Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi R. K.`i vastu 3184,87 euro (49832,36 krooni) võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.10.2007 Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr. 07-182629-EG, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 13000 krooni ulatuses. Lepingu järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 16% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intressipüsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.10.2008. 17.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr. 07-052882-VL summas 50000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 16.07.2010. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.01.2009. 31.03.2010 saatis hageja kostjale lepingute ülesütlemise ja võla nõude kirja. 16.04.2009 ütles hageja lepingu 2 seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 17.04.2009 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr. 09-031547-KE alla. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. 20.05.2009 esitas hageja kostja vastu kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohus jättis 28.06.2010 määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kostjale kätte toimetada. Peale võlgnevuse ja sellele lisanduva viivise palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 1 394,59 krooni, samuti palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt ja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 18.08.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 26. augustil 2010.a TsMS § 322 lg 1 järgi ettenähtud korras (ema kaudu). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113, § 128. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 3184,87 eurot (49832,36 krooni) ja viivis alates 14. augustist 2010.a kuni põhinõude (2659,32 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud täies ulatuses. Hageja on hagiavalduse esitamiselt tasunud riigilõivu summas 479,34 eurot (7 500 krooni).

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt riigilõivu 1 394,59 krooni. Pärnu Maakohtu 28. juuni 2010 kohtumäärusega on maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetud rahuldamata, sest makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Hageja esindaja sai määruse kätte 19.07.2010. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 13. augustil 2010. Vastavalt TsMS § 144 p 7, kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Kuna hagi on esitatud 13. augustil 2010, s.o ühe kuu jooksul maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse kättetoimetamisest hagejale, tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulud lugeda tsiviilasja nr 2-10-39345 kohtuväliste kulude hulka ning hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud 89,13 euro (1 394,59 krooni) riigilõivu väljamõistmise osas tuleb rahuldada. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 568,47 eurot (8 894.59 krooni) ja viivis menetluskuludelt (568,47 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. TsMS § 177 lg 2 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv kogusummas 568,47 eurot (8 894,59 krooni, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 1 394,59 krooni), samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (568,47 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.