OÜ Jõhvi Veemajandus hagi E. K.`i vastu 5 741,50 krooni (366,95 euro) nõudes E. K.`i hagi Jõhvi valla vastu 5 741,50 krooni (366,95 euro) nõudes
Hagihind
366,95 eurot
Kohtuistung
17. veebruar 2011. a
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Jõhvi Veemajandus (RK 10516414, Niidu 4, Jõhvi 41532)
Hageja esindaja:
Willem Ignatjev, volikirja alusel
Kostja (hageja):
Kostja esindaja:
Kostja:
E. K. (IK xxx, xxx) vandeadvokaat Kaido Kooga, riigi õigusabi korras Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu) (Keskväljak 4, Jõhvi 41595) K. S.r, I. A., volikirja alusel
Kostja esindajad:
RESOLUTSIOON
1.OÜ Jõhvi Veemajandus hagi E. K.`i vastu rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista E. K.`ilt OÜ Jõhvi Veemajandus kasuks 212 (kakssada kaksteist) eurot 06 senti.
3.Jätta E. K.`i hagi Jõhvi valla vastu 366,95 euro nõudes rahuldamata.
1.OÜ Jõhvi Veemajandus ja Jõhvi valla menetluskulud jätta nende endi kanda.
2.E. K.`i menetluskulud jätta riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Asjaolud, nõuded ja kohtumenetlus
1.E. K.`ile kuulub korteriomand Jõhvi linnas Kaare 31-60.
2.Jõhvi linnas on vee-ettevõtja OÜ Jõhvi Veemajandus.
3.Ida-Viru Maakohtu 28.10.2002. a kohtuotsusega mõisteti E. K.`ilt OÜ Jõhvi Veemajandus kasuks võla seisuga 01.12.2000. a 1 216,145 krooni.
4.OÜ Jõhvi Veemajandus esitas 03.11.2006. a Viru Maakohtule hagi E. K.`i vastu maksmata vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest võlgnevuse 5 741,50 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt müüb hageja kostjale vee- ja kanalisatsiooniteenust. Kostja võlgnevus on 5 741,50 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut ka vee müügile ühendusvõrgu kaudu.
5.Kostja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kohtu 28.06.2007. a kohtumäärusega taotlus rahuldati. Riigi õigusabi osutas vandeadvokaat Kaido Kooga .
6.Kostja esindaja esitas kohtule taotluse kaasata kolmanda isikuna menetlusse Jõhvi Vallavalitsus, kelle kohustuseks on vältimatu sotsiaalabi osutamine abivajajatele ning seda pole Jõhvi Vallavalitsus kostjale osutanud.
7.Kostja kirjalikus vastuse hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hagi on osaliselt aegunud (perioodi eest enne 2003. aasta novembrit). Kostja on jätnud oma kohustused täitmata maksejõuetuse ja Jõhvi valla poolt kostjale vältimatu sotsiaalabi osutamata jätmise tõttu. Kostja on tasunud kommunaalmakseid oma majanduslike võimaluste piires. Oma tervisliku seisundi tõttu on kostja sunnitud igakuiselt ostma ravimeid. Oma väikese pensioni tõttu ei ole kostja võimeline kõiki oma kohustusi iseseisvalt täitma, kuid Jõhvi vald ei osuta talle vajaliku sotsiaalabi.
8.15.02.2008. a esitas E. K. Taru Halduskohtule kaebuse Jõhvi valla sotsiaalhoolekande komisjoni 19.12.2007. a otsuse tühistamiseks ja tekitatud kahju 30 000 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitajale kohaliku omavalitsuse organite tegevusetusega tekitatud kahju 30 000 krooni (eluasemekulude võlgnevus).
9.Kohtu 18.02.2009. a määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel Jõhvi vald (Jõhvi Vallavalitsuse kaudu).
10.Tartu Halduskohtu 31.03.2009. a kohtuotsusega jäeti E. K.`i kaebus rahuldamata. E. K. esitas apellatsioonkaebuse (haldusasja nr 3-08-290).
11.Kohtu 23.07.2009. a kohtumäärusega peatati tsiviilasja menetlus kuni kohtuotsuse jõustumiseni Tartu Halduskohtu haldusasjas 3-08-290.
12.Kostja täpsustas 21.09.2009. a kohtule esitatud kirjas, et TsÜS § 154 järgi on hageja nõuded, mis tekkisid enne 01. jaanuari 2003. a, aegunud. Aegumata on nõuded jaanuar 2003. a kuni november 2005. a summas 2 004,85 krooni.
13.Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2009. a kohtuotsusega jäeti E. K.`i apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohus ei võtnud kassatsioonikaebust menetlusse.
14.E. K. esitas 04.10.2010. a hagi Jõhvi valla vastu, milles taotles Jõhvi vallalt 5 741,50 krooni väljamõistmist põhjendusel, et võlg tekkis seetõttu, et Jõhvi vald ei osutanud talle vältimatut sotsiaalabi.
15.Jõhvi vald hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) kohaselt loetakse vältimatuks sotsiaalabiks piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad sotsiaalhoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Jõhvi valla sotsiaalhoolekande osakond on E. K.`i eluasemekulude võlgnevuse probleemiga tegelenud juba alates 1996. aastast. Aastatel 1996 kuni 1998 vormistati talle riiklikku toimetulekutoetust. Probleemid algasid 1999. aastal, kui E. K. loobus riikliku toimetulekutoetuse taotlemisest Jõhvi Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonnas. E. K. esitas küll pidevalt kirjalikke avaldusi, kus palus määrata eluasemetoetust, kuid toetuse määramiseks vajaminevaid dokumente avaldusele ei lisanud. E. K. soovis, et linnavalitsus kompenseeriks tema eluasemekulud 100% ulatuses ja kannaks need otse kommunaalteenuseid osutatavatele ettevõtetele. Eluasemekulude võlgnevuse kompenseerimiseks puudub vallavalitsusel seaduslik alus, kuna SHS § 22 lg 7 kohaselt ei arvata eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele
kuuluvate alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele riikliku toimetulekutoetuse vahendite arvelt.
II Kohtuistung
16.Kohtuistungil hageja esindaja W. I. taotles, et kohus rahuldaks OÜ Jõhvi Veemajandus hagi. Esindaja märkis, et hageja nõue ei ole aegunud, ka mitte osaliselt, sest kohustatud isik on oma kohustusi rikkunud tahtlikult, mistõttu hagi aegumise tähtaeg on TsÜS § 146 lg 4 järgi 10 aastat. Tahtlik rikkumine seisneb selles, et kostja pole teenuse eest tasunud, kuigi ta teadis tasumiskohustusest.
17.E. K. märkis, et sai sotsiaalabi 1997. aasta lõpuni ja kui tekkis konflikt sotsiaalosakonna töötajatega, lõpetati toetuse maksmine.
18.E. K.`i esindaja leidis, et hagi aegumise osas tuleb arvestada 3-aastast aegumise tähtaega. Võlgnevused tekkisid kostjal maksejõuetuse tõttu. Võlgade tekkimises on süüdi Jõhvi vald, kes ei andnud kostjale vajaliku abi. Kui hagi rahuldatakse E. K.`i vastu, tuleks Sama suur summa sisse nõuda Jõhvi vallalt. E. K.`i hagi aluseks on SHS § 8 p 2.
19.Jõhvi valla esindaja I. A. märkis, et Jõhvi vald on andnud E. K.`ile seadusest tulenevat abi. Jõhvi vald pole tarbinud teenuseid, teenust (sh vett) on tarbinud E. K., kes peab selle eest ka tasuma. Esindaja K. S. selgitas, et Jõhvi vald soovitas E. K.`ile võlanõustamist, kuid viimane loobus sellest. Kui E. K. oleks esitanud vajalikud dokumendid, oleks talle ka toetust makstud. E. K. on saanud sotsiaaltoetus, ravimitoetust ning toidutoetust, talle on valmis vaadatud sotsiaalkorter Jõhvis Narva maanteel.
III Kohtuotsuse põhjendused
20.Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks.
20.1.Kostja esindaja leiab, et hagi on osaliselt aegunud ja tugineb TsÜS § 154 sätestatule.
20.2.Hagi on kohtule esitatud 08.11.2006. a. Kostja esindaja hinnangul on aegumata nõuded jaanuarist 2003 – november 2005. a summas 2 004,85 krooni (I kd tl 74, 246).
20.3.Kostja võlg OÜ Jõhvi Veemajandus ees on kujunenud alates jaanuarist 2001. a (I kd tl 66). Varasem OÜ Jõhvi Veemajandus nõue E. K.`i vastu summas 1 216 krooni (välja mõistetud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-109/2002) on täidetud kohtutäituri kaudu ajavahemikul veebruar - september 2003. a (I kd tl 243).
20.4.Osaliselt langeb kostja võlg seega võlaõigusseaduse jõustumisele (01.07.2002. a) eelnevasse perioodi.
20.5.Kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat.
20.6.Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juuli 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.juulist 2002. a.
20.7.Hageja leiab, et kostja tarbis vee- ja kanalisatsiooniteenust hagejaga sõlmitud suulise lepingu alusel. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist lepingulise nõudega.
20.8.Riigikohus on märkinud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele (Riigikohtu 20.04.2008. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-25-08 p 15, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-25-08 )
20.9.Hageja ja kostja vahel puudus küll leping, kuid hageja esitas kostjale igakuised arved vee ja kanalisatsiooni teenuse tarbimise eest, ning kostjal oli igakuine tasumise kohustus. Seega on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega. Korduvate kohustuste all mõeldakse sooritusi, mis tuleb teha mingi ajavahemiku järel perioodiliselt, sõltumata sellest, kas kohustuse aluseks on tehing või seadus.
20.10.Vastavalt TsÜS § 154 on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
20.11.Seega on kehtivas TsÜS-is sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg lühem enne 01.07.2002. a sätestatud 10- aastane üldine aegumistähtaeg, mistõttu tuleb kohaldada VÕSRakS § 9 lg 2 kohaselt lühemat tähtaega. TsÜS § 154 kohaselt on aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Hagi on kohtule esitatud 08.11.2006. a, järelikult on aegunud nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 08.11.2003. a. Kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et aegumata on nõuded jaanuarist 2003 – november 2005. a.
20.12.Alates jaanuarist 2003 kuni novembrini 2005. a on hageja kostjale arvestanud vee- ja kanalisatsiooni teenuste tarbimise eest 3 318 krooni ehk 212,06 eurot. Nimetatud summa on kostja poolt tasumata. (I kd tl 8-9).
20.13.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et aegumistähtaeg on 10 aastat TsÜS § 146 lg 4 järgi, sest kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud kostja aktiivset tegu, millest saaks järeldada, et kostja on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja on aastaid tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik oma väikesest pensionist kõiki kommunaalmakseid tasuda. Hageja on ise viivitanud oma nõudeõiguse maksmapanekuga.
21.OÜ Jõhvi Veemajandus hagi.
21.1.Poolte vahel puudub vaidlus hageja esitatud arvestuste üle, samuti selle üle, et kostja on teenust tarbinud ning ei ole tarbitud teenuse eest tasunud. VÕS § 1023 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu.
21.2.Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-107-07 p 18, arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-107-07 ).
21.3.Käsundita asjaajamisest tulenevat hageja nõuet ei mõjuta kostja E. K.`i ja Jõhvi valla vahelised õigussuhted. Samuti ei ole kohtul võimalik vähendada nõude suurust. Kohtul on vaid võimalus VÕS § 162 lg 1 alusel leppetrahvi vähendada, kuid käesolev hageja nõue lepptrahvi ei sisalda.
22.E. K.`i nõue Jõhvi valla vastu.
22.1.E. K. taotleb hagis, et kohus mõistaks Jõhvi vallalt välja temalt OÜ Jõhvi Veemajandus kasuks väljamõistetava summa, sest Jõhvi vald on vastutav E. K.`i maksejõuetuse eest seetõttu, et ei osutanud vältimatut sotsiaalabi. E. K. leiab, et Jõhvi vald ei ole osutanud abi eluasemekulutuste hüvitamiseks vaatamata tema korduvatele ja järjekindlatele pöördumistele kulude hüvitamiseks, mida tõendavad arvukad avaldused ja pöördumised Jõhvi valla, Eesti Patsientide Esindusühingu ja õiguskantsleri poole.
22.2.Nõudes tugineb hageja sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 8 p 2, mille kohaselt kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel on sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldamine ning sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine.
22.3.SHS § 3 lg 2 kohaselt sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.
22.4.Asja materjalidest nähtub, et E. K. on esitanud 2007. aastal Jõhvi vallale avalduse, et viimane tasuks tema eluasemekulude võlgnevuse (kahju 30 000 krooni) 100% ulatuses. Jõhvi valla sotsiaalhoolekande komisjoni 19.12.2007. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. E. K. ei nõustunud otsusega ning esitas kaebuse halduskohtule põhjendusel, et võlgnevus tekkis valla tegevusetuse tagajärjel, kes ei osutanud talle piisavalt abi, Jõhvi vald lõpetas ebaõiglaselt ja seadust rikkudes talle eluasemekulude kompenseerimise. Tartu Halduskohtu 31.03.2009. a kohtuotsusega jäeti E. K.`i kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et asja kohtuliku läbivaatamise käigus ei selgunud, et Jõhvi vald oleks olnud tegevusetu E. K.`i probleemide lahendamisel ja vald püüdis õigusaktidega ette nähtud võimaluste piires lahendada E. K.`i probleeme, kuid kaebaja ebaadekvaatne käitumine takistas kohalikul omavalitsusel teda abistamast. Tartu Ringkonnakohus jättis 24.11.2009. a kohtuotsusega
E. K.`i apellatsioonkaebuse rahuldamata ning ei nõustunud kaebuse väidetega, mille kohaselt Jõhvi valla tegevus oma ülesannete täitmisel seoses E. K.`i probleemide lahendamisega on olnud puudulik ja seisnenud üksnes kaebajale kehtivate normatiivaktide sisu selgitamise, mistõttu ei ole kohalik omavalitsus oma organite kaudu täitnud nõuetekohaselt SHS § 8 p 2 tulenevat abi andmise kohustust, so on olnud tegevusetu, mille tulemusel on E. K.`il tekkinud suur kommunaalkulude võlgnevus. Ringkonnakohus märkis, et E. K. soovis oma 22.10.2007. a avalduses saada vallalt vältimatut sotsiaalabi korteriga seonduvate kommunaalmaksete võlgnevuste kustutamiseks summas 30 000 krooni perioodi eest 01.12.2002 kuni 30.09.2007. a. Vastavalt SHS § 2 p 12 loetakse vältimatuks sotsiaalabiks piisavate elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavaid hädavajalikke sotsiaalhoolekandelisi abinõusid, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju. Sellest tulenevalt ei saa isiku poolt 5 aasta jooksul tasumata kommunaalkulusid lugeda selliseks aluseks, mis kohustaks kohalikku omavalitsust neid kulusid isikule vältimatu sotsiaalabina hüvitama. Ringkonnakohus leidis, et võlad ei saanud tekkida valla tegevusetuse tagajärjel, sest alates 1999. aastast ei esitanud E. K. SHS § 22-1 lg 1 ja 3 vastavaid taotlusi ega esitanud vajalike dokumente toimetulekutoetuse määramiseks. Kuna SHS § 22 lg 7 järgi ei arvata eluruumi alaliste kulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluruumi alaliste kulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuste vahendite arvel, ei saanud kohalik omavalitsus toimetulekutoetuse arvelt kustutada kommunaalteenuste võlga.
22.5.Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Nimetatud seadustiku § 6 lg 2 p 3 järgi võib kaebuses või protestis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist.
22.6.Kohus märgib, et E. K. taotleb hagis sama kahju hüvitamist samadel asjaoludel ja õigusnormi alusel, mille kohta ta eelnevalt oli esitanud kaebuse halduskohtule. Kuna halduskohus on leidnud, et E. K.`i õigusi eluasemekulude kompenseerimisel ja toimetulekuprobleemide lahendamisel ei rikutud, vald sotsiaalhoolekandeseadusest tulenevaid kohustusi ei rikkunud ja ei olnud E. K.`i probleemide lahendamisel formaalne ja passiivne, tulnuks hagejal kahju hüvitamise nõudes tugineda asjaoludele ja tõenditele, mille alusel tekiks kostjal kohustus hagejale kahju hüvitada tsiviilõigusliku vastutuse alusel. Kuna hageja asjaolusid, mille alusel saaks hinnata kahju hüvitamise aluseid, esile ei toonud, ei saa kohus ka hinnata seda, et hagejale tekitati kostja poolt kahju, seda tehti õigusvastase teo või tegevusetusega ning kostja teo või tegevusetuse ning hagejal kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Loogiline olnuks kahjunõude esitamine juhul, kui halduskohtus oleks eelnevalt tuvastatud hageja õiguste rikkumise kostja poolt.
22.7.Kohus märgib hagejale, et tsiviilhagi lahendav kohus ei näe mõistliku põhjust, et hinnata teisiti haldusasjas tehtud õiguslike järeldusi. Sotsiaalhoolekandega ei ole hõlmatud kõikide isiku kommunaalmaksete katmine, sotsiaalhoolekande põhimõtteks on ka isiku enda vastutus oma toimetuleku eest. Nõustudes hagejaga, et tal on väike pension, millest ei jätku, elukallidust arvestades, et maksta korraga kommunaalteenuste, ravimite, toidu, riiete ja muu eluks vajaliku eest, ei saa märkimata jätta seda, et sellises olukorras tuleks just teha võimalikult palju koostööd kohaliku omavalitsusega ja mitte lasta võlgadel kasvada mitme aasta jooksul.
IV Menetluskulude jaotus
23.Kohus rahuldas OÜ Jõhvi Veemajandus hagi osaliselt. TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda.
24.Kohtu 02.11.2010. a määrusega oli E. K. vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohtu 28.06.2007. a määrusega anti E. K.`ile riigi õigusabi.
25.Kohus jätab Jõhvi valla menetluskulud viimase enda kanda, sest ebamõistlik on menetluskulude väljamõistmine isikult, kes sai menetluses nii menetlus- kui ka riigi õigusabi.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.