Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Menetluse käik OÜ Järve Biopuhastus esitas 19.10.2010 Viru Maakohtule hagi OÜ Demirano Invest vastu käsundita asjaajamisest tekkinud kulutuste hüvitamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga: xxx. Hageja on Püssi Linnavolikogu 25.04.2007 määrusega nr 20 määratud Püssi linna vee-ettevõtjaks. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 7 alusel on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsiooni reovee ärajuhtimist. Hageja esitab arveid lähtudes Püssi Linnavalitsuse määrusega kehtestatud teenuste hinnast. Hageja on taganud kostjale ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise, mille eest kostja ei ole alates 01.03.2008 hagejale maksnud. Hageja on saatnud kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest, kuid ostja pole osutatud teenuste eest tasunud. Hageja ei ole peatanud teenuse osutamist. Seisuga 01.10.2010 võlgneb kostja hagejale osutatud teenuste eest 620 krooni/39.63 eurot. Põhivõlgnevuse summalt peab kostja tasuma seisuga 30.09.2010 viivist 67.71 krooni/4.33 eurot. Lisaks soovib hageja kostjalt viivist alates 01.10.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hagiga ei nõustunud ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelset menetlust ega ole saatnud talle ühtegi arvet. Arvestades, et hageja on arvestanud arvetel vaid abonenttasu, ei saa hageja väita, et tema arvates seal keegi elab. Ilma lepinguta käsundita asjaajamise eest esitatud arved on alusetud ning ei ole sissenõutavad. Hageja ei ole kostjale kunagi saatnud arveid selliselt, et kostja need tegelikult ka kätte saaks ega teinud midagi, et kostjalt tasu saada. Hageja ei ole kohtuväliselt pöördunud kostja poole võlanõudega ning seetõttu pole tõendatud, et kohtuvälise suhtlemise tulemusena oleks kostja keeldunud nõude täitmisest. Hageja pole kasutanud majanduskäibes tavapäraseid võimalusi asja kohtuväliseks lahendamiseks. Hagiga kohtusse pöördumine on põhjendamatu. Kostja on tasunud hagejale 620 krooni. Hageja märkis oma arvamuses, et kostja ei ole hagejale oma vastuses märgitud 620 krooni tasunud. Kostja vastuväited on vastuolulised Kohus leidis, et VÕS § 3 p 4 kohaselt võib võlasuhe tekkida käsundita asjaajamisest. Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 on jõudnud järeldusele, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgija kanalisatsiooniteenuseid lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist . ÜVVKS ei näe ette ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamisel ettetulevate vaidluste lahendamise kohtueelse menetluse korda, mistõttu laieneb pooltele kohtusse pöördumise õigus üldistel alustel. Kostja väide, et hageja pole esitanud arveid teenuse eest kostjale kättesaadaval viisil on põhjendamatu. Korteriomandi omanikuna pidi kostja vastavalt Korteriomandiseaduse §-le 13

tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomanikuna pidi kostja arvestama, et kui ta ei ole teenuse osutajale jätnud teadet teistsuguse postiaadressi kohta, postitatakse arved korteriomandi asukohas asuvasse postkasti. Hageja kinnitab hagiavalduses, et käsundita asjaajamisest tulenevad arved esitati korteriomaniku nimele korteriomandi aadressil kinnistusosakonna andmete alusel. Usaldusväärne ei ole kostja vastuväide, et hageja ei ole saatnud kostjale ühtegi arvet. Samas kostja kinnitanud, et on tasunud hageja poolt hagis nõutava võlgnevuse summas 620 krooni.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.