XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 16.12.2019 otsuse peale ettemaksu nõudmise asjus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.04.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (sissenõudja) – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik – kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood 12016207), esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 03.04.2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud XX kanda. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohus mõistis 16.12.2015 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-5927 YY-lt (võlgnik) tütre XX (avaldaja, sissenõudja) kasuks välja elatise 12 438 eurot ajavahemiku 06.02.2013–05.02.2014 eest ja igakuise elatise 1036,50 eurot alates 06.02.2014 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni, s.o 07.10.2022.
2.Sissenõudja esitas 12.11.2019 kohtutäiturile 12.11.2019 täitmisavalduse. Võlgnik ei ole kohustust täitnud ja 12.11.2019 seisuga oli elatise võlgnevus 69 500 eurot. Võlgnik esitas avaldaja vastu hagi elatise vähendamiseks tsiviilasjas 2-19-10940. Võlgniku lepinguliseks esindaks on Andrei Tšerednik (IronLaw OÜ), kellele võlgnik on kohustatud maksma õigusabi eest kohtumenetluses lepingulise esindaja toimingute eest. Sissenõudja palus teha arestimisakti, millega nõuda IronLaw OÜ-lt võlgniku eest õigusabi teenuse eest tasutud raha tagasitäitmist, samuti uurida, kas Venemaal elaval võlgnikul on Eestis kontosid, mida arestida.
3.Kohtutäitur tegi 15.11.2019 otsuse (ettemaksu arve nr 871), millega nõudis sissenõudjalt kohtutäituri tasu ettemaksu 229,20 eurot tasumist vastavalt kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lgle 1, § 29 lg-le 2 ja § 35 lg-le 1.
4.Sissenõudja esitas kohtutäiturile 22.11.2019 kaebuse, milles taotles ettemaksu otsuse tühistamist. Sissenõudja arvates on ettemaksu otsus ebaseaduslik, kuna KTS 29 lg 2 kohaselt ei või ettemaksu nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.
5.Kohtutäitur jättis 16.12.2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt välistab KTS § 29 lg 2 ettemaksu küsimise üksnes olukorras, kus kohtutäiturile esitatakse täitmisavaldus perioodilise elatise sissenõudmiseks ja kuna avaldaja nõudis elatise võlgnevuse sissenõudmist, siis on kohtutäituril õigus nõuda enne täitemenetluse alustamist ettemaksu tasumist.
6.Avaldaja esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 16.12.2019 otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjenduste kohaselt on KTS § 29 lg-s 2 sätestatud absoluutne keeld nõuda ettemaksu isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude. Kohtutäitur pahatahtlikult ja otsitud põhjusel ei alusta täitemenetlust põhjusel, et tema ei soovi tegeleda täitemenetlusega, kus on vaja teha täiendavaid toiminguid võrreldes tavalise rahalise nõude sissenõudmisega. Kohtutäitur on teadlik, et avaldaja on alaealine isik, kellel ei ole raha ettemaksu maksmiseks. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 03.04.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu tsiviilkolleegium 31.03.2011 määruses asjas nr 3-2-1-14-11 leidnud, et varem kogunenud ja täitmisele esitatud elatisraha võlgnevuse puhul on tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mitte perioodilise elatise sissenõudmisega. KTS § 29 lg 2 välistab ettemaksu küsimise üksnes olukorras, kus kohtutäiturile esitatakse täitmisavaldus perioodilise elatise sissenõudmiseks. Elatusraha mõistet sisustades tuleb arvesse võtta ka KTS § 37 lg-s 1 märgitut, mis sätestab selgelt, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on sõltuvuses elatusraha miinimummäärast. Seega võib järeldada, et
2-19-20814 seadusandja on elatusraha mõiste all silmas pidanud just perioodilist elatise tasumise kohustust, mis tuleneb perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st 1. Kohtutäitur ei ole diskretsioonivolitust ületanud, kuna võlgniku elukoht on Permi linnas Venemaal. Täitemenetlus on sellisel juhul kohtutäituri jaoks tavapärasest töömahukam ja ettemaksu küsimine on põhjendatud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja rahuldada tema kaebuse, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märgib avaldaja, et maakohus rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-st 2 tulenevat 15-päevast kaebuse lahendamise tähtaega.
9.Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.
10.Maakohus jättis määruskaebuse Ringkonnakohtule lahendamiseks.
rahuldamata
ning
edastas
selle
Tallinna
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega.
12.TMS § 40 lg 2 p 3 kohaselt ei või täitekulude ettemaksu nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks täitedokumendi elatise sissenõudmiseks. TMS § 40 lg 5 kohaselt võib kohtutäituri tasu ettemaksu sissenõudjalt nõuda kohtutäituri seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. KTS § 29 lg 2 sätestab: „Kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.“
13.Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 31.03.2011 määruses asjas nr 3-2-1-14-11 (p 11), et KTS § 37 lg 1 kontekstis hõlmab termin „elatusraha“ üksnes perioodilist elatist. KTS § 29 lg 2 teises lauses on samuti kasutatud terminit „elatusraha“ ja oleks põhjendamatu anda neile erinev sisu.
14.Tulenevalt Riigikohtu osundatud seisukohast on elatise võlgnevus tavaline rahaline nõue. Seda kinnitab ka viis, kuidas täitemenetluses täidetakse perioodilist elatisnõuet ja elatise võlgnevuse nõuet. Erinevalt perioodilise elatise sissenõudmisest ei saa elatise võlgnevuse puhul kasutada sundtäitmise hõlbustamise meetmeid (TMS § 25 lg 11, § 28 lg 11, § 1181, § 132 lg 11 ja 81. peatükk). Elatise võlgnevuse sissenõudmiseks tuleb kasutada neid meetmeid, mis on TMS-s ette nähtud tavalise rahalise nõude sissenõudmiseks. Perioodilise elatise (elatusraha) ja elatise võlgnevuse puhul on seega tegemist erinevate nõuetega.
15.Seega, kuna elatise võlgnevus on tavaline rahaline nõue ja selle sissenõudmine ei erine muude võlgnevuste sissenõudmisest, ei kohaldu selle suhtes TMS § 29 lg 2 teises lauses sätestatud ettemaksu nõudmise piirang. Kohtutäituri ja maakohtu seisukohad on õiguspärased.
16.Kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmine on kohtutäituri kaalutlusotsus. Kuna sissenõudjaks on alaealine laps, tuli kohtutäituril tasu ettemaksu nõudmist eriti hoolikalt kaaluda. Samas tuleb nõustuda, et praegune täitemenetlus osutub võlgniku elukohta arvestades ilmselt tavapärasest töömahukamaks. Samuti tuleb arvestada, et sissenõudja poolt ettemaksu
2-19-20814 tasumata kuulub Harju Maakohtu 16.12.2015 otsus asjas nr 2-14-5927 täitmisele perioodilisi makseid puudutavas osas. Kogunenud võlgnevuse 69 000 euro puhul pole ilmselgelt tegemist rahaga, mille puudumisel satuvad ohtu alaealise lapse eksistentsiaalsed miinimumvajadused. Neil põhjustel ei leia ringkonnakohus, et kohtutäitur oleks 69 000 euro suuruse elatise võlgnevuse pealt ettemaksu nõudmisel ületanud kaalutlusõiguse piire, jätnud mõne asjakohase kaalutluse arvestamata või teinud muid kaalutlusvigu, mis annaks alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
17.Kuigi maakohus ei vaadanud võlgniku kaebust läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud 15 päeva jooksul, ei mõjutanud see asja sisulist tulemust ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
18.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. (digitaaliselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.