Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-10-26521
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-26521
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
AS Eesti Energia hagi V. P. vastu 393.81 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 361.41 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
AS Eesti Energia (RK 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn) K. M.-M. (volikirja alusel, [email protected] )
e-post
V. P. (i.k. xxx, registrijärgne elukoht: xxx)
Resolutsioon
Viru Maakohtu menetluses on AS Eesti Energia hagi V. P. vastu 393.81 euro (6 161.83 krooni) ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled võrgu- ja elektrilepingu tarbumiskohal aadressiga xxx. Võrguühendus tarbimiskohal katkestati 11.04.2007, leping lõpetati 05.03.2009. päeale seda saabus hagejale vihje, et tarbimiskohal toimub tarbimine. 30.03.2009 koostati olukorra fikseerimise akt nr. 068502, millega tuvastati, et tarbimiskohalt toimub lepinguta tarbimine. 25.06.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis lõpetati 25.05.2010 määrusega. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 361.41 eurot (5 654.90 krooni), sissenõutavaks muutunud viivis 32.40 eurot (506.93 krooni) ja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis kuni põhinõude täitmiseni seadusega ettenähtud korras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Maakohus saatis 08.06.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja samal aadressil. Kohtul ei õnnestunud kostjale märgitud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada, kohtudokumendid tagastati märgetega „ei ela antud aadressil“. Ida Prefektuuri 08.07.2010
teate kohaselt on kostja asukoht teadmata. Maksu- ja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 393.81 eurot ja viivis põhinõudelt alates 03. juunist 2010.a kuni põhinõude (361.41 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses.
Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 76.69 eurot (1 200 krooni) ja kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot (100 krooni). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 47.93 eurot (750 krooni). Pärnu Maakohtu 25. mai 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohtumäärus jõustus 25. mail 2010. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 03. juunil 2010. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 03. juunil 2010, s.o vähem kui üks kuu peale maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-26521 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 47.93 euro riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud kogusummas 131.02 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 131.02 eurot (sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 76.69 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot, riigilõiv kohtudokumentide edastamiselt väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu summas 6.39 eurot). Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.