2-10-47346
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Harju Maakohus Peeter Pällin 16.03.2011.a Tallinn, Tartu mnt 85. 2-10-47346 KK, KKVja KKavaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja 1: KK (isikukood: XXX, elukoht: XXX); Avaldaja 2: KKV(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Avaldaja 3: KK(isikukood: XXX, elukoht: XXX); Puudutatud isik 1: OÜ E (registrikood: XXX, aadress: XXX); Puudutatud isik 1 seaduslik esindaja: juhatuse liige MM
Puudutatud isik 2: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood: 10221469; aadress: Hobujaama 4, 15068 Tallinn) 02.03.2011
1 (4)
6) Ühiskasutusse jääval maal on sõiduauto parkimiseks mõeldud kaks (2) kohta, kusjuures eelisõigus parkimiskohale on Korter 2 ja Korter 3 omanikel (Korter 1 loobus õigusest parkimiskohale ühismaal suurendades selle võrra tema ainukasutusse jäävat maa-ala) ning et parkimisel tagatakse alati juurdepääs sõiduautoga ainukasutuses olevatele maa-aladele.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord 2 (4)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Avalduse kohaselt kuulub avaldajatele ja puudutatud isikule OÜ E kaasomandina kinnistu XXXTallinnas. Omanike vahel on välja kujunenud kasutuskord ning avaldajad on teinud kasutuskorra huvides kulutusi. Avaldajad soovivad kasutuskorda kanda märkusena kinnistusraamatusse, et tagada kasutuskorra siduvus õigusjärglastele. Puudutatud isikud avaldusele vastuväiteid ei esitanud.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning asja tuleb määrata kaasomandi kasutamise kord. Kohus tuvastas, et avaldajatele ja puudutatud isikule OÜ E kuulub kaasomandina kinnistu XXXTallinnas. Omanike vahel on välja kujunenud kasutuskord. Avaldajad soovivad kasutuskorda kanda märkusena kinnistusraamatusse, et tagada kasutuskorra siduvus õigusjärglastele. Avaldaja on esitanud avalduse hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 613 lg 1 ja 2 kohus lahendab hagita menetluses: 1) korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis korteriomandiseaduse § 9 kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis korteriomandiseaduse § 14 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks; 2) korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis tuleneb kaasomandi valitsemise reguleerimisest ning mis käsitleb valitseja õigusi ja kohustusi; 3) korteriomaniku või kolmanda isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriomandiseaduse § 20 lõike 3 kohast valitseja nimetamist; 4) korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriomanike otsuste kehtivust. Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Vastavalt AÕS § 72 lg 5 kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on oma otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08 p-s 13 selgitanud, et kohtul on kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, pooltevaheliste suhetega jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid (vt Riigikohtu viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42, 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-03, p 14). Kohus leiab, et avaldajate taotletud kastusukord vastab korteriomanike ühistele huvidele ja tahtele, kuivõrd korteriomanikud on taotletava kasutuskorraga nõustunud. Menetluskulud
3 (4)
Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kaasomandi lõpetamine toimub eelduslikult mõlema kaasomaniku huvides, seega jätab kohus menetluskuld osaliste endi kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.