X kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa 22. juuli 2021 ja 10. juuni 2021 otsuste peale ja 10. juuni 2021 arestimise akti tühistamiseks täiteasjas nr 027/2020/1653
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja X (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Sidok Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
(võlgnik)
Y
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse lahendamiseks suulises menetluses.
2.Jätta rahuldamata Tallinna kohtutäituri Risto Sepa taotlus määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
3.Jätta Harju Maakohtu 27. augusti 2021. a määrus muutmata, täpsustades määruse resolutsiooni p 1 järgmiselt: jätta rahuldamata X kaebus kohtutäituri Risto Sepa 22. juuli 2021 otsuse peale täiteasjas nr 027/2020/1653.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Jätta rahuldamata X kaebus kohtutäituri Risto Sepa 22. juuli 2021 otsuse peale täiteasjas nr 027/2020/1653.
4.2.Jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud X kanda.
5.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
6.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord 1(6)
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (võlgnik) esitas 2. augustil 2021 kaebuse kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur) 10. juuni 2021 otsuse peale täiteasjas nr 027/2020/1653. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 10. juuni 2021 otsuse 31. detsembri 2020 rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks ja 10. juuni 2021 rahalise nõude arestimise akti. Kaebuses toodud asjaolude kohaselt esitas avaldaja 11. septembril 2020 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse alustamiseks Y (võlgnik) suhtes. Täitedokumendiks oli avaldaja ning võlgniku vahel sõlmitud notariaalne kokkulepe elatise tasumise kohta alaealistele lastele koos võlgniku nõusolekuga alluda kohesele sundtäitmisele. Kokkuleppega tunnistas võlgnik oma kohustust tasuda lastele alates nende sünnist kuni täisealiseks saamiseni elatist kokkuleppes sätestatud määras ning tingimustel. Kuivõrd võlgnik kokkulepet täitma ei hakanud, samuti ei asunud võlgnik likvideerima kokkuleppe sõlmimise hetkeks juba sissenõutavaks muutunud elatise nõudeid, pöördus avaldaja avaldusega kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks võlgniku suhtes. 22. septembril 2020 algatas kohtutäitur menetluse täiteasjas nr 027/2020/1653. Kohtutäitur koostas 31. detsembril 2020 täiteasjas rahalise nõude arestimise akti (akt I), millega otsustas sissenõudja nõude täiteasjas tervikuna määratleda prioriteetse elatisnõudena ning selle täitmiseks arestida võlgniku rahalise nõude Osaühing Copterline (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega rahuldas täitur akti I koostamisega tervikuna sissenõudja poolt kohtuasjas I esitatud nõuded. Akti I ei vaidlustatud ja see jõustus 11. jaanuaril 2021. 21. jaanuaril 2021 saatis kohtutäitur avaldajale täiendavad selgitused akti I täitmise kohta. Selgituses asus täitur üllatuslikult uuesti seisukohale, et avaldaja nõue ei ole elatisnõue ja ei ole seetõttu prioriteetne teiste võimalike nõuete ees. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, mille kohtutäitur lahendas 21. veebruari 2021 otsusega, jättes kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule ning 4. mai 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3382 rahuldas maakohus avaldaja kaebuse. Kohtutäitur koostas 10. juunil 2021 otsuse, millega tühistas akti I. Otsusega samal päeval koostas kohtutäitur täiteasjas uue arestimisakti (akt II), millega arestis võlgniku rahalise nõude Osaühing Copterline (pankrotis) pankrotimenetluses avaldaja esitatud nõuete täitmiseks. Akti II kohaselt ei ole aga enam sissenõudja esitatud nõude näol täiteasjas tegemist prioriteetse elatisnõudega, vaid tavalise rahalise nõudega. Harju Maakohus tegi 15. juunil 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-6563, milles tuvastas, et täiteasjas täitedokumendiks olenevast kokkuleppest tulenevate sissenõudja nõuete näol on tegemist elatisnõuetega. Avaldaja esitas 18. juunil 2021 kohtutäiturile kaebuse, sest otsuse ja aktiga II oli kohtutäitur õigusliku aluseta muutnud jõustunud akti I sisu ning tõlgendanud täiteasjas täitedokumendiks 2(6)
olevat kokkulepet erinevalt Harju Maakohtu 15. juuni 2021. a otsusest. Kohtutäitur tegi kaebuse kohta otsuse 22. juulil 2021 ning jättis avaldaja kaebuse tervikuna rahuldamata. Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse, mida lahendatakse praeguses menetluses.
2.Harju Maakohus võttis 9. augusti 2021. a määrusega avaldaja kaebuse menetlusse.
3.Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei vaidle vastu sellele, et tegemist võiks olla elatisnõudega. Vaidlus seisneb selles, kas elatise võla puhul saab kasutada sundtäitmise hõlbustamise meetmeid ehk täita nõuet eelisjärjekorras teiste täitemenetluste ees, kui täitmisele esitati tagasiulatuvast notariaalsest kokkuleppest tulenev elatisvõlg. Kohtutäitur leiab, et tekkinud elatise võlgnevus tuleb kvalifitseerida tavaliseks rahaliseks nõudeks, mistõttu ei saa selle nõude suhtes rakendada elatisraha hõlbustamise meetmeid. Täitmisavalduses on täitmiseks antud elatisvõlg, mitte perioodiline elatis.
4.Võlgnik Y avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus jättis 27. augusti 2021. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 10. juuni 2021 otsusele rahuldamata. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole selles, et 25. augustil 2020 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe puhul on tegemist notariaalselt sõlmitud täitedokumendiga, millest tulenevad laste elatisnõuded, ning milline asjaolu on tuvastatud ka tsiviilasja nr 2-21-6563 raames. Vaidluse all on asjaolu, kas tegemist on perioodilise elatisraha võlgnevusega, mis tuleks täitemenetluses seada eelisjärjekorda. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja on ekslikult asunud seisukohale, et elatiskokkulepe tagab täitedokumendina kindlasti lapsele elatise maksmise nõude eelisrahuldamise, sh võlgniku vastu toimuvas täitemenetluses. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohtadega ning märkis, et sissenõudmiseks kuuluv ning elatisnõudest sissenõudmata varasemate kuude elatis on tavapärane võlgnevus ja seetõttu elatise eelaresti õigus teiste nõuete ees tekib vaid igakuuliselt sissenõutaval elatisrahal (maakohus viitas Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-14-11 p 11). Lisaks kogunenud võlgnevuse puhul ei ole tegemist rahaga, mille puudumisel satuvad ohtu lapse eksistentsiaalsed miinimumvajadused. Lisaks leidis maakohus, et kohese sundtäitmise tingimusega elatiskokkuleppe näol peab olema tegu lepinguga, milles lapsele on antud elatise iseseisva nõudmise õigus, st laps on ise lepingu pooleks või lepingu järgi täitmise nõuet omavaks kolmandaks isikuks (nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 mõttes). Kuna täitemenetluse pooled, sh notariaalse kokkuleppe pooled, on antud hetkel avaldaja ja võlgnik, mitte lapsed, kellele võlgnik peaks elatist maksma, siis kogunenud elatisvõla eelisjärjekorras nõudmine ei ole maakohtu hinnangul eeltoodud alustel põhjendatud. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas 14. septembril 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldaja kaebuse rahuldada. Avaldaja leiab, et laste elatisnõuded on seaduse järgi eranditeta prioriteetsed. TMS § 8 lg 2 ja TMS § 65 lg 4 räägivad elatisnõuetest ega erista elatisnõuet ja elatisvõlgnevust. Elatisnõuet ning elatisvõlgnevust ei erista ka PKS § 100 lg 1, mis räägib küll perioodilistest maksetest, kuid ei välista seda, et vanematevahelise notariaalse kokkuleppega fikseeritakse elatisnõue tagasiulatuvalt.
3(6)
Menetluse edasine käik
7.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata, kuid maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 sõnastust tuleb täpsustada. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Kohtutäitur on esitanud taotluse määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kolleegium leiab, et määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust ei esine. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning sellelt on tasutud riigilõiv.
11.Avaldaja on määruskaebuses avaldanud, et soovib määruskaebuse lahendamist suulises menetluses. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Avaldaja ei ole põhjendanud kohtuistungi korraldamise vajadust. Kohtuistungi korraldamine ei ole kolleegiumi hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Seetõttu jätab kolleegium rahuldamata avaldaja taotluse määruskaebuse lahendamiseks suulises menetluses.
12.Kolleegium selgitab, et kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale on TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt hagita asi, mille kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Asjas tähtsust omavad asjaolud nähtuvad eeldatavasti ka täitetoimikust (vt ka Riigikohtu 27. aprilli 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 19). Kolleegium märgib, et formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, kuid menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk on tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algset otsust, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha (vt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 10). Avaldaja palub kaebuses tühistada kohtutäituri 10. juuni 2021 otsuse rahalise nõude arestimise akti tühistamiseks ja 10. juuni 2021 rahalise nõude arestimise akti. Toimikust nähtuvalt tegi kohtutäitur 10. juunil 2021 otsuse, millega otsustas tühistada
31.detsembri 2020 rahalise nõude arestimise akti. Kohtutäitur leidis, et elatisraha võlgnevus on tavaline rahaline nõue, mille suhtes ei saa kasutada sundtäitmise hõlbustamise meetmeid. 10. juuni 2021 rahalise nõude arestimise aktiga arestiti elatise võlgnevus. Arestimise aktis on 4(6)
selgitus selle kohta, et elatisraha võlgnevus on tavaline rahaline nõue, mille suhtes ei saa kasutada sundtäitmise hõlbustamise meetmeid, sh TMS § 119 lg 1 teist lauset. Avaldaja esitas 18. juunil 2021 kohtutäituri 10. juunil 2021 otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 22. juuli 2021 otsusega rahuldamata. Seega pidi avaldaja kohtusse pöördudes vaidlustama kohtutäituri 22. juuli 2021 otsuse ja lisaks võis avaldaja vaidlustada ka algse kohtutäituri 10. juuni 2021 otsuse. Kolleegium leiab, et kohtutäitur võis varasema arestimise akti tühistada ja 10. juunil 2021 koostada uue arestimise akti, seda isegi juhul, kui varasemat arestimise akti ei vaidlustatud.
13.Kolleegium leiab, et vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas vanemate vahel sõlmitud elatiskokkuleppe (TMS § 2 lg 181) alusel tekkinud elatise võlgnevuse puhul on tegemist lapse elatisnõudega, mille alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool TMS § 119 lg 1 teist lause sätestatu kohaselt. Praeguses asjas on täitemenetluses sissenõudjaks avaldaja ehk lapse ema ning täitedokumendiks on Tallinna notar Robert Kimmeli 25. augusti 2020. a leping notariaalasjas nr. 4725, tegemist on laste vanemate vahel sõlmitud notariaalse kohesele sundtäitmisele allumise nõusolekuga elatiskokkuleppega. Tegemist on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 181 mõttes. Täitmisavaldusest nähtuvalt esitas avaldaja täitmiseks elatise võlgnevuse perioodi 10. august 2010 kuni 11. september 2020 kokku mõlema lapse puhul 342 086,36 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kohese sundtäitmise tingimusega elatiskokkuleppe näol peab olema tegu lepinguga, milles lapsele on antud elatise iseseisva nõudmise õigus, st laps on ise lepingu pooleks või lepingu järgi täitmise nõuet omavaks kolmandaks isikuks. Samuti peab laps olema täitemenetluse pooleks. Kolleegium leiab, et elatiskokkulepe täitedokumendina ei taga alati lapsele elatise maksmise nõude eelisrahuldamist täitemenetluses. Lapse elatisnõude puhul näevad nõude eelisrahuldamise ette nt TMS § 65 lg 4 esimene lause ja § 119 lg 1 teine lause. Kolleegium leiab, et eelis teiste sissenõudjate ees saab olla vaid juhul, kui tegu on lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisaktiga. See tähendab, et elatise nõudjaks, s.o sissenõudjaks peab täitemenetluses olema laps, mitte aga vanem või muu isik. Seadusandja on eelistanud täitemenetluses küll last teistele sissenõudjatele, kuid seda vaid juhul, kui elatisnõude kohta on olemas täitedokument ja see on koostatud lapse kasuks. Seega peab kohese sundtäitmise tingimusega elatiskokkuleppe näol olema tegu lepinguga, milles lapsele on antud elatise iseseisva nõudmise õigus, st laps on ise lepingu pooleks või lepingu järgi täitmise nõuet omavaks kolmandaks isikuks (nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks VÕS § 80 lg 2 mõttes) (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-16, p 25 ja 10. veebruari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9679/27, p-d 11 ja 12). Kuna täitemenetluses on sissenõudjaks laste ema ehk avaldaja, mitte lapsed ise, siis ei taga elatiskokkulepe täitedokumendina elatise maksmise nõude eelisrahuldamist täitemenetluses. Sel põhjusel tuleb jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 22. juuli 2021. a otsuse peale rahuldamata. Sel põhjusel ei esine alust ka 10. juuni 2021. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 vastavalt eeltoodule. Avaldaja kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
14.Kolleegium ei pea menetlusökonoomia kaalutlustel vajalikuks vastata teistele avaldaja määruskaebuse väidetele (sh sellele, kas nõude eelisrahuldamine täitemenetluses sõltub sellest,
5(6)
kas tegemist on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevusega või perioodilise, tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise nõudega), sest need ei oma asja lahendamisel tähtsust.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.