2-09-70830
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. märts 2011. a Kentmanni 13 Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-70830
Tsiviilasi
ÕK(pankrotis) hagi MM vastu väljamõistmiseks. Hagi hind 2 204,95 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ÕK(pankrotis; isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: pankrotihaldur Lya Pähnapuu (e-post [email protected]) Kostja: MM(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
võlgnevuse
Asjaolud ja hageja nõue 06.01.2004 sõlmiti MMja ÕK(pankrotis) vahel laenuleping vt. lisa 1, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 120 000 krooni, tähtajaga 31.12.2011. a. Vastavalt lepingu p. 4 kohustus hageja laenu tagasi maksma iga kuu viimasel kuupäeval summas 1 500 krooni. Harju Maakohtu 06.11.2008.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-08-58642 kuulutati välja ÕKpankrot ning pankrotihalduriks nimetati Lya Pähnapuu. Pankrotiteade on avaldatud 06.11.2008 ametlikes teadaannetes, kus muuhulgus märgitakse ära, et ÕK võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Võlgnevust ÕK pankroti väljakuulutamise seisuga 06.11.2008.a. summas 52500 on kinnitanud ka kostja MM oma e-kirjas pankrotihaldurile 13.09.2008.a. Oma maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites võlgnik tunnistab nõuet osaliselt ning väidab, et on tasunud võlausaldajale 30.10 1500 krooni, 02.12.2008 1500 krooni ja 29.12.2008 1500 krooni ning tagastas 03.12.2009.a. 13500 krooni. Tulenevalt seadusest võib pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist vastu võtta üksnes haldur. Pankrotihaldurile ei ole nimetatud kohustust täidetud, samuti ei ole vastuväites toodud summad laekunud ÕK arveldusarvetele Sampo pangas ega Swedpangas. MM poolt edastatud vastuväited tasumise kohta on tõendamata. Kuna kostja ei ole jätkuvalt laenulepingust tulenevat nõuet täitma asunud on nõue igakuiselt suurenenud 1500 krooni võrra, moodustades tänaseks 34500.- krooni, millele lisandub seadusest tulenev viivise nõue 2681,75 krooni. Kostja poolt on lepingu alusel tähtaegselt tasumata seisuga 20.10.2010 laenu põhiosa maksed summas 34 500.-krooni ja vastavalt Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 viivis tähtaegselt tasumata põhiosa maksetelt kokku 2681,75 krooni perioodi 30.november 2008 kuni 20.10.2010 perioodi eest kokku nõue 37181,75 krooni. TsMS § 367 alusel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised. Kostja vastus Kohtule 30.12.2010. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja ei vaidle vastu, et 06.01.2044. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 120 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga 31.12.2011. a. Kuni 2008. aastani tasus kostja hagejale igakuiselt 1 500 krooni. Alates 2008. a algasid kostjal rahalised raskused seoses töökoha kaotusega. Samuti kaotas töö kostja abikaasa. Kostja kinnitas pankrotihaldurile saadetud kirjas, et pankroti väljakuulutamise seisuga 06.11.2008. a oli kostja võlgnevus hageja ees 52 500 krooni. Tegelikkuses oli võlgnevus 51 000 krooni, kuna kostja tasus 30.11.2008. a 1 500 krooni. Alates 06.11.2008. a kuni 28.12.2008. a tasus kostja hagejale 3 000 krooni vastavalt laenulepingule, 03.12.2009. a tasus kostja hagejale 13 500 krooni. 20.12.2009 a tasus kostja hageja 1 500 krooni, 26.02.2010. a tasus kostja hagejale 3 000 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjad sõlmisid 06.01.2004. a laenulepingu, millega hageja laenas kostjatele 120 000 krooni tagastamise tähtajaga 31.12.2011. a. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenusumma 120 000 on kostjatele üle antud. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 34 500 krooni ja viivised summas 2 681,75 krooni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väitel
kostjad laenuks saadud rahasummat täielikult tagastanud ei ole. Kostja vastuväite kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees seisuga detsember 2010. a 15 000 krooni, kuna alates 06.11.2008. a kuni 28.12.2008. a tasus kostja hagejale 3 000 krooni vastavalt laenulepingule, 03.12.2009. a tasus kostja hagejale 13 500 krooni. 20.12.2009 a tasus kostja hageja 1 500 krooni, 26.02.2010. a tasus kostja hagejale 3 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal viivisenõue, kuna laenulepingus ei olnud intress ja viivised kokkulepitud. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohus nõustub hagejaga selles, et käeoleval juhul ei ole kostja täitnud kohustust õigustatud isikule. VÕS § 76 lg 3 ja § 79 lg 1 on kohustuse kohase täitmise üks nõue, et see oleks täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Alates hageja pankroti väljakuulutamisest 06.11.2008.a. ei olnud ÕK õigustatud kohustuse täitmise vastuvõtmiseks. PankrS § 37 lg 1 kohaselt pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. Kui kohustus täideti võlgnikule, loetakse kohustus täidetuks üksnes juhul, kui täitmiseks üleantu on pankrotivaras säilinud või kui pankrotivara on üleantu arvel suurenenud. Kostja on küll esitanud kviitungid selle kohta, et on tasunud 22 500 krooni, kuid pankrotivara pole ei ole üleantu võrra suurenenud, mistõttu ei saa kohtu hinnangul lugeda kohustust kohaselt täidetuks. Kohtule esitatud hageja ja kostja vahelisest e-kirja vahetusest nähtub, et kostja oli teadlik ÕK pankrotimenetlusest, mistõttu pidi kostja olema ka teadlik, et täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik oli ÕK pankrotihaldur. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole lepingujärgseid makseid hagejale teinud, mistõttu moodustab viivis seisuga 30.11.2008. a kuni 20.10.2010 a 2 681,75 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on esitanud selle kohta tõendid. Kostja vastuväite kohaselt oli lepingus kokkuleppe, et intressi ja viiviseid ei arvestata. Kohtu hinnangul sisaldub lepingu punktis 1 küll kokkulepe, et laen antakse intressiga 0 %, kuid puudub kokkulepe selle kohta, et tagastamata laenujäägilt ei tohiks seadusjärgset viivist nõuda. Kostjalt kuulub välja mõistmisele seega viivis 2 681,75 krooni. TsMS § 367 Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 21.10.2010. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.