2-11-1082/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Äriühingul on arvelduskontod: SEB Pangas nr 1055200287600, mille saldo on 0,00 eurot; Sampo Pangas nr 334276750009, mille saldo on 0,05 eurot; Swedbank nr 221010378653, mille saldo 8,63 eurot; Krediidipank nr 4278649165804, mille saldo 5,43 eurot. Kassas on rahalisi vahendeid 1 017,30 eurot. Pangakonto väljavõtete analüüsi tulemusena on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on viimasel tegevusaastal kasutanud peamiselt Krediidipanga arvelduskontot, teiste pankade kontodel liikumisi peaaegu toimunud ei ole. Krediidipangas on võlgnik avanud konto 14.01.2010. a. 2010. aasta jooksul on laekumisi teenuse osutamise eest olnud summas 278 551 krooni, millest peamine laekumine on olnud Integratsiooni- ja Migratsiooniametilt. Laekunud rahast on märkimisväärse osa tasunud J. T. iseendale, selgitustega laenu tagasimakse, aruande alusel, kokku 117 934 krooni. Ajutisele haldurile ei ole teada, mille eest on J.T. tasunud aruandva isikuna äriühingu eest, kuid eelduslikult on need olnud äriühingu jaoks vajalikud kulutused majandustegevuses. Kuivõrd pangakontod olid arestitud maksuvõla tõttu, siis arveldas võlgnik enam sularahas. Kassas on olnud rahaliste vahendite jääk seisuga 1.01.2010. a summas 222 720,90 krooni. Bilanss seisuga 31.12.2009. a näitab, et äriühingul kokku oli rahalisi vahendeid 223 036 krooni, millest seega enamus oli sularahana kassas. Praktikas on tavaliselt juhtudel, kus kassajääk on suurem kui pangakontol olevate rahaliste vahendite jääk, tegemist olukorraga, kus reaalselt rahalisi vahendeid kassas ei ole. Kassa väljavõtte kohaselt on võlgnik kassast tasunud 2010. a jaanuaris ja veebruaris veel töötasusid töötajatele (kuid jätnud töötasudelt tasumata riigimaksud). Samuti on kassast veebruaris, märtsis ja aprillis tasutud xxx märkimisväärseid summasid (kokku 79 800 krooni) halduskuluks. xxx on võlgnikuga seotud isik, sest juhatuse liige G. S. on võlgniku raamatupidajaks. Alates septembrist 2010. a on kassast tehtud väljamakseid ainult juhatuse liikmele töötasuna. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et kui rahalised vahendid ka kassas olid, siis on võlgnik neid kasutanud eelistades ühtesid võlausaldajaid teistele. Halduskulude osas, kui on tegemist jooksvate võlgade tasumisega, siis need tagasivõitmisele ei kuulu, samuti võiks samale seisukohale asuda J.T. töötasu osas. Kuigi tegemist on juhatuse liikmega, kuid oli kehtiv tööleping, siis on õigus jooksvalt tasu saada, mistõttu töötasuna väljamakstud summad ei pruugi olla tagasivõitmise aluseks isegi siis, kui tegemist on võlgniku lähikondsega. Nõuded kolmandate isikute vastu

Vara tagasivõitmise aluste analüüsimisel lähtub haldur perioodist, kui võlgnikul olid juba makseraskused ning oli tõenäoline pankrotisituatsiooni tekkimine. Vara tagasivõitmisel on oluliseks perioodiks vähemalt kuni 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist teostatud tehingud. Käesoleva aruandes on haldur analüüsinud kassa väljavõtete, mille kohaselt perioodil 01.01.2010 kuni 31.12.2010. a on võlgnik tasunud kassast rahalisi vahendeid lähikondsele, juhatuse liikmele. Ajutise haldur on seisukohal, et tagasivõitmine on vaieldav töötasu maksmise ning aruandva isiku majanduskulude tasumisel. Arvestades asjaolu, et võlgniku pangakontod olid maksu- ja tolliameti maksukorralduse täitmiseks arestitud juba 2009. aastal, siis võlgnik suurema osa tehingutest teostas ilmselt sularahas või siis on juhatuse liige oma vahenditest tasunud võlgniku jooksvaid arveid, mis on tagasi makstud kassast. Samuti on ajutise halduri arvates küsitav halduskulude tasumine OÜ-le Idee Laboratory, kes on eelduslikult käsitletav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 lg 2 p 1 alusel (raamatupidamist teostanud isik on Idee Laboratory juhatuse liige). Ajutine haldus on seisukohal, et tagasivõidetav võiks olla juhatuse liikmele tasutud laen. Laenulepingu väljavõtte kohaselt on J. T. andnud äriühingule laenu 2009. aastal 45 500 krooni ja eelmistel perioodidel tagastamata laenujääk 18 951 krooni. 2010. aasta alguseks oli laenujääk 37 106,68 krooni, mis on tagastatud 17.03.2010. a Krediidipangast. Ajal, kui juhatuse liige vähendas enda nõudeid äriühingu vastu, oli äriühingul vähemalt üks võlausaldaja (Maksu- ja Tolliamet), kelle nõuded olid tekkinud samaaegselt või varem. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võivad esineda tagasivõitmise alused ning ka võimalikud kahju nõuded juhatuse liikme vastu. Kui aga arvestada nõuete esitamist kohtu kaudu, siis tuleb kindlasti arvestada ka kuludega, mis ei pruugi pikaajalise protsessi tulemusena olla väiksemad kui arvestatav laekumine. Samuti on laenusumma võrdlemisi väike, mille laekumise korral on vaevalt tõenäoline võlausaldajate nõuete rahuldamine. J. T.le kuulub kinnistusregistri andmetel kolm kinnisvara, mis on kõik koormatud hüpoteekidega.

Maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel on ajutine haldur lähtunud ajutises menetluses kogutud materjalidest ning võlgniku poolt antud selgitustest. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli koolitusteenuse osutamine. Võttes aluseks pangakontodele laekumised, siis oli peamiseks teenuse tellijaks Integratsiooni- ja Migratsiooniamet. Võlgnik tegeles keeleõppe koolitusega. Koolitusluba on väljastatud 2005. aastal tähtajaga 28.07.2009. a. Seega tuleb asuda seisukohale, et pärast koolitusloa lõppemist puudus võlgnikul õigus koolituste läbiviimiseks. Äriühing on samas tegevusvaldkonnas tegutsenud juba aastaid (alates 1997). Viimase aastate majandusaasta aruanded näitavad, et 2008 .aastal teenis võlgnik äritegevusest kahjumit 46 230 krooni. Kuna eelneval perioodil oli saadud kasumit, siis omakapital oli nõutud tasemel. Võrreldes perioode 2007 kuni 2010 oli võlgnikul kõige parem käive 2008. a. (1 932 173 krooni). 2009. a käive kukkus 2007. a tasemele. Võrreldes 2007. aastaga kasvasid võlgniku tegevuskulud 2008. a ca 350 000 krooni võrra ja tööjõukulud ca 150 000 krooni võrra. Kuivõrd käive oli samuti kasvanud, siis on kulude suurendamine aktsepteeritav. 2009. a vähenes võlgniku käive ca 500 000 krooni võrra, kuid võlgniku tööjõukulud on jäänud endisele tasemele, vähendatud on seoses käibe langusega tegevuskulusid. Nii 2007, 2008 kui ka 2009. a teenis võlgniku majandusaasta aruannete kohaselt peaaegu ühesugust kahjumit 45 000 – 46 000 krooni. Võrreldes 2007-2009 perioodil koostatud bilansse seisuga 31.12, siis võib öelda, et 2008. ja 2009. a on oluliselt kasvanud varade hulgas kajastatav nõuete ja ettemaksete osakaal: 2009. a – 511 213 krooni, 2008. a – 336 662 krooni. Alates 2008. a on kasvanud oluliselt kohustuste real maksuvõlad. 2010. a on võlgniku käive olnud ainult 265 256 krooni. Võrreldes 2009. aastaga on langus olnud 1,2 miljonit krooni. Samas on kaubad, toore ja materjal olnud samas mahus kui eelneval perioodil. Kuidas oli võimalik nii väikse käibe juures kasutada sama palju materjali kui käibega 1,4 milj. krooni jääb arusaamatuks. Materjali kulu võrreldes käibega on viimasest üle 2 korra suurem. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku tegevus viimastel aastatel on olnud langustrendis ning muutunud sisuliselt olematuks 2010. aastal. Kui analüüsida ajutises menetluses kogutud andmeid tervikuna, siis võib öelda, et makseraskused olid ilmselgelt olemas juba 2009. aastal, kui võlgnikul tekkisid suured jooksvad kohustused maksu- ja tolliameti ees. 2010. aastal on võlgnik seoses muude pangaarvete arestimisega 2009. a teinud rahalisi tehinguid läbi Krediidipanga ja sularahas. Võlgniku seletuste kohaselt 2009. aastal suunati enamus tegevusest riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele, kes tellisid eesti keele õpet. Võlgnik osales riigihangetel, kuid maksuvõla olemasolu tõttu ei osutunud kvalifitseerunuks. Kuivõrd maksuvõlg oli juba välja kujunenud pikema perioodi jooksul, siis ei saanud juhatuse liikmel tekkida väärarusaamist, et nad osutuvad hanke võitjateks ning sellele rajada kogu eeloleva tegevusperioodi äriplaani. Maksuvõla puudumine on riigihangete puhul tavaliselt eelduseks, et hankel osalejal oleks üldse võimalus kvalifitseeruda. Ajutine haldur on seisukohal, et 2010. a alguses pidi olema juhatusele arusaadav, et edasine majandustegevus on raskendatud pangakontode arestimise tõttu ning riigihangetelt uusi tellimusi pole võimalik saada. Samuti oli teada, et seoses paar aastat valitsenud üldise majanduslangusega olid muud äriühingud ja isikud vähendanud kulutusi koolitustele ning kohustuste täitmine ei ole äriühingule jõukohane. Ajutise halduri hinnangul oleks pidanud juhatus esitama pankrotiavalduse hiljemalt mais-juunis 2010. a, sest kui poole aasta möödudes ei ole perspektiivi teenuse osutamiseks, siis ei saa seda loota ka järgneva perioodi vältel. Võlgniku poolt väidetav jätkamise põhjus, Integratsiooni- ja Migratsiooniameti tellimuse täitmine ei saa olla tegevuse jätkamise põhjuseks, sest teenuse eest saadav tasu ei andnud kuidagi eeldust selleks, et äriühingu majanduslik olukorda paraneb.