Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

2-11-5646

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-11-5646

Menetluse ese

K. O. taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks

Menetlustoiming Riigi menetlusabi asi:

Menetlusabi andmine Avaldaja: K. O. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx) .

RESOLUTSIOON

Rahuldada K. O. menetlusabi taotlus. Vabastada K. O. hagiavalduse esitamisel abielu lahutuse nõudes maksmisest osaliselt, so. 288,55 euro (4514.83 krooni) ulatuses. Kohustada K. O. `t tasuma abielu lahutamise hagi esitamisel eurot ( 485.04 krooni).

riigilõivu

riigilõivu 31

K. O. `l tasuda riigilõiv Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB panka või nr 221023778606 Swedbank, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Maksekorraldusele kviitungitele märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Maksekorraldus esitada kohtule. Saata käesolev määrus K. O. `le ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. Asjaolud ja avaldaja nõue K. O. esitas Tartu Maakohtule taotluse menetlusabi saamiseks, milles palub vabastust riigilõivu maksmisest 319,56 euro (4999,87 krooni) ulatuses, hagi esitamisel abielu lahutamise nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude kandmisest. TsMS § 181 sätestab, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui: 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Kohus, tutvunud antud asja materjalidega, on seisukohal, et K. O. ei ole võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Õigusabi taotleja töötab xxxxxxxxxxx õmblejana. K.O. ülalpidamisel on üks alaealine laps. Taotlejale makstakse peretoetust xxxxx eurot (xxxxxx krooni) kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistris pole kandeid K. O. kohta. Autoregistri andmetel kuulub taotlejale sõiduauto Audi 80, ehitusaasta 1992.a. Taotleja sissetuleku moodustab avaldaja enda andmete põhjal töötasu ja sotsiaaltoetused kokku xxx eurot (xxxxxxx krooni) kuus. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude (abielulahutuse nõude) puhul eeldatakse, et hagihind on 1 595 eurot (24956,33 krooni). Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 319,55 eurot (4499,87 krooni). Kohus on tuvastanud, et taotleja omab kohtule esitatud andmete põhjal püsivat sissetulekut töötasu näol. Seega ei pea kohus põhjendatuks K. O. vabastada riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et K. O. taotlus riigi menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada ning kohus vabastab hageja hagiavalduselt riigilõivu tasumisest 288,55 euro (4514,83 krooni) ulatuses. K. O. tuleb tasuda riigilõiv hagiavalduselt abielu lahutuse nõudelt summas 31 eurot (485,04 krooni). TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks, st. kui kohus peaks jätma esitatud hagi rahuldamata, kuulub hageja poolt riigilõiv tasumisele täies ulatuses.