Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Viru Maakohus Maido Roots 28.02.2011.a. Rakvere kohtumaja 2-09-67967 J L hagi Summa Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

Hageja: J L, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

esindajad

RESOLUTSIOON:

Keelduda J L hagi Summa Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmisest ning tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale peale määruse jõustumist. Määruse ärakiri ärakiri kätte toimetada hagejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 28.12.2010.a. saabus Viru Maakohtusse kohtualluvusel Pärnu Maakohtust J L hagi Summa Invest OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja tunnistada lubamatuks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 22.09.2010 maksekäsu tsiviilasjas nr. 2-09-67967 sundtäitmine võla väljamõistmiseks hagejalt ja peatada sellega kaasnenud täitemenetlus, mida menetleb kohtutäitur Raigo Pärs. Hagiavaldust põhistatakse asjaoluga, et antud nõue on juba tasutud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 27.03.2009.a. kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr. 2-08-71499. Mõlemal juhul oli esialgseks sissenõudjaks Monetti AS, kelle väitel nüüdseks puudub J Ll nende ees igasugune võlgnevus.

Kohus esitatud avalduse läbi vaadanud, leidis, et selles esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused ning jättis 05.01.2011.a. määrusega esitatud avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja 20 päeva määruse kättesaamisest avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli hagejal 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest parandada esitatud hagiavaldust menetlusosaliste osas, täpsustada esitatud nõuet, kuivõrd hagiavaldusest ei selgunud, millis(t)e täitemenetlus(t)e lubamatuks tunnistamist soovitakse. Samuti tuli hagejal täiendavat tõendada kohtule hagiavalduses märgitud asjaolusid ja esitatud nõuet ja täpsustada esitatud hagi hinda ning tasuda vastav riigilõiv. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab avaldajale. Hageja sai kohtumääruse kätte saanud isiklikult 12.01.2011. 01.02.2011.a. esitas hageja kohtule täiendavad dokumendid tõendamaks esitatud nõuet ning märkis, et esitab riigilõivu tasumise kviitungi hiljem summas 127,82 eurot. Kuni käesoleva hetkeni ei ole hageja kõrvaldanud teisi hagiavalduses esinenud puudusi ning tasumata on riigilõiv, samuti ei ole hageja palunud kohtult puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist ega teatanud kohtule takistavatest asjaoludest. lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. lg 1 alusel lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kuna avaldaja poolt on jäetud kohtu nõue puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata (eelkõige on tasumata seaduses nõutav riigilõiv), siis keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest lg 1 p 10 ja § 3401 lg 2 alusel. lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS §-de 477 lg 1; 372; 371 lg 1 p 10; 3401 lg 2 ; 464; 465; 661 nõudeist.