(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-17135
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS SEB Pank hagi A. P. vastu võlgnevuse 764,66 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 590,88 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
AS SEB pank ( RK 10004252)
Hageja esindaja:
V. N. ( volikirja alusel) e-post: xxx
Kostja:
A. P. ( IK xxx, viimane teadaolev elukoht; xxx)
Resolutsioon
kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 63,91 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Viru Maakohtu menetluses on SEB Pank AS hagi A. P.i vastu võlgnevuse 764,66 euro ( 11 964,32 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja arvelduskonto omanikuna Magnet krediitkaardi lepingu, mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkaardi. Lepingu kohaselt sai kostja kasutada arvelduskrediiti summas 11 000 krooni. Lepingu tingimuste järgi kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt iga kuu 15 kuupäevaks. Kostja ei ole kaardilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Lepingu täitmisel tekkisid kostjal maksehäired kuna kaardikontoga seotud arvelduskontol ei olnud piisavalt vahendeid, et kohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja blokeeris kostja kaardi seoses laenulepingu tingimuste mittetäitmisega ning algatas laenulepingu lõpetamise. Laenulepingu lõppemisel tuleb kostjal tasuda lepingust tulenevad kõik maksed. 12.04.2010 seisuga võlgneb kostja hagejale 764,66 eurot ( 11 964,32 krooni) , millest 590,88 eurot ( 9245,34 krooni) moodustab tasumata laenu põhiosa, 52,23 eurot ( 817,18 krooni) tähtaegselt tasumata intressi, 121,55 eurot ( 1901,80 krooni) krediidi tagasimaksega viivitamisel arvestatud viivis. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja palus välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Maakohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaks „ xxx“ ja postiaadress „ xxx. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressidele „xxx ja xxx, hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega“ ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja A. P. Kohtla- Järve linn KOV täpsusega. Kohtute Infosüsteemi ( KIS) kohaselt võib kostja postiaadressiks olla „ xxx. Hagimaterjalid tagastati märkega „ ema keeldub vastu võtmast, ei tea kus poeg viibib“. Ida Politseiprefektuuri 11.01.2011 teate kohaselt ei ela kostja aadressil; „ xxx, L. xxx ja xxx, Kohtla-Järve“. Jõhvi politseiosakonna poolt on kostja A. P. alates 02.12.2010.a. kuulutatud tagaotsitavaks. Hageja esindaja andmetel on kostja viibimiskoht teadmata. Seoses sellega, et kostja A. P.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 18.jaanuaril 2011.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 kohaselt. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 764,66 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse esitamiselt 47,93 eurot (750.- krooni), hagiavalduse esitamiselt 191,73 eurot ( 3000.- krooni) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 6,39 eurot (100.krooni), kokku 246,05 eurot ( 3850.- krooni). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv 246,05 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47,93 eurot. Pärnu Maakohtu 31. märtsi 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 14.aprill 2010.
Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 14.aprillil 2010, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-19403 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47,93 euro ( 750 krooni) riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.