Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

18.märts 2011 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-10-10386

Tsiviilasi

L. R. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse peale

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja:L. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx Puudutatud isik: kohtutäitur Aive Kolsar, büroo asukoht Aasa tn.5, Põlva

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 371 lg 1 p 3, 9 ja 10 ning 372 lg 4 alusel

1.Keelduda L. R. avalduse menetlusse võtmisest, kuna kuna kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 2.Tagastada avaldus koos lisade ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Edasikaebamise kord

TsMS § 372 lg 5 alusel

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused

L. R. on esitanud kohtule avalduse, millest selgub, et ta ei ole rahul kohtutäiturite Jaanika Pajuste ja Aive Kolsari tegevusega tema pangakontolt rahasummade kinnipidamisega 2010.a. veebruarikuus. Avalduse kohaselt ei ole avaldaja saanud teateid ei menetlustest, millega seoses tema konto on arestitud ega ka kohtutäituritelt ning seetõttu on kohtutäiturite toimingud ebaseaduslikud. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 15 lahendab kohus kaebusi kohtutäituri tegevuse või otsuse peale hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10 ka avalduse oluliste vorminõuete rikkumine ning riigilõivu tasumata jätmine. Kohus on seisukohal, et L. R. avaldust ei ole võimalik menetlusse võtta, kuna avaldaja ei ole kinni pidanud kohtutäituri tegevuse või otsuse vaidlustamise kohtuväliseks lahendamiseks kehtestatud kohustuslikust korrast. Vastavalt Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 ja 6 ning § 218 lg 1 võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaolule, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa . Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja saaks eelnevast tulenevalt menetleda vaid kohtutäitur Aive Kolsari tegevuse või otsuse peale esitatud kaebust. Kuigi avaldaja on eespoolviidatud sätteid oma avalduses tsiteerinud, ei ole ta esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on enne kohtu poole pöördumist esitanud kaebuse kohtutäiturile, kelle otsust või tegevust ta vaidlustab. Kaebusele on lisatud vaid avaldaja konto väljavõte, millest nähtub, et kohtutäitur Aive Kolsar on 09.02.2010 kontolt kinni pidanud 12 480 krooni täiteasjas nr.170/2009/4955, mille aluseks on olnud kohtulahend tsiviilasjas nr.2-08-43429. Kohus on kontrollinud, et viidatud kohtulahendi näol on tegemist maksekäsuga täitedokumendina kirjalikus menetluses. Kohtumäärusest nähtub, et võlgnik ei ole makseettepanekule vastuväidet esitanud , maksekäsku ei ole vaidlustatud ka määruskaebuse esitamise teel. Seega on asjakohatud avaldaja väited kaebuses võla aegumise kohta ning tulenevalt TMS § 218 lg 1 ei saa ta esitada ka kaebust kohtule. Lisaks TsMS § 217 lg 1 p 3 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alusele ei vasta L. R. poolt esitatud avaldus ka TsMS § 334 lg 1 ja 338 lg 2 esitatud nõuetele – see on esitatud käsikirjalisena ning puudub avaldaja isikukood või sünniaeg. Kohus on kontrollinud avaldaja isikuandmeid rahvastikuregistri kaudu, võttes aluseks avaldaja poolt antud elukoha aadressi. Hagita menetluses esitatud avalduselt oleks tulnud tasuda ka riigilõiv, mis vastavalt avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 p 22 oli 1000 krooni. Kuid need