2-13-11909/17 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kaebuse kohaselt mõisteti avaldajalt Pärnu Maakohtu 06.08.2012 maksekäsu määrusega nr 2-1225101 välja elatis tema kolmele lapsele summas 410 eurot kuus. Esmakordselt alustas kohtutäitur eelnimetatud määruse täitmiseks menetlust laste seadusliku esindaja 02.11.2012 avalduse alusel elatisraha võlgnevuse osas perioodi 01.07.2012 - 31.10.2012 eest (täiteasjad nr 008/2012/3504, 008/2012/3505 ja 008/2012/3506). Avaldaja kinnistutele (registriosa nr XXXXXX ja XXXXXX) seati keelumärked. 28.01.2013 oli kogu võlgnevus täiturile tasutud. 29.01.2013 alustas kohtutäitur teistkordselt menetlust kohtumääruse täitmiseks elatisraha võlgnevuse osas perioodi november 2012, detsember 2012 ja jaanuar 2013 eest summas 1230 eurot (täiteasjad 008/2013/273, 008/2013/274 ja 008/2013/275). Avaldaja oli aga tasunud nimetatud summa laste seadusliku esindaja arvele juba 29.01.2013 hommikul. Laste seaduslik esindaja selgitas avaldajale, et 28.01.2013 oli kohtutäitur soovitanud tal teha uue avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille ta oli 28.01.2013 ka teinud. 29.01.2013 palus täitur avalduse ringi teha ja lisada nõue kohtutäituri edasise esindamise kohta elatisraha sissenõudmisel. Samal päeval tegigi laste seaduslik esindaja uue avalduse. Avaldaja sai täitmisteate uutes täiteasjades kätte 04.02.2013. Täitmisteate kohaselt oli nõude summa 1661,20 eurot, millest elatis 820 eurot novembri ja detsembri eest ning täituri tasu 840,20 eurot. Täituri tasu sisaldas täitemenetluse alustamise tasu 576 eurot (3 x 192 eurot). 07.02.2013 esitas avaldaja täiturile kaebuse, milles leidis, et kohtutäitur on õigusvastaselt hoidnud võlgniku vara aresti all, määranud ühe menetluse eest kolm korda tasu ja nõudnud menetluse alustamise tasu, kui võlg oli makstud enne avalduse tegemist ja täitmisteade võlgnikule saabus kuus päeva hiljem. 22.02.2013 toimunud kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri juures palus avaldaja tema suhtes algatatud täitemenetlused lõpetada. Kohtutäitur jättis 04.03.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur on provotseerinud avalduste kirjutamist, soovitades sissenõudjal esitada koheselt avaldus uue nõude maksmapanekuks ning paludes esitada avaldus iga lapse nimel eraldi. Kuna täitemenetluse osapoolteks on ühed ja samad isikud ja täidetakse ühte kohtulahendit, ei tohiks kohtutäitur nõuda täitetasu iga sissenõudja (lapse) nimel eraldi. Sellega kohtutäitur kuritarvitab seadusandja mõtet sellise täitmisavalduse menetlemisel. Täitemenetluse eesmärgiks ei saa olla täituri alusetu rikastumine, vaid täitedokumendi täitmine. Ka esmasel täitmisel sisse nõutud täituri tasud olid ebaseaduslikud, kuna täitemenetlus oli sisult sama, ka pooled olid samad. Täitur oleks pidanud jätkama juba alustatud täitemenetlust, mitte alustama uut menetlust, mis võimaldas tal uuesti tasu saada. Kuna täitur ei ole esialgses täitemenetluses menetlust lõpetanud ja avaldajale menetluse lõpetamise määrusi saatnud, siis seega on kohtutäitur sisuliselt jätkanud sama kohtumääruse alusel sama täitemenetlust, mitte alustanud uut. Uue täitemenetluse alustamine ei ole kooskõlas õigusemõistmise eesmärkide ja õiguskindluse põhimõttega. Täitetasu ei ole ka proportsionaalne sissenõutava kohustuse määraga – kohustus igakuiselt kokku 410 eurot, täituri tasu 576 eurot. Kuigi täitur oleks pidanud peale täitemenetluse lõpetamist vara aresti alt vabastama, ei ole täitur seda teinud. See näitab, et täitur ei ole alustanud uut täitemenetlust, vaid jätkanud eelmist täitemenetlust. Täitur ei andnud vabatahtliku täitmise tähtaega. Täitur ei säilitanud ka miinimumulatuses sissetulekut avaldajale. Täituri tegevus täitmisel on olnud ebaeetiline ja võlgnikku kahjustav. Avaldaja täitis 29.01.2013 seisuga oma kohustused sissenõudja ees, mistõttu ei olnud sissenõudja õigustatud esitama uut täiteavaldust ja täitur oleks pidanud menetluse lõpetama, kuna kohustus oli täidetud. Avaldaja palub kohtul tunnistada 29.01.2013 alustatud täitemenetluste nr 008/2013/273, 008/2013/274 ja 008/2013/275 alustamine ebaseaduslikuks, kuna nõue oli täidetud, ja tühistada

kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, kuna täituri tegevus on vastuolus heade kommetega. Avaldaja kaebus sisaldas muu hulgas ka taotlusi, mis ei puudutanud kohtutäituri 04.03.2012 otsuse vaidlustamist, mistõttu maakohus keeldus määrusega nende menetlusse võtmisest. Puudutatud isikute seisukohad Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma 04.03.2013 otsuses toodud seisukohtade juurde. Täiteasjades nr 008/2012/3504, 008/2012/3505 ja 008/2012/3506 on täitemenetlus lõpetatud 06.02.2013. Teistkordselt alustas kohtutäitur täitemenetlusi Pärnu Maakohtu 06.08.2012 kohtumääruse nr 2-12-25101 täitmiseks sissenõudja 28.01.2013 täitmisavalduse alusel täiteasjades nr 008/2013/273, 008/2013/274 ja 008/2013/275. 30.01.2013 kinnitas sissenõudja, et avaldaja oli 29.01.2013 tasunud tema kontole novembri-, detsembri- ja jaanuarikuu elatise summas 1230 eurot. Täitmisteated toimetati võlgnikule kätte 04.02.2013. Elatusraha sissenõudmise eest makstava tasu suurust reguleerib kohtutäituri seaduse (KTS) § 37 lg 1, mille kohaselt, menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Seega peab avaldaja tasuma menetluse alustamise tasu 192 eurot (sh käibemaks) igas täiteasjas, kokku 576 eurot. Laste seaduslik esindaja selgitas vastuses kaebusele, et ta esitas kohtutäiturile 28.01.2013 avalduse täitemenetluse algatamiseks avaldaja suhtes nii igakuise elatise kui ka elatise võlgnevuse saamiseks. Avalduse esitamise ajendiks oli viimase kolme kuu tasumata elatis, kokku 1230 eurot. Õige ei ole avaldaja väide, et initsiatiiv uue täitmisavalduse esitamiseks tuli kohtutäiturilt. 28.01.2013 peetud telefonivestluses kohtutäitur selgitas vastuseks laste seadusliku esindaja küsimustele võimalust esitada avaldus uue täitementetluse alustamiseks ning igakuise elatise saamiseks kohtutäituri vahendusel, mis lõpetaks korduvad täitemenetluse alustamised. Laste seaduslik esindaja esitaski 28.01.2013 kohtutäiturile kuus avaldust. 29.01.2013 hommikul palus kohtutäituri abi avaldused ümber vormistada, lisades igakuise elatise soovi elatisvõlgnevuse avaldusele. 29.01.2013 õhtul laste seaduslik esindaja avastas, et avaldaja oli kandnud tema pangaarvele kogu ülejäänud võlasumma, sh jaanuari eest, summas 1230 eurot. Laste seaduslik esindaja teavitas sellest täiturit 30.01.2013. Avaldaja ei olnud teavitanud, et kavatseb kogu võla tasuda, mistõttu oli õigus uus nõue 28.01.2013 esitada, ka ei olnud 29.01.2013 hommikul veel laekumist toimunud. 01.02.2013 saatis laste seaduslik esindaja täiturile nõusoleku Külitses asuva kinnistu aresti alt vabastamiseks, samas kinnitades, et soovib siiski edasiste probleemide vältimiseks igakuise elatisraha laekumist täituri vahendusel. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas 18.04.2013 määrusega kaebuse ja tühistas kohtutäituri 04.03.2013 otsuse täiteasjades nr 008/2013/273, 008/2013/274, 008/2013/275 ning kohustas kohtutäitur Mati Kadakut tegema uue seadusele vastava menetluse alustamise tasu otsuse. Menetluskulud jättis kohus kohtutäitur Mati Kadaku kanda. Kohus leidis, et asjas tuleb lahendada õiguslik küsimus, kas juhul, kui sissenõudja esitab kohtutäiturile täitmiseks elatise võlgnevuse nõude, tuleb menetluse tasu määramisel lähtuda KTS §-st 34 või §-st 37. KTS § 29 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Elatise sissenõudmise korral reguleerib kohtutäituri tasu üldjuhul KTS § 37, mille kohaselt, elatusraha sissenõudmise eest

makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Nimetatud paragrahvi esimese lõike esimese lause kohaselt on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Seega reguleerib KTS § 37 lg 1 esimene lause esmapilgul eriregulatsioonina ammendavalt elatise sissenõudmise korral menetluse alustamise tasu suurust. Siiski tuleneb KTS § 37 lg 1 teisest lausest ja kohtutäituri töö iseloomust (eelduslikult suurem töökoormus) perioodiliste elatusrahavõlgnevuste sissenõudmisel see, et menetluse alustamise tasu suurus on elatusraha miinimummäär vaid juhul, mil tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega. KTS § 37 lg 1 teise lause kohaselt nõutakse menetluse alustamise tasu sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Praeguses asjas on esitatud kohtutäiturile täitmiseks ainult elatise võlgnevus perioodi november 2012 kuni jaanuar 2013 eest summas 1230 eurot. Seega ei ole tegemist perioodilise elatise sissenõudmisega ning võimalik ei ole kohaldada KTS § 37 lg 1 teist lauset, nõuda menetluse alustamise tasu sisse esimese igakuise elatusrahaga. Järelikult on tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata KTS § 34 alusel. Seetõttu tuleb täituri 04.03.2013 otsus avaldaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta tühistada. Kohtutäituril tuleb teha uus seadusele vastav menetluse alustamise tasu otsus. Maakohtu seisukoht on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-14-11. Vastuseks avaldaja väitele, et täitur ei oleks tohtinud 29.01.2013 alustada uut täitemenetlust vastab kohus järgmist. Kuna 28.01.2013 seisuga oli avaldajal tekkinud uus elatise võlgnevus, oli sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi, milleks antud juhul on jõustunud maakohtu 06.08.2012 määrus, sundtäitmiseks. Täitemenetluse seadustiku § 49 lg 1 sätestab, et täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks, välja arvatud hagi tagamise määruse täitmisel. Täitedokument tagastatakse sissenõudjale. 18.04.2013 seisuga on avaldaja kinnistud (registriosa nr XXXXXX ja XXXXXX) aresti alt vabastatud. Määruskaebus Kohtutäitur esitas 02.05.2013 määruskaebuse, paludes maakohtu 18.04.2013 määruse tühistada ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette ning täitemenetluse alustamise ajal, s.o 29.01.2013, oli võlgnikul see tasumata. Õigesti on kohus oma põhjendustes märkinud, et KTS § 37 lg 1 teisest lausest ja kohtutäituri töö iseloomust perioodiliste elatusrahavõlgnevuste sissenõudmisel tuleneb see, et menetluse alustamise tasu suurus on elatusraha miinimummäär vaid juhul, mil tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega, kuid täiesti tähelepanuta on jätnud kohus asjaolu, et antud juhul oligi kohtutäituril täitmisel igakuuline jooksev elatis, mitte elatise võlgnevus. Kohus on teinud kohtumääruse, küsimata kohtutäiturilt täitetoimiku koopiaid ning ilma nendega tutvumata, mistõttu on kohus asunud valele seisukohale, et praeguses asjas on esitatud kohtutäiturile

täitmiseks ainult elatise võlgnevus perioodi november 2012 kuni jaanuar 2013 eest summas 1230 eurot ning et tegemist ei ole perioodilise elatise sissenõudmisega. Vastus määruskaebusele Avaldaja palus jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Laste seaduslik esindaja kinnitas, et jääb varasemalt avaldatu juurde. Edasine menetluse käik Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja avaldaja kaebus kohtutäituri 04.03.2013 otsuse peale täiteasjades nr 008/2013/273, 008/2013/274 ja 008/2013/275 tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu 18.04.2013 määruse põhjenduse järgi tuleb kohtutäituri 04.03.2013 otsus tühistada põhjusel, et kohtutäiturile oli esitatud täitmiseks ainult elatise võlgnevus perioodil november 2012 kuni jaanuar 2013 summas 1230 eurot, mille korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata KTS § 34 alusel, mitte kohaldada KTS § 37 lg 1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et ainult elatise võlgnevuse sissenõudmise täitemenetluse algatamisel ei kohaldu täitemenetluse alustamise tasu suuruse määramisel KTS § 37 lg 1. Kuid maakohus on jätnud tähelepanuta, et kolme sissenõudja seaduslik esindaja on esitanud 28.01.2013 täitmisavaldused nii elatise võlgnevuse (01.11.2012 – 31.12.2012) kui ka elatise perioodiliseks sissenõudmiseks kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni. 29.01.2013 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste järgi on võlgnikult välja mõistetud täitemenetluse alustamise tasu iga otsuse järgi 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot. KTS § 37 lg 1 järgi on elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Alates 01.01.2013 on elatusraha miinimummääraks vastavalt PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusele nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 160 eurot. Eelnevast tulenevalt oli kohtutäitur õigustatud nõudma võlgnikult täitemenetluste alustamise tasu KTS § 37 lg 1 alusel kokku 576 eurot. Avaldaja väide, et kohtutäituril ei olnud õigust oma otsustega välja mõista täitemenetluse alustamise tasu kolm korda, ei ole põhjendatud. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ja seega on kohtulahendi sundtäitmisel sissenõudjaks iga alaealine laps, kelle kasuks elatis on välja mõistetud. Kuna käesolevates täitemenetlustes olid sissenõudjateks kolm alaealist last, siis tuli kohtutäituril algatada täitemenetlused iga sissenõudja kohta, mistõttu on ka põhjendatud täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmine iga täitemenetluse alustamise eest. Avaldaja väide, et kohtutäituri poolt täitemenetluste alustamine täiteasjades nr 008/2013/273, 008/2013/274 ja 008/2013/275 oli ebaseaduslik, sest nõue oli täidetud, ei ole põhjendatud. Kuna seisuga 28.01.2013 oli tekkinud elatise võlgnevus, siis esitas sissenõudjate esindaja