XX kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 06.11.2017 otsusele täiteasjades nr 027/2017/1592 ja 027/2017/1593
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Puudutatud isik I: YY (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik II: CC (isikukood XXXXXXXXX), puudutatud isikute I ja II seaduslik esindaja MM Puudutatud isik III: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.04.2018 määrus osas, milles maakohus jättis XX kaebuse Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 06.11.2017 otsuse peale täiteasjades nr 027/2017/1592 ja 027/2017/1593 rahuldamata täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ning tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 06.11.2017 otsus täiteasjades nr 027/2017/1592 ja 027/2017/1593 täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit temale esitatud kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama.
3.Samuti tühistada Harju Maakohtu 30.04.2018 määrus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uus menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.04.2018 määrus muutmata.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Rahuldada XX kaebus osaliselt. 6.2 Tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 06.11.2017 otsus täiteasjades nr 027/2017/1592 ja 027/2017/1593 täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit temale esitatud kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama. Ülejäänud osas jätta XX kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 06.11.2017 otsusele täiteasjades nr 027/2017/1592 ja 027/2017/1593 rahuldamata. 6.3 XX menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. Tallinna kohtutäitur Risto Sepa menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda. YY ja CC menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades XX ja Tallinna kohtutäitur Risto Sepa kanda. Menetlusosalistel puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 6.4 XX-l puudub määruskaebuse esitamiselt tasumata riigilõivu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.09.2017 esitas YY ja CC seaduslik esindaja MM avaldused täitemenetluse alustamiseks elatisraha võlgnevusega seoses. Avalduste kohaselt ei ole võlgnik XX tasunud nõuetekohaselt elatist perioodil 30.03.2017-30.08.2017. Kummagi sissenõudja nõue on 522,50 eurot.
2.25.09.2017 avas kohtutäitur täitemenetlused nr 027/2017/1592 (puudutatud isik I) ja 027/2017/1593 (puudutatud isik II) elatusraha võlgnevuse nõudes.
3.25.09.2017 koostas kohtutäitur täiteasjades kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, mille kohaselt tuleb võlgnikul tasuda kummaski täiteasjas täitemenetluse alustamise tasu 282 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasu 147 eurot (koos käibemaksuga).
4.06.10.2017 esitas võlgnik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustele kaebuse, milles palub otsused tühistada. Kohtutäituri otsus on ebaseaduslik. Kohtutäituri tasu tasutakse täitemenetluse alustamise eest elatise asjades üks kord. Varasemalt on juba täitemenetlus toimunud, mistõttu on käesoleval juhul tasu väljamõistmine alusetu.
5.Kohtutäitur jättis 06.11.2017 otsusega võlgniku kaebuse täiteasjades nr 027/2017/1592 ja 027/2017/1593 rahuldamata.
6.Võlgnik esitas 17.11.2017 kaebuse kohtutäituri 06.11.2017 otsuse peale, milles palus kohtutäituri otsuse tühistada. Kohtutäituril ei ole alust määrata võlgnikule täitekulusid. Elatusraha sissenõudmise eest tasumisele kuuluv menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mistõttu on selle korduv väljamõistmine ebaseaduslik. Puudutatud isikute seisukohad
7.Kohtutäitur ja sissenõudjad kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 30.04.2018 määrusega kaebuse rahuldamata, kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda, kõik ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda ja määras menetluskulud kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõisteta.
9.Kohtutäituri seaduse (KTS) 37 lg-s 1 on silmas peetud seda, et kuigi elatist tuleb maksta igakuiste perioodiliste maksetena, saab ühe täiteasja (st ühe lapse) kohta menetluse alustamise tasu nõuda ühekordselt (mitte iga kuu eest, mil elatist maksta tuleb). Käesoleval juhul oli kaks sissenõudjat. Eeltoodust tulenevalt algatas kohtutäitur kaks täiteasja (sest on kaks sissenõudjat, kellel on kummalgi eraldiseisev nõue). Kuna käesoleval juhul on kohtutäitur avanud õigesti kummagi lapse osas eraldi täiteasja, peab võlgnik maksma ühekordse menetluse alustamise tasu mõlemas menetluses. Seega on põhjendatud tasu nõudmine kohtutäituri poolt märgitud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas 15.05.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kohtutäituri 06.11.2017 otsus.
11.Määruskaebuse esitaja ei vaidle vastu sellele, et täitemenetlus alustatakse iga lapse nõude kohta eraldi.
12.Kohtutäitur alustas 07.03.2017 tsiviilasjas nr 2-16-12552 tehtud Tartu Maakohtu 20.01.2017 määruse alusel täitemenetlused nr 027/2017/452 ja 027/2017/453, kus nõude summa oli 310 eurot lapse kohta, millele lisandusid täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. KTS § 37 lg 1 sätestab, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale ning menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Seega on võlgnik täitemenetluse alustamise tasu juba tasunud täiteasjades nr 027/2017/452 ja 027/2017/453. Käesoleval juhul nõuab kohtutäitur seda teistkordselt. Vastus määruskaebusele
13.Kohtutäitur ja sissenõudjad määruskaebusele vastust ei esitanud. Edasine menetluse käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kaebuse kohtutäituri 06.11.2017 otsuse peale rahuldamata täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tühistab kohtutäituri 06.11.2017 otsuse täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas ja kohustab kohtutäiturit selles osas kaebust uuesti läbi vaatama. Samuti teeb ringkonnakohus uue menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Asja materjalidest nähtuvalt olid sissenõudjad 03.03.2017 esitanud täitmisavaldused elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi 01.01.2017 – 03.03.2017 eest, kummagi sissenõudja osas summas 310 eurot. Nende avalduste alusel algatati täitemenetlused nr 027/2017/452 ja 027/2017/453. Kohtutäituri abi 11.09.2018 selgitusest nähtub, et need täitemenetlused lõpetati nõude rahuldamisega (tl 166).
17.19.09.2017 on sissenõudjad esitanud täitmisavaldused elatise võlgnevuse sissenõudmiseks perioodi eest 30.03.2017 - 30.08.2017, kummagi sissenõudja osas summas 522,50 eurot. Nende avalduste alusel algatas kohtutäitur täitemenetlused nr 027/2017/1592 ja nr 027/2017/1593.
18.25.09.2017 koostas kohtutäitur täiteasjades nr 027/2017/1592 ja nr 027/2017/1593 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, mille kohaselt tuleb võlgnikul tasuda kummaski täiteasjas täitemenetluse alustamise tasu 282 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtutäituri põhitasu 147 eurot (koos käibemaksuga).
19.KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 37 lg 1 sätestab, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Menetluse alustamise tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha esimese igakuise makse osaliselt, võtab kohtutäitur menetluse alustamise tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Vastavalt KTS § 37 lg-le 2, elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu arvestatakse käesoleva seaduse § 35 alusel sissenõutavaks muutunud elatusraha võlgnevuse summalt. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga. Põhitasu ei arvestata, kui võlgnik maksab elatusraha maksed enne nende sissenõutavaks muutumist.
20.Riigikohtu 31.03.2011 määruses nr 3-2-1-14-11 p-s 11 antud selgitustest nähtub, et KTS § 37 lg 1 kohaldub juhul, kui tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega. Elatise võlgnevuse korral tuleb menetluse alustamise tasu määrata KTS § 34 alusel.
21.Kuna käesoleval juhul olid täitemenetlused nr 027/2017/452 ja 027/2017/453 lõpetatud ja sissenõudjate 19.09.2017 täitmisavalduste alusel algatati uued täitemenetlused elatise võlgnevuse sissenõudmiseks uue perioodi eest, siis oli kohtutäituril õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu. KTS § 37 lg 1, mis sätestab, et elatusraha sissenõudmise
eest makstav menetluse alustamise tasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale, ja mis nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga, kohaldub juhul, kui tegemist on perioodilise elatise sissenõudmisega. Vaidluse all olevates täitemenetlustes ei nõuta sisse perioodilist elatist, vaid elatise võlgnevust. Seega ei kohaldu KTS § 37 lg 1, vaid KTS § 34. Kuigi kohtutäituril on käesoleval juhul õigus nõuda täitemenetluse alustamise tasu, nõudis ta seda ebaõigesti KTS § 37 lg 1 järgi. Kohtutäitur saab täitemenetluse alustamise tasu nõuda KTS § 34 järgi.
22.Kuigi võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri 06.11.2017 otsuse täies ulatuses, ei ole võlgnik põhjendanud, miks on kohtutäituri otsus ebaõige kohtutäituri põhitasu puudutavas osas. Võlgnik ei ole vaidlustanud elatise võlgnevuse suurust. Kuna põhitasu arvestatakse sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summalt, siis on kohtutäitur põhitasu arvestanud õigesti.
23.Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku kaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu 30.04.2018 määrus ja kohtutäituri 06.11.2017 otsus tühistada täitemenetluse alustamise tasu väljamõistmist puudutavas osas ja kohustada kohtutäiturit vastavas osas kaebust uuesti läbi vaatama.
24.Kuna võlgniku kaebus kohtutäituri otsuse peale ning määruskaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta võlgniku ja kohtutäituri menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus nende endi kanda. Sissenõudjate menetluskulud tuleb maa- ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades võlgniku ja kohtutäituri kanda (TsMS § 172 lg 1 ja lg 10). Sissenõudjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Seega puuduvad menetlusosalistel menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
25.Harju Maakohtu 26.06.2018 määrusega anti võlgnikule menetlusabi ja ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 15 eurot. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-119-13 (p 15) selgitanud, et menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis ei ole avaldajal riigilõivu 15 eurot riigituludesse hüvitamise kohustust.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.