Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-14-11 Tartu, 31. märts 2011. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Richard Saarmanni kaebus Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17152 Richard Saarmanni määruskaebus Avaldaja Richard Saarmann (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Puudutatud isik kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik Galina Saarmann (isikukood xxxxxxxxxxx) 14. märts 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. detsembri 2010. a määrus ja Pärnu Maakohtu
8.septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-17152.
2.Teha asjas uus määrus, millega rahuldada Richard Saarmanni kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 1. aprilli 2010. a otsuse peale ja tühistada nimetatud otsus.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda.
5.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Tamar Richard Saarmanni määruskaebuselt 4. jaanuaril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.14. aprillil 2010 esitas Richard Saarmann (avaldaja) Pärnu Maakohtule kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 1. aprilli 2010. a otsuse peale, millega jäeti rahuldamata avaldaja kaebus
18.veebruari 2010. a kohtutäituri tasu otsuse tühistamiseks.
2.Kaebuse kohaselt esitas Galina Saarmann (sissenõudja) kohtutäiturile täitmiseks Pärnu Maakohtu
9.aprilli 2007. a otsuse, millega mõisteti avaldajalt sissenõudja kasuks välja elatusraha võlgnevus 30 000 krooni. Kohtutäitur koostas 18. veebruaril 2010 täiteasjas 175/2010/605 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täitemenetluse alustamise tasu 2175 krooni väljamõistmiseks. Avaldaja esitas 8. märtsil 2010 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale.
22.märtsil 2010 toimus kohtutäituri büroos kaebuse läbivaatamine, kus osales ka sissenõudja. Kohtutäitur jättis 1. aprilli 2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei vasta seadusele. Kohtutäituril on õigus nõuda kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 lg-s 1 nimetatud tasu juhul, kui sissenõudja on esitanud avalduse igakuise elatusraha sissenõudmiseks (perioodilised maksed). Täiteasjas 175/2010/605 on sissenõudja esitanud avalduse sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse (ühekordne makse) nõudes, mille korral on täitemenetluse alustamise tasu üldisel alusel KTS § 34 kohaselt 250 krooni,
millele lisandub KTS § 32 lg 3 alusel käibemaks.
3.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Elatusraha nõudmise täiteasjades tuleb kohaldada alustamise tasu suuruse määramisel erinormi, KTS § 37 lg-s 1 sätestatut, mitte üldnormi KTS § 34. Sissenõudja kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud.
4.Pärnu Maakohus jättis 8. septembri 2010. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt sätestab KTS § 37 elatusraha (elatise) sissenõudmise eest makstava tasu. Õigusnorm ei tee vahet, kas tegu on igakuiselt makstava elatise võlaga või pikema aja jooksul tekkinud elatise võlaga. Praegusel juhul on elatise võlg 30 000 krooni. Seega on õige, et kohtutäitur on nõudnud KTS § 37 lg-s 1 sätestatud menetluse alustamise tasuna 2175 krooni. Puudub õiguslik alus KTS § 34 kohaldamiseks, kuigi tegu on elatusraha võlgnevuse ühekordse maksega. Seadusandja ei ole sellist võimalust ette näinud.
5.Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses ja palus teha uue määruse, millega kaebus rahuldada. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, nagu saaks kohtutäitur elatusraha sissenõudmisel pidevalt küsida võlgnikult menetluse alustamise tasu. KTS § 37 lg 1 järgi on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa. Seega ei sõltu elatusraha sissenõudmisel menetluse alustamise tasu sellest, kas võlgnik edaspidi tasub elatist vabatahtlikult ja täielikult või mitte. KTS § 37 lg 2 kohaselt sõltub kohtutäituri põhitasu sellest, kas võlgnik tasub elatusraha täielikult või osaliselt või enne selle sissenõutavaks muutumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega tühistada kohtutäituri otsus. Määruskaebuse järgi on kohtud valesti kohaldanud KTS § 37. KTS § 37 lg 1 alusel on kohtutäituril õigus nõuda menetluse alustamise tasu siis, kui sissenõudja on esitanud avalduse igakuise elatusraha sissenõudmiseks. Praegu on sissenõudja aga esitanud avalduse ühekordse makse sissenõudmiseks. Sel juhul tuleks kohaldada KTS § 34.
8.Kohtutäitur ja sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise tõttu. Samuti tuleb tühistada maakohtu määrus. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri otsus.
10.Praeguses asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile
täitmiseks elatise võlgnevuse nõude, tuleb menetluse tasu määramisel lähtuda KTS §-st 34 või §st 37.
11.Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Enne 1. jaanuari 2011 kehtinud KTS § 34 redaktsiooni kohaselt oli täitemenetluse alustamise tasu 250 krooni. Elatise sissenõudmise korral reguleeris ja reguleerib kohtutäituri tasu üldjuhul KTS § 37. Nimetatud paragrahvi esimese lõike esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale (kohtutäituri tasu otsuse tegemise ajal 2175 krooni). Seega reguleerib KTS § 37 lg 1 esimene lause esmapilgul eriregulatsioonina ammendavalt elatise sissenõudmise korral menetluse alustamise tasu suurust. Siiski tuleneb KTS § 37 lg 1 teisest lausest ja kohtutäituri töö iseloomust (eelduslikult suurem töökoormus) perioodiliste elatusrahavõlgnevuste sissenõudmisel see, et menetluse alustamise tasu suurus on 2175 krooni vaid juhul, mil tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega. KTS § 37 lg 1 teise lause kohaselt nõutakse menetluse alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Praeguses asjas on esitatud kohtutäiturile täitmiseks ainult elatise võlgnevus 30 000 krooni ulatuses. Seega ei ole tegemist perioodilise elatise sissenõudmisega ning võimalik ei ole kohaldada KTS § 37 lg 1 teist lauset, nõuda menetluse alustamise tasu sisse esimese igakuise elatusrahaga. Järelikult on tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata KTS § 34 alusel. Kohtud ei ole KTS § 34 ja § 37 õigesti kohaldanud, see on viinud ebaõige lahendini. Seetõttu tuleb kohtumäärused tühistada. Asjas on võimalik teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 1. aprilli 2010. a otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kohtutäituril tuleb teha uus seadusele vastav menetluse alustamise tasu otsus.
12.Kolleegium juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et määruses on jäänud jaotamata menetluskulud. Menetluskulude jaotamine on TsMS § 173 lg 2 kohaselt kohtu kohustus ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuna kolleegium tühistab alama astme kohtute lahendid, on vajalik otsustada ka menetluskulude jaotus. Kolleegium jätab menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause ning lg 10 alusel kohtutäituri kanda. Avaldaja võib TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
13.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldaja määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Asjas on palutud tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Tamar. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.