Otsuse kuulutamine
06.aprill 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas
Tsiviilasja nr
nr 2-08-22258
Tsiviilasi
Revalfi OÜ hagi Erki Heina vastu 26400 krooni nõudes
Kohtukoosseis
kohtunik Silvi Maiste
Istungisekretär
Aino Männik
Hageja Hageja esindaja
Revalfi OÜ (registrikood 10878784; aadress Luha 40 Tallinn ) Jaanus Silm ( Õigusbüroo Tehinger OÜ Vana-Posti 7 Tallinn 10146 ) Erki Hein ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ) 15.märts 2011
Kostja Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
Välja mõista Erki Heinalt Revalfi OÜ kasuks üürivõlg 153.39 eurot ( ükssada viiskümmend kolm eurot ja 39 senti ). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi nõue ja asjaolud, kostja seisukoht Hagiavalduse järgi pooled sõlmisid 06.11.2003 eluruumi üürilepingu, mille kohaselt võttis kostja üürile eluruumi asukohaga Pargi 27-23 Jõgeva linn. Leping sõlmiti tähtajatult. Pooltevaheline üürisuhe lõppes aprillis 2006. vastavalt lepingu p 4.1. kohustus üürnik tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse maksena jooksva kalendrikuu 12 kuupäevaks üürileandja pangaarvele. Üürnikul on üür tasumata. Tasumata on üür 2003.a. detsembri eest summas 100 krooni, 2004.a. jaanuari eest summas 1000 krooni, 2004.a. märtsi eest 700 krooni, 2004.a. aprilli eest 600 krooni, ning alates 2004.a. maist kuni üürisuhte lõppemiseni s.o. 2006.a. aprillini on tasumata üür 24000 krooni ( 24 kuud x 1000 krooni), kokku 26400 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks üürilepingu lõpetamisest ja korteri vabastamisest hagejale teada andnud, ei ole tõendatud, et väidetav üürilepingu lõpetamine toimus hageja initsiatiivil. Kostja ei ole teatanud hagejale, kui üürileandjale, et soovib üürilepingut lõpetada. Alles aprillis 2006.a. avastas hageja, et kostja ei kasuta üüritud ruume. Nimetatud ajani oli polte vahel kehtiv üürisuhe ja eluruum oli nimetatud ajani kostja valduses. Alles aprillis 2006 taastas korteri omanik valduse. Kuni
nimetatud ajani oli üüritud eluruum kostja valduses ja hagejal puudus võimalus sisenemiseks ning eluruumi üürimiseks teistele isikutele. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja tagastanud hagejale eluruumi võtmeid. Olenemata sellest, kas kostja kasutas üürilepingu kehtivuse ajal teist elukohta või viibis mujal, ei muuda asjaolu, et kostja ei ole teatanud hagejale üürilepingu lõpetamise soovist ja ei ole eluruumi valdust üle andnud. Hageja palub lisaks põhinõudele välja mõista viivised rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest 10515 krooni ja viivised 15 krooni päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnista, kuna korter sai vabastatud üürileandja soovil 01.03.2004. Edasisi nõudeid ei tunnista. Perioodil 01.03.2004-04.2006 elas kostja aadressil xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx. Kostja seletuse järgi jäi ta 2004.a. kevadel ühe kuu üüri võlgu. Tal paluti korter vabastada, mida ta ka tegi. Peldes ise kohale ei tulnud. 2004.a. märtsis ta vabastas korteri. Soov vabastada oli esitatud veebruaris. Ta ei saanud Peldest kätte, helistas ja saatis sõnumeid. Korteri võtit ta üle anda ei saanud. Võti jäi korterisse ja lukk sulgus. Temalt nõuti üüri, aga kommunaalteenuste eest tasu ei nõutud. Kui ta korteris elas, maksis üüri ja kommunaalteenuste eest. Tema aadressil pole tulnud ühtegi kirja. Kinnistusraamatus oli korteri omanik Varaparsnike Selts ja Voorevaraselts. Üürilepingul ei ole loetav allkiri. Lepingu koostas M. Peldes, kes pole nende firmadega seotud. Hageja esitas kohtule 01.09.2003 sõlmitud üürlepingu, mille järgi Varaparsnike Selts MTÜ andis Revalfi OÜ-le rendile korteri Jõgeval Pargi 27-23 ja 05.06.2003 a. välja antud volikirja, mille järgi Revalfi OÜ esindajana tegutseb Margus Peldes ja tal on õigus esindada OÜ-d kõikide õiguste teostamisel ja asjaajamisel kõikide teiste isikutega. Kostja taotles välja nõuda Eesti Energialt ja OÜ-lt Jõgeva Vesi tõendid teenuste eest tasumise kohta ajavahemikul november 2003-aprill 2006. Eesti Energia vastuse järgi Jõgeva Pargi 27-23 eest arvete eest 00 september 2003- märts 2004 MTÜ Varaparsnike Selts. 05.10.2004 on tasunud Revalfi OÜ võlgnevused Pargi 27-23 eest, 2005.a. on tasunud Varaparsnike Selts. OÜ Jõgeva Vesi vastuse järgi perioodil november 2003- aprill 2006 ei ole toimunud ühtegi makset aadressiga Pargi 27-23 Jõgeva. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja pole üürilepingut üles öelnud 2004 aasta märtsis. Leping lõppes 2006 aprill. Üürimaksed olid tasumata kahe aasta eest ja nõudeks on kahe aasta üürimaksed. Kostja pole esitanud dokumente üürilepingu ülesütlemise kohta. Palub välja mõista 26400 krooni ja viivis 10515 krooni. Revalfi OÜ lõpetas üürisuhte kostjaga. Kostja on maksnud peale üürilepingu lõpetamist veel võlgnevusi mitmel korral. Hageja on neid summasid nõude juures arvestanud. Viiviste nõue jääb põhinõude suuruseks. 01.sept 2003 anti korter üürile Revalfile OÜ. Üürisuhe läks üle, uut lepingut ei tehtud. 2006. aastast on korter Eesti Vabariigi oma. Revalfi maksis kommunaalmakse ise. Üürnikud maksid Revalfile. Kuidas maksmine täpselt käis, seda ta ei oska öelda. 2003- 2004 aastal toimus üüri maksmine ülekandega. Kostja on osaliselt maksnud üüri: 15.12.2003 900 krooni ( üür ja kulud ) , 04.02.2004 1000 krooni, 8.03.2004 300 krooni ( osaline üür), 12.04.2004 400 krooni ( kommunaalkulud). Nimetatud summad on makstud ülekandega, eeltoodud märkustega. Eelneva perioodi kohta ta ei oska öelda. Kohtuistungil kostja hagiga ei nõustu. Üürileping lõppes hageja soovil. Tema vabastas korteri. Hagejat polnud võimalik kätte saanud. Tema poole pole keegi pöördunud. Üürileping lõppes siis, kui korter läks riigi omandisse. Talle ei teavitatud, et oli allüürnik, mitte üürnik. Ta pole nõuetega nõus ja vabastas korteri Margus Peldese nõudel. Üürileandja soovil ta pidi korteris remonti tegema. Neid kulusid kusagil ei väljendu. Temalt nõuti soovitavalt üüri sularahas. Maksis üüri Margus Peldesele. Esimesel nädalal maksis ka ettemaksu korteri eest. Kui kommunaalmaksed olid makstud kahe aasta jooksul, siis pidi keegi seal sees elama. Tema kommunaalmakse ei maksnud. Üürisuhe hagejaga lõppes
01. märts 2004. Üürilepingus p 6 on, et kui üürnik ei maksa üüri üks kuu, siis leping lõpeb automaatselt. Äriühingul pole aadressi, seal pole ühtegi inimest. Polnud avaldust kuhugi esitada. Saatis hagejale sõnumi, et korteri võtmed on korteris ja korter on tema poolt vabastatud. Ta oli kohustatud teadma, et oli allüürnik. Kirjalikku avaldust ta ei teinud üürilepingu lõpetamise kohta. Polnud kellelegi esitada. Täna nimetatud summad maksis ülekandega. Sularahas maksmise kohta tal mingit paberit ei ole. Temalt küsiti ja ta maksis. Tunnistaja Margus Peldese kohtuistungil antud ütluste järgi Revalfis ta tegeles üürile andmisega 2003 – 2006. Kostjaga on kokku puutunud seoses korteri üürimisega, lepingu sõlmimisega ja ka veel korteris ühel korral mingi probleemi pärast. Täpselt ei mäleta. Võib-ole käis veel ühel korral. Lepingu lõpetamist pole toimunud. Kostjal tekkisid üürivõlgnevused. Ta proovis kostjaga võtta ühendust. Saatis kirja Viljandi aadressil. Võttis ka korra telefoniga ühendust. Kirjaliku üürilepingu lõpetamise teate saatis Teile üürilepingus olevale aadressile. Kommunaalmakse maksis korteri omanik- firma. Kiri tuli tagasi üürilepingus olevalt aadressilt. Kostja on maksnud tema kätte üüri sularahas. Kostja teavitas teda oma makseraskustest 2003 aastal. Kostja küsimusele, kas oli suusõnaline lepingu lõpetamine, käskisite kuu jooksul korter vabastada, vastas tunnistaja, et ta võis niimoodi vastata, kindlalt ei mäleta. See on reaalne, et ta võis nii vastata, et kui võlgnevust ei tasuta, soovivad korteri võtmeid. Ta tahtis, et võlgnevus tasutakse, neil oli soov saada korteri võti tagasi, oli mingi võtmete probleem. Ta ei mäleta, kas sai kostja sõnumi kätte, et võtmed on korteris. Üürilepingu öeldi üles 2006 hageja poolt. Korter sai Revalfi OÜ valdusesse märts, aprill 2006. 2004.a. ei olnud kontakti üürnikuga. Kohtu põhjendused VÕS § 312 lg 1 kohaselt kinnisasja, elu- või äriruumi üürimise puhul võib kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Lg 2 kohaselt möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise korral võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu. VÕS § 313 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 325 lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Kohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud: Poolte vahel on sõlmitud üürileping 06.11.2003. Üürilepingu p 6.1.6. järgi üürnik kohustub punktis IV määratletud üüri mittetasumisel 1 ( ühe ) kuu jooksul vabastama eluruumi omal kulul. Juhul, kui eluruumi vabastamine toimub üürileandja kulul, kohustub üürnik hüvitama kõik kulud. Üürilepingu p 8.1. järgi üürileping lõpeb 2 kuulise etteteatamistähtaja möödumisel ning pooltevaheliste kohustuste nõuetekohasel täitmisel. Üürilepingu p 4.1. järgi üürnik kohustus tasuma üüri 1000 krooni kuus, peale üüri tasub üürnik korteri faktilised elektri- ja veekulud vastavalt mõõturitele. Kõik muud korteriga seotud kulutused on omaniku kanda, üürnik nende eest ei vastuta. P.4.2. järgi üürnik kohustus tasuma järgneva kuu üüri igakuiselt ühekordse maksena jooksva kalendrikuu 12.kuupäevaks. Hageja väitel kostja on tasunud üüri 15.12.2003 900 krooni ( üür ja kulud ), 04.02.2004 1000 krooni, 8.03.2004 300 krooni ( osaline üür), 12.04.2004 400 krooni ( kommunaalkulud). Kostja seletas, et
nimetatud summad ta maksis ülekandega. Sularahas maksmise kohta tal mingit paberit ei ole. Temalt küsiti ja ta maksis. Pooled vaidlevad selle üle, millal üürileping lõppes ja sellest tulenevalt, kas kostjal on üürivõlg hageja ees või mitte. Hageja väitel ta on üürilepingu üles öelnud aprillis 2006, kui avastas, et kostja ei kasuta korterit. Kostja seletuse järgi üürisuhe hagejaga lõppes 01. märts 2004. Talle öeldi, et kui üür on maksmata, tuleb korter vabastada. Ta vabastas korteri Margus Peldese nõudel üürileping p 6.1.6 alusel. Ta jättis võtmed korterisse ja saatis Peldesele sõnumi. Tunnistaja Margus Peldese ütluste järgi kostja teavitas teda oma makseraskustest. Kostja küsimusele, kas oli suusõnaline lepingu lõpetamine, käskisite kuu jooksul korter vabastada, vastas tunnistaja, et ta võis niimoodi vastata, kindlalt ei mäleta. See on reaalne, et ta võis nii vastata, et kui võlgnevust ei tasuta, soovivad korteri võtmeid. Kohus leiab, et kumbki pool ei ole teisele poolele esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust. Hageja küll väidab, et ta saatis kostjale kirja, aga tõendeid selle kohta kohtule esitanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta on üürilepingu üles öelnud aprillis 2006 VÕS § 325 lg 1 sätteid järgides. Kohus leiab, et üürilepingu üleütlemine saab toimuda mingi kindla kuupäeva seisuga. Hageja on väitnud kogu aeg, et üürileping öeldi hageja poolt üles aprillis 2006, ei ole täpsustatud kuupäeva. Tunnistaja Margus Peldese ütluste järgi nad saatsid kirja kostjale, aga see tuli tagasi. Tõendeid kirja saatmise ja selle tagastamise kohta kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärne tõend nõuetekohase üürilepingu ülesütlemise kohta hageja poolt. Kostja tunnistab, et tema ei ole kirjalikult üürilepingut üles öelnud, tegi seda üürilepingu p 6.1.6. järgi ( üürnik kohustub punktis IV määratletud üüri mittetasumisel 1 ( ühe ) kuu jooksul vabastama eluruumi ). Hageja esindaja seletas, et kostja on maksnud peale üürilepingu lõpetamist veel võlgnevusi mitmel korral. Kohtuistungil hageja avaldas, et kostja on üüri tasunud 15.12.2003 900 krooni ( üür ja kulud ), 04.02.2004 1000 krooni, 8.03.2004 300 krooni ( osaline üür), 12.04.2004 400 krooni ( kommunaalkulud). Hagiavalduse järgi on tasumata üür 2003.a. detsembri eest summas 100 krooni, 2004.a. jaanuari eest summas 1000 krooni, 2004.a. märtsi eest 700 krooni, 2004.a. aprilli eest 600 krooni ning alates 2004.a. maist kuni üürisuhte lõppemiseni s.o. 2006.a. aprillini on tasumata üür 24000 krooni ( 24 kuud x 1000 krooni). Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et kostja on tasunud üüri kokku 2600 krooni. Kostja on nõus hageja nimetatud summadega, nimetatud summad ta maksis ülekandega. Sularahas maksmise kohta tal mingit paberit ei ole. Kohus leiab, et ei ole usaldusväärne hageja väide, et alles aprillis 2006.a. avastas hageja, et kostja ei kasuta üüritud ruume. Nimetatud ajani oli poolte vahel kehtiv üürisuhe ja eluruum oli nimetatud ajani kostja valduses. Alles aprillis 2006 taastas korteri omanik valduse. Kuni nimetatud ajani oli üüritud eluruum kostja valduses ja hagejal puudus võimalus sisenemiseks ning eluruumi üürimiseks teistele isikutele. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja tagastanud hagejale eluruumi võtmeid.
Kohus leiab, et kuna ei usaldusväärselt tõendatud, et pooled oleks üürilepingu lõpetanud nõuetekohase üürilepingu ülesütlemise avaldusega või üüritud korteri nõuetekohase üleandmisega, tuleb üürilepingu lõppemise aeg tuvastada muude tõendite alusel. Hageja väitis, et olenemata sellest, kas kostja kasutas üürilepingu kehtivuse ajal teist elukohta või viibis mujal, ei muuda asjaolu, et kostja ei ole teatanud hagejale üürilepingu lõpetamise soovist ja ei ole eluruumi valdust üle andnud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta just aprillis 2006 avastas, et kostja korteris ei ela. Kohtuistungil on tõendatud, et viimase makse tegi kostja hagejale 12.04.2004. Seda asjaolu tunnistavad mõlemad pooled. 2006.a. aprilliks ei olnud kostja tasunud üüri ega kommunaalmakseid juba 24 kuud. Üürilepingu p 6.1.6. järgi üürnik kohustub punktis IV määratletud üüri mittetasumisel 1 ( ühe ) kuu jooksul vabastama eluruumi omal kulul. Kohus leiab, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta lõpetas üürilepingu 01.märtsist 2004. Ta on tasunud üüri peale seda kuupäeva veel 8.03.2004 300 krooni ( osaline üür), ja 12.04.2004 400 krooni ( kommunaalkulud). Kostja ei ole tõendanud, milliste kuude eest need maksed on teostatud ja et need maksed on tehtud eelmiste kuude võlgade katteks. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega üüri maksetega on tõendatud, et kostja kasutas korterit kuni 01.04.2004. Hageja on esitanud nõude, et nimetatud kuupäevani on kostjal üür tasumata 2400 krooni. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal kuni nimetatud kuupäevani on makstud kogu üür. Kohus leiab, et hagi nõue tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista üürivõlg kuni 01.02.2004 2400 krooni / 153.39 eurot. Nõue üürivõla osas ( 24 000 krooni, perioodi 01.05.2004-aprill 2006 ) tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta omapoolselt on üürilepingu üles öelnud nõuetekohaselt aprillis 2006.a. Hagiavaldus kohtusse üürivõla nõudes kostja vastu on esitatud 01.04.2008. Hageja ei ole esitanud kohtule ka tõendeid, et ta oleks kostjale varem esitanud nõude üürivõla tasumiseks ja et kostja on jätnud selle nõude tähelepanuta. Kohus leiab, et nendel asjaoludel ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt viivist. Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind oli 26400 krooni, sellest rahuldatud 2400 krooni, s.o. 0,09 %. Kohus leiab, et kostja kanda jääb 0,09 % menetluskuludest. Ülejäänud osa 91% menetluskuludest jääb hageja kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Silvi Maiste Kohtunik
Tartu Ringkonnakohus 05.12.2011 otsustas: täiendada Tartu Maakohtu 6.aprilli 2011 otsust ja mõista Erki Heinalt OÜ Revalfi kasuks välja viivis sunnas 716,32 eurot ning alates 06.12.2011 kuni põhivõlgnevuse 153,39 eurot tasumiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja määrata kindlaks menetluskulude jaotus.
....
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.