt sisse nõudis, mistõttu oli ka kostjal kui ühistu liikmel kohustus tasuda vaidlusalusel perioodil maamaksu hagejale. Asjaolu, et maamaksuteated saadeti KÜ-le Sõle 9, on tõendatud maksuteatistega. Vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejale maamaksu tasunud, poolte vahel ei ole. Soojusenergia ostmiseks AS-lt Tallinna Soojus on KÜ Sõle 9 sõlminud lepingu 22.12.2001. Nimetatud leping tõendab, et 1997 paigaldas AS Tallinna Soojus Sõle 9 majja uue täisautomaatse soojussõlme ja tasakaalustusventiilid. Seisuga 20.01.2002 oli KÜ Sõle 9 võlg AS Tallinna Küte ees 69 719, 46 krooni, millele lisandus intress ja käibemaks ning korteriühistu võttis omale kohustuse tasuda võlg kolme osamaksega. Kuna vaidlus puudub selles, et korteriühistu on viidatud lepingust tulenevad kohustused AS Tallinna Soojus ees täitnud, on kostjal kohustus tasuda nii nimetatud lepingu alusel korteriühistu poolt tasutud proportsionaalne osamakse kui ka igakuiselt tarbitud soojusenergia eest. Kostja väide, nagu oleksid radiaatorid tema korteris külmad, mistõttu ta sooja eest tasuma ei pea, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, et ta oleks nimetatud probleemiga pöördunud hageja poole. Kohus ei pidanud usutavaks kostja väidet, et kuna ta prügi ei tekita, ei pea ta prügiveo eest ka tasuma. Olmeprügi tekib igal isikul, kes korteriomandit või muud eluruumi kasutab, seega ka kostjal. Väide, et kostjal tekkinud vähese prügi viib ära tema vend, on paljasõnaline ja tõendamata, pealegi ei vabasta see kostjat kohustusest korteriühistu ühistest majandamiskuludest osa võtta.

Tsiviilasi nr 2-07-58001

Kohus asus seisukohale, et kõigi KÜ Sõle 9 ühistu liikmete, s.h kostja kohustus tasuda elamu hoolduskulude katteks alates 01.04.2005 - 5,8 kr/m2 ja remondifondi 2 kr/m2, on tõendatud KÜ Sõle 9 üldkoosoleku 31.03.2005 protokolliga. Kostja väide, et sel koosolekul vastu võetud otsused on kehtetud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ise viibis nimetatud koosolekul, mida tõendab koosoleku protokoll. Samast tõendist tuleneb ka see, et korteriühistu on otsustanud AS Tallinna Küte võla tagastamiseks koguda ühistu liikmetelt 6 kuu vältel 5,8 kr/m2, et võlg kustutada ja läbi viia maja katuse ekspertiis, mille katteks koguda kuue kuu vältel 0,6 kr/m2. 08.08.2002 üldkoosolekul on KÜ Sõle 9 liikmed otsustanud võtta katuse remondiks laenu AS-st Sampo Pank 600 000 krooni. Kostja väide, et sellist koosolekut ei toimunud ja koosoleku protokoll on võltsitud, on samuti paljasõnaline ja tõendamata. KÜ Sõle 9 ja AS Sampo Pank vahel sõlmiti vastav laenuleping 12.09.2002. Kuna vaidlus puudub selles, et laen katuseremondiks on võetud, maja katus on remonditud ja laen ka tagasi makstud, on kostjal kui korteriühistu liikmel kohustus oma proportsionaalne osa võetud laenust korteriühistule tagasi maksta. Eeltoodu alusel ning tulenevalt asjaolust, et kostja on jätnud täitmata enda kui korteriühistu liikme kohustused tasuda korteriühistule sihtotstarbelisi makseid ning võtta osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest perioodi aprill 2005 kuni detsember 2010 eest, milleks teda kohustab KÜ Sõle 9 põhikirja p 3.2 ning mis on tõendatud KÜ Sõle 9 juhatuse ja pearaamatupidaja õienditega ja nende lisaks olevate koondarvetega aastate lõikes, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks põhivõla katteks 6471, 45 eurot. Ka hageja viivisenõuet pidas kohus põhjendatuks. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole esitanud kohtule kodukorda, kus vastavalt ühistu põhikirja p-le 6 peaks olema kindlaks määratud viivise suurus ja selle arvestamise kord, on hagejal õigus nõuda viivist seadusega sätestatud määras. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise väljaarvestamise metoodika või viivise suuruse osas, vaid üksnes leidnud, et hagejal ei ole õigus viivist nõuda, sest kodukorras on selle suuruseks määratud 0 %, leiab kohus, et kostjalt kuulub viivis väljamõistmisele hagetavas summas, s.o 2937, 45 eurot, sest kostja on viivituses kõikide vaidlusaluste arvete tasumisega. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et käesoleva hagi lahendamisel ei oma tähendust kostja korduvad väited ühistu ebapädevast juhtimisest, ühistu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollide võltsimisest, juhatuse väidetavast vägivaldsest käitumisest kostja suhtes jne, sest need argumendid ei vähenda ega välista kostja seadusest ja põhikirjast tulenevat kohustust täita korteriühistu liikme kohustusi. Ebaõige on kostja väide, et hageja nõue tema vastu ei ole muutunud sissenõutavaks. Kõik arved, mis hageja on kostjale esitanud, on muutunud ka sissenõutavaks. Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jättis kohus kõrvale tõendid, mis ei olnud kostja vastuväidete tõendamisel asjakohased: KÜ Sõle 9 arved J L 2003. a ning Põhja Politseiprefektuuri kirja, mille kohaselt algatati kriminaalasi ühistus esinevate dokumentide võltsimise fakti osas. Apellatsioonkaebus Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses. Maakohus on valesti hinnanud kostja esitatud tõendeid ning kohaldanud vääralt TsMS § 442, tõlgendades valesti kostja väidete olemust ja tõendite sisu.

Tsiviilasi nr 2-07-58001

Kostja jääb üldjoontes varem menetluses esitatud vastuväidete juurde, soovides vaid rõhutada, et hageja ei ole veenvalt tõendanud kostjal esinevaid võlgnevusi. Kohtu järeldused üldkoosoleku otsuste seaduslikkuse kohta on absurdsed, ühistu üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute protokollid on võltsingud ning kostjalt suuremat viivist kui 0 % nõudes on rikutud korteriühistu liikmete võrdsuse printsiipi, kuna korteriühistu kodukorras on kirjas, et viivis on 0 %, mitte 0,07 %, nagu leidis kohus. Apellandi väitel on tal korteriühistu liikmena õigus tasuda vaid neid summasid, mille nõudmine põhineb seadusel ja põhikirjal. Hagi rahuldamiseks tuli hagejal esmaste maksedokumentidega tõendada, et ta on saadud teenuste eest konkreetsed summad tasunud. Samuti tuli hagejal tõendada, et need kulutused olid vajalikud. Viimast saaks hageja tõendada vaid üldkoosolekul vastuvõetud iga-aastaste plaanide ja juhatuse aruannete kinnitamisega, sest kulutuste vajalikkuse määravad korteriühistu liikmed. Ka kostjalt nõutavate sihtmaksete suurust saab tõendada vaid üldkoosoleku vastava otsusega, vaidluse korral otsuse kehtivuse üle tuleb hagejal oma väiteid tõendada. Et nõuda kostjalt kommunaalteenuste tasu, tuli hagejal tõendada, et ta on need kulud kandnud (tasunud). Seda saab tõendada aga üksnes arvete alusel tehtud maksetega. Ka maamaksu nõude puhul tuli hagejal tõendada, et ta on selle summa tasunud. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi dokumenti, mis tõendaks kulude suurust ja vajalikkust. Juhatuse 02.08.2011 koosoleku protokoll ei sisalda otsust lepingute sõlmimise kohta, 08.08.2002 ja 31.03.2005 üldkoosolekute otsused on tühised. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja lisatud tõendid apellandile tagastada. Menetluse edasine käik Kostja esitas 16.06.2011 (ja veel ka hiljem) apellatsioonkaebuse täienduse. Toimikust nähtuvalt sai kostja kaevatava kohtuotsuse kätte 06.05.2011. TsMS § 634 lg-st 1 tulenevalt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada. Pärast tähtpäeva saabumist kaebust muuta ega täiendada ei saa (kaebuse muutmisele ja täiendamisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut). Kuna kostja võis esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, võis ta ka kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni, s.o kuni esmaspäevani, 06.06.2011. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-ga 4 keeldus ringkonnakohus apellandi poolt pärast tähtaega esitatud kaebuse täienduste ja lisatud materjali menetlusse võtmisest ja tagastas need apellandile. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osa võtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatavat otsust tuleb põhivõla suuruse osas muuta ning vähendada väljamõistetavat põhivõlgnevust 1526, 93 euro võrra. Muus osas ei anna kaebuse väited alust Harju Maakohtu otsuse muutmiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, s.o põhivõla väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4944, 52 eurot ja jaotada ümber menetluskulud. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista ajavahemiku aprill 2005 - detsember 2007 eest põhivõlga 33 604, 66 krooni ja viivist 11 806, 39 krooni (arvestus tl 17, I köide). Hageja suurendas oma nõuet kahel korral. 19.03.2010 esitatud avalduses (tl 273-274, II köide) suurendas hageja põhivõla nõuet 28 659, 76 krooni võrra ja viivisenõuet 16 800, 79 krooni võrra (2008.a ja 2009.a eest - vastavad arvestused tl 276-277, II köide). 02.02.2011 esitatud menetlusdokumendis (tl 303304, II köide) suurendas hageja põhinõuet 15 100, 59 krooni võrra ja viivisenõuet 23 639, 37 krooni võrra. Vastav arvestus on lisatud nõude suurendamise avaldusele (tl 306, II köide). Seega moodustas hageja nõue (ajavahemiku 01.04.2005-31.12.2010 eest) põhivõla osas kokku 77 365, 01

Tsiviilasi nr 2-07-58001

krooni ja viivise osas 52 246, 55 krooni. Samas avalduses on hageja märkinud koguvõlaks suurema summa, kui eelnimetatud summad liidetavatena kokku võimaldaksid, mistõttu oleks maakohus pidanud hagi lahendamisel lähtuma tegelikust (arvestustega põhjendatud) võlast. Õiget võlasummat, s.o 77 365 krooni, on hageja nimetanud põhivõla suuruseks ka oma teesides, mis on kohtule esitatud 15.03.2011 (tl 389-391, II köide). Hagi rahuldamisel tuli eelnevat arvestada ning kostjalt välja mõista hageja poolt nõutud summa (arvestatuna eurodesse) 4944, 52 eurot. Selles osas on maakohus eksinud, mistõttu tuleb maakohtu otsust vastavalt ka muuta. Viivise lõplikuks nõudeks on hageja nimetanud nii 02.02.2011 avalduses kui 15.03.2011 teesides 2937, 45 eurot (mitte 52 246, 55 kroonile vastavat 3339, 16 eurot, nagu liidetavad viivise puhul kokku võimaldaksid). Nimetatud summast on kohus hagi lahendamisel õigesti lähtunud. Kuna ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Kohus hindas esitatud tõendeid kogumis ning jõudis õigele järeldusele, et kostjal lasub kohustus talle osutatud ja vahendatud teenuste eest korteriühistule tasuda. Maakohus tuvastas õigesti, et hagetaval perioodil ei ole kostja ühtegi korteri kasutamisega seotud makset hagejale tasunud. Kohus hindas õigesti alusetuteks kostja väited selle kohta, et tal on teenuste saamiseks (vesi, gaas) lepingud vastavate äriühingutega, mistõttu ei pea ta nende teenuste eest hagejale tasuma. Kuna korteriühistul on sõlmitud lepingud elamu majandamiseks vajalike teenuste saamiseks (liikmetele vahendamiseks), siis tuli kostjal oma väidetavat teistsugust suhet tõendada. Kostja ei ole seda teinud, pealegi ei ole ta ka väitnud, et oleks vaidlusalusel perioodil samade teenuste eest kolmandatele isikutele tasunud. Kostja väide, et tema korteris paiknevad radiaatorid olid külmad, ei võimalda teda vabastada elamu kütmiseks kulutatud vahendite kandmise kohustusest. Küll võib sellest tuleneda kostja õigus nõuda ühistult kütteseadmete reguleerimist (või muude abinõude rakendamist), mida kostja on ka teinud. Nii nähtub korteriühistu juhatuse liikme V B vande all antud seletusest (tl 119-120, I köide), et kostja vastava pöördumise peale kutsuti kohale santehnik, kes õhutas küttesüsteemi (radiaatorid) ära, sama tehakse igal aastal: ülemiste korruste korterid kontrollitakse üle ja õhutatakse radiaatorid. Sama isiku seletusest nähtuvalt on ühistu ja kostja vaheline suhtlemine olnud pikka aega kostja pahatahtliku käitumise tõttu raskendatud. TsÜS §-st 32 tulenevalt peavad juriidilise isiku liikmed, samuti juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seda põhimõtet peavad järgima ka praeguse vaidluse pooled. Vaid sel juhul on võimalik elamu ühise majandamise käigus tekkinud probleeme mõistlikult lahendada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõue prügiveoga seotud kulutuste kandmise osas on põhjendatud. Kohtul ei olnud võimalik arvestada kostja väiteid selle kohta, et ta ei kasuta prügiveo teenust. Paljukorterilises elamus ei ole võimalik iga omaniku - ühistu liikme tekitatud prügi kogust mõõta, vaid lepitakse kokku vastavate kulude jaotamiseks arvestuslik kord, millest lähtuvalt tuleb igal ühistu liikmel ka tasu maksta. Ühistu liikmete vahel kulude jaotamisel ei oma tähendust asjaolu, kui palju kellelgi prügi tekib. Remondifondi ja halduskulude tariifide määratlemisel tuleb lähtuda üldkoosoleku vastavatest otsustest. Kostjale esitatud arved on neile vastavad ning ühistu teistele liikmetele esitatud arvetega proportsionaalsed. Kui ühistu otsuste vastuvõtmisel on rikutud seadust või sõlmitud tehinguid ilma vastavate otsusteta, nagu väidab kostja, võib see tuua küll kaasa näiteks juhatuse liikme vastutuse, kuid ei anna alust vabastada ühistu liiget kulutuste kandmise kohustusest. Kolmandate isikutega - äriühingute või muude isikutega - sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused tuleb ühistul täita. Kohtul ei olnud alust lähtuda hagi lahendamisel kostja väitest, et ühistu ei ole talle arveid esitanud, mistõttu ei ole ühistul tema vastu sissenõutavaks muutunud nõuet. Hageja väitel pannakse igale

Tsiviilasi nr 2-07-58001

ühistu liikmele arve postkasti ning kostja ei ole ühistule enne kohtuistungit avaldanud, et ta ei ole arveid saanud. Kuid ka juhul, kui kostja arveid mingil põhjusel kätte ei saanud, pidi ta olema ühistu liikmena teadlik kohustusest tarbitud teenuse eest tasuda. Ka nimetatud asjaolu ei võimaldaks vabastada kostjat kohustusest hagis nõutud summasid tasuda. Väidet, et kostja teavitas hagejat ühistuga sõlmitud lepingust taganemisest (kuna ühistu ei ole oma kohustusi täitnud), ei ole võimalik arvestada. Korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid reguleerib korteriühistu seadus. Ka viivise väljamõistmise osas on maakohtu otsus õige. Kohustus tasuda viivist 0,07 % tasumata summalt iga viivitatud päeva eest tuleneb KÜS § 7 lg-st 4. Nimetatud sätte kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud päeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Apellandi viide „Kodukorrale“ ja väidetavale viivise 0 %-le ei ole asjakohane. Kaebusele lisatud venekeelne „Kodukord maja mõtteliste osade kaasvaldamiseks ja haldamiseks“, millele on omanikuna alla kirjutanud väidetavalt kostja ema (ja mis on tõlge eesti keelest) ei kinnita kokkulepet viivisemäära osas. Nimetatud dokumendist nähtuvalt on vastav punkt jäetud täitmata ning märge lisatud käsikirjas (kostja lisatud eestikeelne variant on tõlge eelnimetatud venekeelsest tõlkest).

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme kohtu otsust ja rahuldab kostja apellatsioonkaebuse osaliselt, siis tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 jätab ta kahes kohtuastmes poolte kantud menetluskulud 1/3 osas hageja ja 2/3 osas kostja kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.