Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

KÜ Ehitajate 3 Kunda esitas 12.08.2010 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. B.`i vastu 616.38 euro (9 644,20 krooni) saamiseks ja menetluskulu 47.93 euro (750 krooni) hüvitamiseks. 06.09.2010 tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud. 10.09.2010 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.10.2010.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Viru Maakohtu 11.10.2010 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule ning täiendava riigilõivu summas 79.89 euro (1 250 krooni) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja esindaja poolt 25.10.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteri, asukohaga xxx omanik. Kostja on alates 2010. aasta veebruarist jätnud tasumata kommunaalteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel, sellest tulenevalt on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees kogusummas 592.75 eurot (9 274.56 krooni), millele lisandub viivis 23.62 eurot (369.64 krooni). Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 616.38 eurot (9 644,20 krooni) ja riigilõiv 127.82 eurot (2 000 krooni) ja õigusabikulud summas 199.60 eurot (3 123 krooni).

ASJA KÄIK

KOHTUISTUNG

tasunud arveid, samuti ei ole seda teinud kostja poeg. Hageja ei ole nõus sellega, kui kostja annab meile selle korteri võlgnevuse tasumiseks, korteriühistu põhitegevus on nende ühisvarade eest hoolitsemine. Hageja teatel ootasid nad sundmüüki, on olnud neli enampakkumist. Summa, mida hageja nõuab, on ajavahemiku 01.01.2010-01.06.2010 eest, s.o viie kuu kommunaalarved juunikuu seisuni. Hagejapoolne ettepanek on selline, et kostja tuleb sinna elama, või võtab üürnikud ja teeb maksegraafiku vana võla tasumiseks. Hageja sõnul on ka Kunda linnavalitsusel väga head toetused kommunaalkulude hüvitamiseks juhul, kui kostja seale elaks. Hageja esindaja palub hagi rahuldada. Kostja ütluste kohaselt tuli 2009 märts pangalt kiri arestimise kohta, kostja poeg võttis pangalt laenu ja ta pani pandiks selle korteri. Poeg maksta ei jõudnud. Kostja oli nõus korteri müüma 2 556.47 euroga (40 000 krooniga). Kostja elab hetkel teises korteris, mille ostis. Kostja ei uskunud, et see asi on nii keeruline, et ta seda korterit müüa ei saa. Ka pank ei luba tal seda korterit müüa. Ta ei ole kunagi korteriühistule võlgu olnud. Tal ei ole, millest võlga maksta, ta saab ainult pensioni. Kostja teatas, et ta on nõus maksegraafiku sõlmimisega ja ta on nõus maksma võlgnevuse katteks 50 eurot kuus. Sisuliselt kostja kohtuistungil hagi ei vaidlustanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku õigeksvõtuotsusega.

materjalidega,

leiab,

et

hagi

kuulub

rahuldamisele

08.03.2011 kohtuistungil nõustus kostja sisuliselt hagiga täielikult, vastuhagi esitada ei soovinud. Kostja teatas, et soovib maksegraafiku sõlmimist ja on nõus tasuma võlgnevuse katteks 50 eurot kuus. Hageja esindaja palus lahendada vaidlus kohtuotsusega, hageja ei nõustunud maksegraafiku sõlmimisega ja kompromissiga. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt, võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KÜS § 5 lg 1,§ 7 lg 4, § 151, KOS § 13, VÕS § 76, § 82, § 108, § 113 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele koguvõlgnevus 616.38 eurot (9 644,20 krooni).

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esindaja on tasunud hagi esitamiselt riigilõivu kogusummas 127.82 eurot (2 000 krooni, 2.08.2010 maksekorraldus nr. 12, ja 22.10.2010 maksekorraldus nr. 21, tl. 11,12). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 127.82 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude

jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.