Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-09-55142
Tsiviilasi
AT hagi AK ja EB vastu korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmiseks ja vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AT (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Hageja esindaja: Monika S (isikukood: XXX; aadress:
Kostja 1: AK(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Kostja 2: EB(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kompromissi osaline: Eve B
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AT hagi AK ja EB vastu korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmiseks ja vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmiseks. Pooled esitasid 28.03.2011.a. kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled paluvad kanda kohtul kompromissi kohtumääruse jõustumisel pool hageja tasutud riigilõivust hagejale tema poolt osundatud arvele. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte tehtud kohtu välised kulud jäävad nende endi kanda ja kohtukulud, kõik notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimiseks vajalikud kulud ja kompromisslepingu sõlmimisega kaasneda võivad kulud jäävad hageja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu kokku summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot, milles 31,95 eurot kuulub AT tagastamisele.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.