Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-163-10 Tartu, 23. veebruar 2011. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik Sergei Karmazini hagi Valeri Kustovi vastu 15 102 krooni ja viivise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-18620 Sergei Karmazini määruskaebus Hageja Sergei Karmazin (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Juho-Enn Aule Kostja Valeri Kustov (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi 31. jaanuar 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-18620 ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Sergei Karmazinile (konto nr 1109473281, Swedbank AS) 5. oktoobril 2010. a tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot 56 senti (400 (nelisada) krooni).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.11. mail 2007 esitas Sergei Karmazin (hageja) Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Valeri Kustovi (kostja) vastu põhivõla 15 102 krooni ja viivise 391 krooni saamiseks. Maakohus tegi kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Seejärel andis maakohus
21.juunil 2007 nõude üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 15 102 krooni ning viivise 391 krooni ja 0,028% (4 krooni 35 senti) tasumata jäänud summast 15 102 krooni iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
3.Harju Maakohus jättis 7. juuli 2010. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, samuti mõistis maakohus hagejalt riigituludesse kostjale osutatud riigi õigusabi eest 7520 krooni 40 senti.
4.Hageja esitas 3. septembril 2010 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata asi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.
5.16. septembril 2010 esitas ringkonnakohus hagejale järelepärimise, miks on apellatsioonkaebus esitatud tähtaega ületades. Järelepärimisele palus ringkonnakohus vastust 20. septembriks 2010.
20.septembril 2010 esitatud selgituse järgi sai hageja esindaja maakohtu otsuse kätte e-kirjaga
6.augustil 2010, kui tuli tööle pärast puhkust, mis oli seotud tema rasedusega, ning kinnitas e-posti teel kohe ka otsuse kättesaamist. Ümbriku võttis vastus Tallinnas Keldrimäe 9 asuva maja sekretär, kuna hageja esindaja oli puhkusel. Ümbrikus oli üksnes 6. juuli 2010. a kohtumäärus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2010. a määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle. Ringkonnakohtu arvates tuleb apellatsioonkaebus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna see on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Maakohus saatis 7. juulil 2010 kohtuotsuse hageja esindaja kohtule teatavaks tehtud eposti aadressile, kuid ei saanud kinnitust. 12. juulil 2010 saatis maakohus hageja esindajale kohtuotsuse postiga. Väljastusteate järgi anti kohtuotsus 19. juulil 2010 allkirja vastu üle adressaadi sekretärile. Seega on kohtuotsus hagejale 19. juulil 2010 TsMS § 313 kohaselt kätte toimetatud ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg lõppes 18. augustil 2010. Kaebus esitati 3. septembril 2010. Tähtaja ennistamist ei ole taotletud. Hageja ei ole teinud usutavaks väidet, nagu ei oleks talle posti teel kohtuotsust saadetud. Väljastusteate järgi on hageja lepingulisele esindajale saadetud 7. juuli 2010. a kohtulahend, kusjuures väljastusteatel on ka tähed k/o, mida saab mõista üksnes kui kohtuotsust, ning kohtuotsus kannab ka 7. juuli 2010. a kuupäeva. Sellest, et hageja esindaja valduses on 6. juuli 2010. a kohtumääruse ärakiri, ei järeldu veel, et talle kohtuotsust ei saadetud. Muid tõendamisvahendeid oma väite usutavuse kinnitamiseks ei ole hageja esitanud. Maakohus on 28. juunil 2010 hageja esindajale e-kirjaga teatanud, et kohus teeb otsuse avalikult teatavaks 7. juulil 2010 kell 15.00 Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. Hageja esindaja on selle kirja kättesaamist 28. juunil 2010 kinnitanud. 7. juulil 2010 edastas maakohus otsuse pooltele ekirjaga. Hageja esindaja on 6. augustil 2010 saatnud kohtule kinnituse selle e-kirja kättesaamise kohta. Hageja esindaja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik otsusega kohe tutvuda, ja mis õigustaks kinnituse saatmist umbes kuuajalise hilinemisega. Hageja esindaja ei ole selgitanud ka oma huvi puudust kohtulahendi vastu, arvestades asjaolu, et otsuse tegemise täpsest ajast oli teda teavitatud. Needki asjaolud tekitavad kahtlust hageja esindaja väite usutavuses. Apellatsioonitähtaega tuleb lugeda esimesest kättetoimetamisest.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega võtta tema apellatsioonkaebus menetlusse. Hageja arvates kohaldas ringkonnakohus valesti TsMS § 692 lg 1 p 1 ja 2 ning § 314 lg-t 6. Maakohus saatis hagejale e-postiga 7. juulil 2010 koos kohtuotsusega ka 28. juuni 2010. a määruse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmise kohta. Tähitud kirja, mille kättesaamise kohta on toimikus väljastusteade, ümbrikus ei olnud 7. juuli 2010. a otsus, vaid 6. juuli 2010. a määrus. Aktsiaseltsi Eesti Post teate järgi kaalus tähitud kiri (koos ümbrikuga) 12 grammi. Maakohtu otsus on 7 lehekülge pikk ning selle kaal koos ümbriku ja maakohtu määrusega olnuks 43 grammi. Seega ei saanud tähitud kiri sisaldada kohtuotsust. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtule piisavalt, miks ta ei saanud kohtuotsust e-kirjaga kohe pärast selle saatmist. Ringkonnakohus neid selgitusi ei arvestanud ja kohaldas seetõttu valesti TsMS § 632 lg-t 1. Ringkonnakohtul oli võimalik kontrollida tähitud kirja kaalu kviitungilt või
postiasustusest ja võrrelda seda kohtuotsuse kaaluga, kuid seda ei tehtud. Hageja esindaja sai otsuse e-kirjaga kätte 6. augustil 2010. Seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt.
8.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja hageja apellatsioonkaebus tuleb saata samale ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Lähtudes TsMS § 638 lg-st 9 ja § 696 lg 1 esimesest lausest, on hagejal kaebeõigus ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti tema apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
11.Ringkonnakohtu määruse järgi jäeti apellatsioonkaebus menetlusse võtmata, kuna kaebus esitati pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Selline menetlusse võtmisest keeldumise alus tuleneb TsMS §st 66 ja § 637 lg 1 p-st 2. Seega on ringkonnakohtu määrus põhjendatud, kui hageja esitas apellatsioonkaebuse hilinenult. Apellatsioonkaebuse võib TsMS § 632 lg 1 järgi esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selle sätte järgi on apellatsioonitähtaeg seega seotud primaarselt otsuse apellandile kättetoimetamisega, st oluline on kindlaks teha, mis ajast saab maakohtu otsuse lugeda hagejale kättetoimetatuks.
12.Maakohtu otsus kannab 7. juuli 2010. a kuupäeva. Apellatsioonkaebuse esitas hageja
3.septembril 2010 (I kd, tl 182-187).
13.Hagejat esindas maakohtus Janika Drobot (vt volikiri, I kd, tl 33, 34). Hagis oli ta enda kohta märkinud ametiks SA SAK Fond (st Sihtasutuse SAK FOND) jurist, kontaktandmetena aga Tallinn, Keldrimäe 9 ja e-posti aadressina [email protected] (I kd, tl 24). Kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid TsMS § 321 lg 1 esimese lause järgi kätte üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Sellest tulenevalt võib maakohtu otsuse kättetoimetamist J. Drobotile lugeda kättetoimetamiseks hagejale.
14.Ringkonnakohtu määruse järgi tuleb maakohtu otsus lugeda hagejale kätte toimetatuks 19. juulil 2010, kui maakohtu saadetud tähtkiri toimetati kätte "adressaadi sekretärile". Kui lugeda maakohtu otsus hagejale kätte toimetatuks 19. juulil 2010, on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg 1 mõttes hilinemisega ja jäetud õigesti menetlusse võtmata.
15.Menetlusdokumendi võib TsMS § 312 lg 1 järgi saajale kätte toimetada mh postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega. Dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral TsMS § 313 lg 1 järgi väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada.
16.Toimikus oleva ümbriku ärakirja (I kd, tl 194) järgi on maakohus adresseerinud saadetise J. Drobotile (Sihtasutus SAK FOND) ja märkinud aadressiks Keldrimäe 9, Tallinn. Ümbrikul on märgitud ka asja nr 2-07-18620 ja tähtkirja number RR171212292EE. Toimikus oleva teatise (I kd,
tl 177) järgi on Jegorovale (sekr) kui dokumendi vastuvõtjale 19. juulil 2010 allkirja vastu edastatud J. Drobotile (Sihtasutus SAK FOND) kui saajale adresseeritud menetlusdokument nr 2-07-18620. Lisaks on ristiga tähistatud lahter "kohtulahend" ja märgitud "07. 07. 2010" ning tähistus, mis võib olla "k/o". Kolleegium täpsustab, et hageja ei ole väitnud, et saadetise vastu võtnud isik olnuks tema või Sihtasutuse SAK FOND sekretär, vaid et selle võttis vastu Tallinnas Keldrimäe 9 maja (ilmselt büroohoone) sekretär (I kd, tl 191).
17.Lähtudes TsMS § 323 lg-test 1 ja 2, loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks ka juhul, kui see toimetatakse kätte saaja esindaja (sh menetlusesindaja) äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui saaja ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Lähtudes TsMS § 322 lg-test 2 ja 3, loetakse menetlusdokument samuti kätte toimetatuks, kui see toimetatakse kätte saaja esindaja kortermaja haldavale korteriühistule, kus saaja elu- või äriruum asub, või kaasomandi eseme valitsejale või saaja üürileandjale, samuti ka saaja tööandjale või muule isikule, kellele saaja osutab lepingu alusel teenuseid. Hageja ei vaidlusta, et Jegorovale menetlusdokumendi (vähemalt ümbriku) üleandmist saab eelnimetatud sätete alusel lugeda selle hagejale kättetoimetamiseks. Sellest tulenevalt võib ringkonnakohtu seisukohta tähtkirja 19. juulil 2010 kättetoimetamise kohta pidada põhjendatuks.
18.Ümbriku kättetoimetamisega ei saa aga lugeda kätte toimetatuks ümbrikus olema pidanud menetlusdokumenti, mida seal tegelikult ei olnud. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua, et tähitud kiri tuleb saajale edastada ümbrikus, kuid eeldab kättetoimetamise vorminõuete täitmisel siiski, et ümbrikus edastatakse saajale ka kiri vm saadetis, mis olemasolevate dokumentide järgi pidi ümbrikus olema. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal.
19.Hageja väidab, et sekretärile üleantud ümbrikus ei olnud maakohtu 7. juuli 2010. a otsust, vaid 6. juuli 2010. a määrus (ühel leheküljel), millega maakohus määras kindlaks kostjat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi töö eest riigieelarvest makstava tasu (I kd, tl 164, 165). Oma väidet põhjendab hageja Aktsiaseltsi Eesti Post teatega (II kd, tl 22), mille järgi kaalus hagejale edastatud tähitud standardkiri (nr RR171212292EE) 12 grammi, väites samas, et maakohtu otsuse (7 lehekülge pikk) kaal koos ümbrikuga olnuks 43 grammi.
20.Sisuliselt väidab hageja, et ringkonnakohus hindas tema kaebuse menetlusse võtmata jätmisel vääralt hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et maakohtu otsust hagejale 19. juulil 2010 kätte ei toimetatud. Seejuures ei ole hageja ringkonnakohtule esitanud väiteid ega tõendeid kirjade kaaluerinevuse kohta. Seda oleks ta põhimõtteliselt võinud teha, eriti kui ringkonnakohus küsis temalt seisukohta kaebuse tähtajalisuse kohta. Samas esitas hageja siiski juba ringkonnakohtule väite, et talle edastatud ümbrikus maakohtu otsust ei olnud. Kui ringkonnakohus seda väidet ei uskunud,
võinuks ta teha hagejale ettepaneku esitada väite kinnituseks täiendavaid tõendeid. Lisaks märgib kolleegium, et kuna kohus andis 16. septembril 2010 hagejale selgituse esitamiseks aega kuni
20.septembrini 2010, ei pruukinud hagejal olla ka füüsiliselt võimalik tõendeid hankida (eriti kuna ajavahemikku sattus ka nädalavahetus). Kolleegium leiab, et tal on võimalik TsMS §-st 695 lähtudes § 688 lg 3 teise lause järgi tuvastada kaebuse esitamisega seotud asjaolusid ning hinnata hageja esitatud tõendeid TsMS § 688 lg 5 esimese lause järgi.
21.Kolleegiumil ei ole võimalik tõsikindlalt selgeks teha, kas hagejale kätte toimetatud ümbrikus sisaldus maakohtu otsus või mitte. Hageja esitatud väited annavad kolleegiumile samas aluse otsuse kättetoimetamises tõsiselt kahelda, mis on kolleegiumi arvates piisav asjaolude hageja kasuks hindamisel. Kolleegium möönab, et hagejal on selle tõendamiseks, et talle edastatud ümbrikus maakohtu otsust ei olnud, üksnes piiratud võimalused. Kolleegiumi arvates on hageja oma väiteid vähemalt põhistanud TsMS § 235 esimese lause mõttes ja sellest piisab, et kohtuotsuse kättetoimetamist hagejale 19. juulil 2010 ei saa lugeda piisavalt usaldusväärselt tõendatuks. Kolleegiumil ei ole põhjust seada kahtluse alla postiteenuse osutaja teadet, et edastatud saadetis kaalus 12 grammi, ega hageja väiteid, et maakohtu seitsmeleheline otsus kaalub nii koos kui ka ilma ümbrikuta märkimisväärselt rohkem. Ka kostja ei ole vastuses määruskaebusele hageja väiteid saadetise kaaluerinevuste (sh maakohtu otsuse kaalu) kohta iseenesest kahtluse alla seadnud. Hageja väiteid kinnitab ka asjaolu, et kostja advokaadile riigieelarvest riigi õigusabi korras tasu kindlaksmääramise määrust (s.o maakohtu 6. juuli 2010. a määrust) ei pidanud maakohus hagejale saatma, kuna teda see ei puuduta (vt TsMS § 306 lg 5, § 310 lg 1, § 466 lg 1, riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7, § 23 lg 1 ja § 24), kuid ometi on see vähemalt osaliselt temani jõudnud (I kd, tl 193).
22.Toimikumaterjalide järgi edastas maakohus otsuse hagejale 7. juulil 2010 Sihtasutuse SAK FOND e-posti aadressile [email protected] (I kd, tl 175). Kohtud suhtlesid menetluses hagejaga ja hageja suhtles kohtutega hageja esindaja vahendusel seda e-posti aadressi kasutades (vt nt I kd, tl 117, 190). Sellelt meiliaadressilt on hageja esindaja (nimi märkimata) kinnitanud ka maakohtu otsuse kättesaamist 6. augustil 2010 (I kd, tl 178). Hageja kinnitab otsuse kättesaamist 6. augustil 2010 ka määruskaebuses. Toimikumaterjalide järgi ei ole põhjust kahelda, et maakohtu otsuse elektrooniline kättetoimetamine vastas TsMS § 314 lg 2 nõuetele. Maakohus saatis otsuse põhjendatult hagejat menetluses esindanud isiku esitatud e-posti aadressile. Siiski ei saa otsust lugeda elektrooniliselt kätte toimetatuks varem kui TsMS § 314 lg 5 esimese lause järgi kohtule dokumendi kättesaamise kohta kinnituse saatmisest. Toimikust ei nähtu, et hageja oleks andnud nõusoleku talle menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kinnituseta (vt TsMS § 314 lg 7 esimene lause). Samuti ei nähtu asjaolusid, et hageja saanuks otsuse tegelikult kätte enne kinnituse saatmist. Otsuse kätte toimetatuks lugemisel ei ole seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel hageja esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas võinuks teda TsMS § 314 lg 6 järgi trahvida
(vt Riigikohtu 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, p-d 10-12). Samuti ei ole tähtis, kas hageja teadis kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajast, kuna otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1). Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks kättetoimetamisel kasutanud lihtsustatud võimalusi TsMS § 405 lg 1 p 6 mõttes, kuna mh paluti pooltel otsuse kättesaamist (üldkorras) kinnitada.
23.Eelneva põhjal saab maakohtu otsuse lugeda hagejale elektrooniliselt kätte toimetatuks 6. augustil 2010, kui hageja saatis maakohtule otsuse kättesaamise kohta kinnituse. Seega on apellatsioonkaebus TsMS § 632 lg 1 järgi tähtaegne ja tähtaja ületamise põhjusel ei võinuks selle menetlemisest keelduda.
24.Kolleegium ei saa ise otsustada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, nagu soovib hageja. Menetlusse võtmise otsustamiseks tuleb asi saata tagasi ringkonnakohtule, kus tuleb kontrollida ka muid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (TsMS § 637 lg-d 1 ja 2), samuti saab ringkonnakohus keelduda kaebuse menetlemisest põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga (TsMS § 637 lg 21) (vt ka nt Riigikohtu 1. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-10, pd 12, 13). Seetõttu ei ole võimalik määruskaebust tervikuna rahuldada.
25.Kolleegium jätab menetluskulude jaotuse määruskaebuse lahendamisel TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada koos asjas tehtava üldise kulujaotusega sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest.
26.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.