31.03.2011.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-50621
Tsiviilasi
LM hagi PCEAS vastu saamata jäänud töötasu, vähem makstud puhkusehüvitise ja koondamishüvitise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
873,68 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja LM (ik XXX, elukoht XXX ) Hageja esindaja RÕA seaduses sätestatud korras advokaat Edith Sassian (Advokaadibüroo Edith Sassian ja Ko, asukoht Pärnu mnt 20, Tallinn)
esindajad
Kostja PCEAS (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja M T ja lepinguline esindaja H V (Heli Raidve Tööõigusabi AS) Asja arutamine
1.märtsil 2011.a.
kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata LM hagi PCEAS vastu saamata jäänud töötasu, vähem makstud puhkusehüvitise ja koondamishüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. LM menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. PCEAS menetluskulud jätta täies ulatuses LM kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
1.Hageja töötas kostja juures poolte vahel 02.01.2006.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel juhtmeköidiste valmistaja ametikohal.
2.Tööleping poolte vahel lõppes 09.04.2009.a. sel ajal kehtinud TLS § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu.
3.29.06.2009.a. esitas LM Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, milles palub välja mõista PCEAS-lt vähem makstud palka 13.670,11 krooni. Töötaja oli esitatud avalduses seisukohal, et kuivõrd tööandja ei ole kooskõlastanud töötajaga tööajanormi ja selle muudatusi, pidi kollektiivlepingu kohaselt olema tema tunnihinnaks 48 krooni tund. Arvestades asjaoluga, et tööandja pidi maksma lisatasu 10 % õhtuse töö eest, 20 % öötöö eest ning puhkepäevadel töötamise eest + lisatasu 10 % preemia kvaliteedi eest ja 3 % tööstaaži eest, on tööandja välja arvestanud hagejale vale metoodika alusel välja palga ning maksnud seetõttu ka vähem koondamishüvitust kokku summas 13.670,11 krooni.
4.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis oma otsusega nr 9.42/3606-09 3. septembrist 2009.a. LM avalduse rahuldamata. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
5.L M ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi. Hageja on hagiavalduses seisukohal, et tema palgakokkulepe PCEAS-ga oli kehtestatud kollektiivlepingus, mille kohaselt baseerus tööandja poolt töö tasustamine kombineeritud ajatöö ja tükitöö süsteemile. Aluseks on võetud PCEAS Keila tehase kollektiivlepingu lisades sätestatud tööde keerukused ja vastavad ajatariifid, kusjuures LM oli kehtestatud töökeerukuse grupiks E (väga keerukad tööd). Alates 01.03.2008.a. oli nimetatud tööde eest kehtestatud tariif 48 krooni/tund. Sellele vaatamata maksis tööandja töötajale 2008.a. aprillis 33,95 krooni tunnis ja mais 2008 32,10 krooni tunnis. Kuna tööandja on maksnud töötajale vähem palka, palub hageja tema töövaidluskomisjonile esitatud avalduse rahuldada.
6.Hageja taotlusel andis kohus L M 09.02.2010.a. määrusega riigi õigusabi.
Lk (7) 2
7.04.05.2010.a. esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse milles ta muudab hagi aluseks olevaid asjaolusid ning hagi eset ja palub kostjalt välja mõista - ajavahemiku 01.12.2009.a. – 31.03.2010.a. eest tööaja normist vähem makstud palka 10.283.- krooni; - ajavahemiku 01.12.2009.a. kuni 30.04.2010.a. palga väljamaksmisega viivitamise eest viivist 22.699,95 krooni; - alates 01.05.2010.a. viivist 51,41 krooni päevas kuni tööajanormist vähem makstud palga hüvitamiseni; - vähem makstud koondamise hüvitist 8787,18 krooni; - vähem makstud kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest 2294,50 krooni ja - hüvitise lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 9038,34 krooni.
8.Kostja asus seisukohale, et hageja ei saa esitada kohtus tööandja vastu täiendavaid nõudeid lisaks nendele mida töövaidluskomisjonis arutati, samuti peab hageja kohtusse esitatud hagis tuginema samadele asjaoludele millele ta tugines töövaidluskomisjonis ehk siis hagi alus peab olema sama mis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses.
9.Kohus jättis oma 01.10.2010.a. määrusega rahuldamata LM taotluse hagi eseme ja hagi aluse muutmiseks ning määras menetleda L M hagi PCEAS vastu saamata jäänud töötasu, vähem makstud puhkusehüvitise ja koondamishüvitise väljamõistmiseks töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud alustel ning üksnes samades nõuetes mis töövaidluskomisjonis läbi vaadata, sest vastavalt ITLS § 24 lg 4 ja lg 5 sätestatule loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded hagiavalduse nõueteks. .
10.Kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde välja mõista kostjalt 13.670,11 krooni, mis oma olemuselt on vähem saadud palk 9243 krooni + keskmise palga ümberarvestusest tulenev vähem makstud koondamishüvitis ja vähem kastud puhkusehüvitis. Hageja väidetel oli talle tööandja käskkirjaga kehtestatud tööaja norm alates 29.12.2008.a. 32 tundi nädalas, alates 26.01.2009.a. 24 tundi nädalas ja alates 09.02.2009.a. 40 tundi nädalas. Käskkirjades on öeldud, et tööaja norm arvestatakse kolme kuu lõikes. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tööaja normi on muudetud iga kuu, siis ei ole võimalik seda summeerida kolme kuu lõikes, vaid iga kuu lõikes eraldi. Kuna nimetatud käskkirjade, töötasu tabelite ja tööaja arvestuse järgi on arvestatud hagejale detsembris 2008.a. töötunde 80 tundi, kuid tööaja norm oleks pidanud olema vähemalt 155,8 tundi, arvestusega, et tööaja normi muudeti alates 29.12.2008.a. 32 tunniks nädalas ja varem oli see 40 tundi nädalas, rakendati töötajat tööle 2008.a. detsembris vähem 75,20 tundi; veebruaris 2009.a. on märgitud hagejal töötunde 125 tundi, kuid tööaja normi järgi oleks pidanud neid olema 144 arvestusega 24 tundi nädalas kuni 08.02.2009.a. ja siis alates 09.02.2009.a. 40 tundi nädalas. Seega töötas hageja 2009.a. veebruaris tööaja normist vähem 19 tundi; märtsis 2009.a. on märgitud töötundide arvuks kokku 96 tundi, kuigi tööaja norm oleks pidanud olema 160 tundi arvestusega 40 tundi nädalas. Kuna hageja on olnud haige 16. märtsist 2009.a. kuni 27. märtsini 2009.a. ja pidi asuma tööle 28. märtsil 2009.a., on hagejat rakendatud tööle 2009.a. märtsis tööaja normist vähem 2 tööpäeva ehk 16 tundi. Kokku on hageja olnud tööle vähem rakendatud seega 142,2 tundi. Kuna lähtuvalt tootmise hädavajadusest on töötajale arvestatud töötasu perioodil 01.06.2008.a. kuni 01.03.2009.a. 65 krooni tunnis ning PalS § 20 lg 2 kohaselt on töötaja alla tööaja tööle rakendamine võrdsustatud tööseisakuga, on hagejal saamata palka 9243.- krooni ( 65 x 142, 2 krooni)
Lk (7) 3
11.Keskmise palga arvestuse aluseks võttis hageja tööandja poolt esitatud keskmise palga õiendi. Kuna hagejale on makstud 6 kuu eest palka 43.947,05 krooni, millele tuleb juurde lisada vähem makstud palk 9243.- krooni, tuleb selle kalendrijärgsete tööpäevadega jagamisel (112) ja keskmise kalendrijärgsete tööpäevade arvuga (20,83) hageja keskmiseks palgaks 9878,01 krooni. Nimetatud summa peaks olema hageja ühe kuu koondamishüvitis. Kuna hagejale maksti välja koondamishüvitist 9130,50 krooni, on vähem makstud 747,62 krooni, mille hageja palub välja mõista täiendava koondamishüvitisena. Puhkusekompensatsiooni arvestamise aluseks võttis hageja 6 kuu palga 43.947,05 krooni, millele lisas juurde vähem makstud palga 9243.- krooni. Nimetaud summa jagas hageja kalendripäevadega (162)ja korrutas kasutamata puhkuse päevadega (15), mille tulemusena sai hageja 4925.- krooni. Kuna hagejale oli arvestatud puhkusehüvitist 4069,20 krooni, on hagejal saada täiendavalt puhkusehüvitist 855,80 krooni.
12.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena oma töölepingu, oma ametijuhendi, PCEAS kollektiivlepingu 2008.a. koos selle lisadega, oma pöördumise PCEAS ametiühingu poole 03.02.1009.a. ja tööandja vastuse sellele, oma palgalehed (töötasu arhiiv), IA poolt koostatud tabeli hageja õhtu- ja öötundidel töötamise kohtakuni 2008.a. ja 2009.a., hageja poolt koostatud tabeli töötatud töötundide ja tööseisakute kohta, hageja avaldused ametiühingule ja tööandjale ja tootmisjuhi LR poolt koostatud koondamiskriteeriumide arvestuse hageja kohta. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
13.Kostja ei vaidlusta seda, et hageja töötas PCEAS-is poolte vahel 02.01.2006.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel juhtmeköidiste valmistaja ametikohal ning, et tööleping poolte vahel lõppes 09.04.2009.a. sel ajal kehtinud TLS § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu. Kostja ei vaidlusta ka seda, et hageja palgakokkulepe PCEAS-ga oli kehtestatud kollektiivlepingus, mille kohaselt baseerus tööandja poolt töö tasustamine kombineeritud ajatöö ja tükitöö süsteemile, et LM oli kehtestatud töökeerukuse grupiks E (väga keerukad tööd) ning, et alates 01.03.2008.a. oli nimetatud tööde eest kehtestatud tariif 48 kroon/tund. Tootmishädavajadusest lähtuvalt kasutati töötaja töötasu arvestamisel perioodil 01.06.2008.a. – 01.03.2009.a. kõrgendatud tunnihinnet 65.- krooni tund.
14.Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles mitu töötundi hageja töötas 2008.a. detsembrikuust kuni 2009.a. aprillikuuni, sest hageja võttis selle asjaolu õigeks töövaidluskomisjonis ning hageja enda poolt koostatud tööaja arvestuse tabeli veerud 5 ja 6 (t/l 180) kattuvad tööandja poolt koostatud hageja tööaja arvestuse tabeliga (t/l 181).
15.Kostja väidetel on töövaidluskomisjonile esitatud 3 dokumenti, milles on fikseeritud hageja tööaja normid alates 29.12.2008.a. 32 tundi nädalas (TVK t/l 27), alates 26.01.2009.a. 24 tundi nädalas (TVK t/l 25) ja alates 09.02.2009.a. 40 tundi nädalas (TVK t/l 26), on poolte kokkulepped töölepingu muutmiseks, mitte aga käskkirjad nagu väitis hageja. Nende töölepingu muudatustega muudeti hagejaga kokkuleppel hageja tööaja normi kokkulepetes
Lk (7) 4
kokku lepitud perioodiks ja tööandjal oli kohustus anda töötajale tööd kokkulepitud normi ulatuses. Kokkulepitust suurema normi ulatuses ei pidanud ei tööandja töötajale tööd andma ja töötajal ei olnud õigus seda ka nõuda. Pooltel oli õigus kokku leppida tööaja summeerimise arvestuses ja seda mitmeks kuuks, seadus ei kehtesta sellele muid piiranguid kui selle, et summeeritud tööaega võib rakendada kuni 4 kuu ulatuses. Kuna pooled leppisid kokku, et esimene tööaja normi muudatus hakkab kehtima 29.12.2008.a., oli kuni 25.01.2009.a. hageja tööaja normiks 32 tundi nädalas. Vastavalt sellele on töötaja ka töötanud ning seda sõltumata sellest mis kuupäeval ta normtöötunnid täis töötas ( t/l 181) . 26.01.2009.a. – 08.02.2009.a. on kehtestatud hageja arvestuslikuks tööaja normiks 24 tundi nädalas. Kuna selles ajavahemikus on 2 nädalat ja töötaja on töötanud 6 8-tunnilist tööpäeva, on hageja oma normi ka sellel perioodil täis töötanud. Alates 09.02.2009.a. kuni hagejaga töölepingu lõpetamiseni rakendus hagejal 40-tunniline tööaja norm nädalas, kusjuures 23.02.2009.a. oli 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. Kuna vastavalt esitatud tööaja tabelile on hageja tööpäevad olnud esmaspäevast reedeni, puudub vajadus lugeda nädalavahetusi hageja tööpäevadeks. Eeltoodust tulenevalt on tööandja rakendanud hagejat tööle selles ulatuses mis pooled töölepingus kokku on leppinud ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt rohkem palka kui ta tööd teinud on.
16.Hageja suhtes kehtestatud palgasüsteemi osas märkis kostja, et see on kehtestatud kostja juures kollektiivlepinguga (alapunkt 3). Kasutusel on kombineeritud aja- ja tükitöö süsteem, mis tähendab, et ajatööd tasustatakse vastavalt töötaja töö keerukuse astmele tunnitariifi alusel. Hagejal oli E kategooria ja tema ajatariifi suuruseks oli vastavalt kollektiivlepingule 48 krooni tunnis ( TVK t/l 52 ja 53). Samas nägi palgasüsteem ette ka tasustamise tükitöö alusel, kuid seda töödel kus tükitöö hinded olid välja töötatud. Kuna hagejaga oli töölepingus (p 4.1.) kokku lepitud, et tema palga suuruseks on miinimumpalk, siis maksti talle kuni 30.06.2009.a. PalS § 20 alusel tööseisaku aja eest miinimumpalka nagu on märgitud ka kollektiivlepingu lisas Ajatariifid p 4. Seega on kollektiivlepingus kokku lepitud kuidas makstakse töötajale palka siis kui tööandjal on töötajale tööd anda ja ka siis kui tööd anda ei ole. Eeltoodust tulenevalt maksti 2008.a. detsembris hagejale 53 tööseisaku tunni eest 1431.krooni (palgalipikul real muud tasud) 27 krooni tunnis ehk kokku 1431.- krooni ning ülejäänud vaidlustatud perioodidel vastavalt sellele kas hageja sai ajapalka või tükipalka vastavalt eelpool märgitule.
17.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja PCEAS 2004.a. kollektiivlepingu koos lisadega, 3 hageja poolt allkirjastatud töölepingu muudatust, töölepingu lõpetamise dokumendi, algkoolituse ajakava, hageja palgalipikud (töötasu arhiivi), LM tööaja arvestamise tabelid 2008.a. detsembri kuni 2009.a. aprilli kohta ning hageja keskmise palga arvestuse.
Kohtuotsuse põhjendused.
Lk (7) 5
18.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud poolte poolt käesolevas vaidluses olevaid asjakohaseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Pooled ei vaidle selle üle, et - hageja töötas kostja juures poolte vahel 02.01.2006.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel juhtmeköidiste valmistaja ametikohal; - tööleping poolte vahel lõppes 09.04.2009.a. sel ajal kehtinud TLS § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu; - kollektiivlepingu kohaselt tasustas kostja hageja poolt tehtud töö kombineeritud ajatöö ja tükitöö süsteemi alusel; - hagejale oli kehtestatud töökeerukuse grupiks E (väga keerukad tööd); - alates 01.03.2008.a. oli nimetatud tööde eest kehtestatud tariif 48 kroon/tund; - hageja töötas 2008.a. detsembrikuus 133 tundi, 2009.a. jaanuaris 134 tundi, 2009.a. veebruaris 125 tundi, 2009.a. märtsis 96 tundi ja 2009.a. aprillis 56 tundi. Nimetatu on tõendatud ka hageja enda poolt koostatud ja kostja poolt koostatud hageja tööaja arvestuse tabeliga ( t/l 180, 181); - 2008.a. detsembris oli hagejal tööseisak 53 normtunni ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on hagejale välja maksnud kogu hageja poolt väljateenitud palga või on osa palka maksmata, kuna kostja ei ole hagejat tööle rakendanud vastavalt kokkulepitud tööajanormile ja peab hagejale seetõttu palka maksma ka tööajanormist vähem rakendatud tööaja eest kui tööseisaku eest. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas tulenevalt nimetatust on kostja maksnud hagejale vähem töölepingu lõpetamisel ka koondamishüvitist ja kasutamata puhkuse hüvitist.
19.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt käesoleval ajal kehtivast TLS § 131 lg 2 teisest lausest, mille kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2009.a. senikehtinud seadust, edasi kuni 01.07.2009.a. kehtinud Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 2 lg 1 sätestatust mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel ning palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest, sama paragrahvi lõikest 2, mille kohaselt on põhipalk töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.
20.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist, et hageja töötas kostja juures alates 02.01.2006.a. juhtmeköidiste valmistaja ametikohal ning töölepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et hageja tööaja kestus on päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi (TVK t/l 34). Nii kestis see kuni 29.12.2008.a., mil pooled leppisid kokku töölepingu lisas, et alates sellest ajast on hageja tööajanorm 32 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestusega 3 kuu lõikes (TVK t/l 27). Selline tööajanorm kehtis hageja suhtes kuni 26.01.2009.a., mil sõlmiti uus kokkulepe, et hageja tööajanorm on 24 tundi nädalas summeeritud tööaja arvestusega 3 kuu lõikes, mis kestis kuni 09.02.2009.a., mil hageja tööajanormiks sai jälle 40 tundi nädalas nagu esialgu töölepingus kokku lepiti (TVK t/l 26). Kohus asub seisukohale, et selline osalises tööajanormis kokkuleppimine oli kooskõlas kuni 01.07.2009.a. kehtinud Töö- ja puhkeaja seaduse (edaspidi TPS) §-ga 6.
21.Kohus leiab, et tööandja on kooskõlas TPS § 14-ga pidanud summeeritud tööajale vastavat tööaja arvestust, mida tõendab tööandja poolt esitatud hageja tööaja arvestuse tabel (
Lk (7) 6
t/l 181), mis omakorda on töötundide osas kooskõlas ka hageja enda poolt peetud tööaja arvestuse tabeliga (t/l 180). Arvestades asjaoluga, et pooled on kokku leppinud vaidlusalusel perioodil kolmel korral tööajanormi muutumise, on hageja poolt vaidlustaud perioodil töötatud töötunnid kooskõlas kokkulepitud normtundide arvuga nädalate lõikes ja kostja ei ole andnud hagejale tööd kokkulepitud normist vähem nagu hageja ekslikult leiab, väljaarvatud tööseisak 53 tundi 2008.a. detsembrikuus, mille üle pooltel vaidlus puudub, mille eest on hagejale makstud tasu vastavalt kollektiivlepingus kokkulepitule. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue kostja vastu vähem väljamakstud palga väljamõistmiseks põhineb asjaolul nagu oleks kostja andnud hagejale kokkulepitud tööajanormist vähem tööd, kuid nimetatud asjaolu asja sisulise arutelu käigus tõendamist ei leidnud, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt väidetavat vähem makstud palka. Kuna kohus asub seisukohale, et kostja ei ole maksnud hagejale välja vähem palka kui hagejal õigus saada oli, ei ole kostja maksnud hagejale vähem välja ka koondamishüvitist ja saamata jäänud puhkuse hüvitist ning kostja poolt väljaarvestatud koondamishüvitise aluseks olev keskmine palk ja kasutamata puhkuse hüvitis on välja arvestatud kooskõlas nende väljaarvestamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuste määrustega ( t/l 182). Tõendid mis kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata..
22.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud IA poolt koostatud tabeli hageja õhtu- ja öötundidel töötamise kohta 2008.a. ja 2009.a., hageja avaldused ametiühingule ja tööandjale ja tootmisjuhi LR poolt koostatud koondamiskriteeriumide arvestuse hageja kohta, PCEAS 2004.a. kollektiivlepingu koos lisadega ning algkoolituse ajakava, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude ja vastuväidete tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
23.Harju Maakohtu 09.02.2010.a. määrusega määrati hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi osutas hagejale advokaat Edith Sassian. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab LM hagi rahuldamata, jäävad LM menetluskulud juhindudes TsMS § 190 lg 2 sätestatust täies ulatuses tema enda kanda. Juhindudes asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult hageja kanda.
Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 873,68 eurot (13.670,11 krooni). Kohtunik:
Lk (7) 7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.