lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-55313/25

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-55313/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3061
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 423 lg 2, 3Hagi läbivaatamata jätmise alusedTMS § 10Dokumentide edastamineTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTsMS § 172 lg 10Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 31Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 235Põhistamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuli 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-11-55313

Tsiviilasi

A.A. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 7. novembri 2011 otsuse peale täiteasjades nr X ja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. määruskaebus

Menetlustoiming

Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): B.B. (RK: X), seaduslik esindaja C.C.

esindajad

Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Oksana Kutšmei, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Puudutatud isik 2 (sissenõudja): Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 4. aprilli 2013.a määrus muutmata ja B.B. määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta ringkonnakohtus määruskaebuselt tasutud riigilõiv B.B. kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TsMS § 667Määruskaebuse lahendamine
1.Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (puudutatud isik 1) algatas Maksu- ja Tolliameti (puudutatud isik 2) 2. detsembri 2009 täitmisavalduse alusel A.A. (võlgnik; B.B. õiguseellane) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr X. Nõude suuruseks oli 5 180 636,46 kr (331 103,14 eurot). 8. detsembri 2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega täiteasjas nr X nõuti võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu summas 300 kr (19,17 eurot) ja kohtutäituri põhitasu summas 341 922,14 kr (21 852,81 eurot) tasumist. Kohtutäitur algatas Maksu- ja Tolliameti 3. detsembri 2009 täitmisavalduse alusel võlgniku suhtes täitemenetluse ka täiteasjas nr X. Maksu- ja Tolliamet nõudis kõnealuses täiteasjas 375 635,91 kr (24 007,51 euro) tasumist. 11. detsembri 2009 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega täiteasjas nr X nõuti võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu summas 300 kr (19,17 eurot) ja kohtutäituri põhitasu summas 41 695,59 kr (2664,83 euro) tasumist.
22.veebruaril 2010 teatas Maksu- ja Tolliamet kohtutäiturile, et 18. veebruari 2010 otsusega X ajatati võlgniku kogu maksuvõlg. Seoses maksuvõla ajatamisega palus Maksu- ja Tolliamet peatada täiteasjades nr X ja X algatatud täitemenetlused. 24. augustil 2011 teatas Maksu- ja Tolliamet, et täiteasjades nr X ja X täitmisele esitatud sissenõudja nõuded on 11. augusti 2011 seisuga täies ulatuses tasutud ning taotles täitemenetluse lõpetamist.
3.oktoobril 2011 esitas kohtutäitur võlgnikule nõude täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõuetes. 10. oktoobril 2011 esitas võlgnik kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste, kõigi kohtutäituri otsuste ja kogu kohtutäituri tegevuse peale vaidlustatud osas mõlemas täiteasjas. Täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõuete sundtäitmiseks täiteasjades nr X ja X arestis kohtutäitur 18. oktoobril 2011 võlgniku pangakontod Eesti krediidiasutustes. 19. oktoobril 2011 esitas võlgnik 10. oktoobri 2011 kaebuse täiendusena kaebuse pangakontode arestimise peale. 28. oktoobril 2011 esitas võlgnik 10. oktoobri 2011 kaebuse täiendusena kaebuse pangakontode arestimise ja vara pangakontodel arestimise aktide peale.
3.novembril 2011 esitas kohtutäitur Eesti krediidiasutustele avaldused võlgniku kontode arestist vabastamiseks täiteasjades nr X ja X. Kohtutäitur jättis 7. novembri 2011 otsusega võlgniku kaebuse rahuldamata. Võlgnik esitas kohtutäituri otsuse peale 12. novembril 2011 kohtule kaebuse.
2.Võlgniku kaebuse kohaselt informeeriti võlgnikku kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest mõlemas täiteasjas esmakordselt 3. oktoobril 2011, kui kaebuse esitajale toimetati kulleriga kätte täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõuded. Seetõttu on kaebuse esitaja vaidlustanud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused õigeaegselt (st enne kümne päeva möödumist otsustest teadasaamisest). Vastustaja seisukoht, nagu oleks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused toimetatud kaebuse esitajale kätte kunagi varem, on väär ja täielikult tõendamata. Täiteasjas nr X anti 11. detsembri 2009 täitmisteade ja täitedokument (mitte kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus) kaebuse esitaja tegelikus registrijärgses asukohas (X) üle A.A. raamatupidajale D.D.-le. Eelnimetatud isik kinnitas täitmisteate kättetoimetamise aktis oma allkirjaga üksnes täitmisteate ja täitedokumendi kättesaamist. Ka 17. detsembri 2009 täiteasjas nr X täitmisteade ja täitedokumendi puhul kinnitas sama isik oma allkirjaga üksnes täitmisteate ja

täitedokumendi kättesaamist. Muude dokumentide (nt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused) üleandmist täitmisteate kättetoimetamise akt ei kajasta. Täitmisteates on küll märgitud, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on täitmisteate lisaks, kuid ainuüksi asjaolust, et mingi dokument ise on üle antud, ei saa teha järeldust selle kohta, et koos sellega on automaatselt üle antud ka kõik sellised eraldiseisvad dokumendid, mis on märgitud üleantud dokumendi lisadeks. Võimalik, et kõnealuseid kohtutäituri tasu otsuseid ei olnud 11. ja 17. detsembril 2009 reaalselt olemas. Vastustaja kinnitas kaebuse esitaja esindajale C.C.le isiklikult 24. oktoobril 2011 kohtumisel, et vastustaja ei ole üldse koostanudki vaidlusalustele kohtutäituri tasu otsustele vastavaid kohtutäituri tasu arveid ning ei ole deklareerinud ega tasunud nendelt seaduses sätestatud korras käibemaksu. Vastustaja seisukoht, nagu pidanuks kaebuse esitaja ise koheselt märkama kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse puudumist ja hakkama seda kohtutäiturilt välja nõudma, on ebaõige. Kehtiv seadus kohustab kohtutäiturit täitemenetlusega seonduvaid dokumente võlgnikule kätte toimetama, mitte ei pane võlgnikule nende kohtutäiturilt väljanõudmise kohustust. TMS § 10 ei võimalda kohtutäituril mõne menetlusdokumendi kättetoimetamata jätmist vabandada sellega, et selle dokumenteerimist ei võimaldavat justiitsministri 22. detsembri 2005 määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisas nr 7 toodud vorm.

3.Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles avaldusele vastu. Kohtutäitur leidis, et kaebus tuleb jätta tervikuna läbi vaatamata ja taotles kaebuse läbivaatamata jätmist, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kohtutäitur toimetas 8. detsembri 2009 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võlgnikule kätte 11. detsembril 2009 ja 11. detsembri 2009 täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 17. detsembril 2009. Väärad ja paljasõnalised on võlgniku väited, et nimetatud dokumendid toimetati kätte hiljem või ei toimetatud üldse. Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas täitmisteadetele olid lisatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud TMS § 2 lg 1 p 16, § 24 lg-st 1, kohtutäiturimäärustiku lisadest 6 tuleneb, et täitmisteate ja selles loetletud lisade kättetoimetamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kui kättetoimetamise kohta on vormistatud kohtutäiturimäärustiku lisa 7 kohases vormis täitmisteate kättetoimetamise akt. Vormikohase täitmisteate kättetoimetamise akti olemasolu tõendab, et võlgnikule on kätte toimetatud nii täitmisteade kui ka sellele lisatud dokumendid. Käesoleval juhul toimetas kohtutäitur võlgnikule mõlemas kõnealuses täiteasjas kätte täitmisteated koos täitmisteadetele lisatud täitedokumentidega (s.t sissenõudja esitatud täitedokumendi koopiate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega). Mõlemas täiteasjas täitmisteate kättetoimetamine on dokumenteeritud kehtinud õigusega ettenähtud korras. Seetõttu tuleb kohtutäituri poolt täitmisteadete ja nendele lisatud dokumentide kättetoimetamist eeldada. Võlgniku väited kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste mittekättetoimetamise kohta on meelevaldsed ja põhinevad üksnes eeldusel, et kohtutäitur oleks pidanud täitmisteate ja sellele lisatud dokumentide kättetoimetamist dokumenteerima seaduses sätestatust erinevalt. Täitmisteadetes on märgitud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu ning kohtutäituri tasu suurus, mistõttu pidi võlgnik saama täitmisteate põhjal aru kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest ja nende sisust, sh võlgnikult väljamõistetud täitekulude ja nende hulgas ka kohtutäituri tasu suurusest. Seega hakkas täitmisteadete kättetoimetamisest arvates igal juhul kulgema kaebetähtaeg ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste vaidlustamiseks. Seega oli täiteasjas nr X tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse esitamise tähtpäev 21. detsembril 2009 ning täiteasjas nr X tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse esitamise tähtpäev 27. detsembril 2009. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri otsuste peale alles 10. oktoobril 2011.

Kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. Seda eesmärki on kohtumenetluses võimalik saavutada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu. Seetõttu on käesoleval juhul on alust jätta kaebus läbivaatamata juhindudes TsMS § 423 lg 2 p-st 2 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1. Analoogia alusel TsMS § 423 lg 2 p-ga 2 võiks jätta ka avalduse (kaebuse) läbivaatamata, kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

4.Puudutatud isik (sissenõudja) märkis, et kohtutäituri tasude üle peetav vaidlus puudutab maksuhaldurit ja maksuhaldur on asjas puudutatud isik, kuna A.A. tasus maksuhalduri nõuete aluseks olnud maksuvõla ajatamise ajakava tähtaja raames. Nõude aluseks olev dokument ei saa olla kättetoimetatava dokumendi lisaks. Ei ole põhjendatud eeldada, et erialaste teadmisteta isik võiks täitmisteate saamisel ning ka selle lisade nimekirjaga tutvudes teada, milline on ühe või teise lisa sisu või vaidlustamistähtaeg. Kohtutäituril on kohustus tagada korrektse dokumendi edastamine. Põhidokumendi ja selle lisad saab lugeda kättetoimetatuks, kui dokumendid on üheaegselt adressaadile üle antud. Kõigi tähtsamate menetlusdokumentide puhul on oluline, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Seetõttu saab kohtutäituri tasu otsused lugeda A.A.-le kättetoimetatuks nende reaalselt ja tõendatult üle andmisest, s.o 3. oktoobrist 2011 ning kaebus on esitatud õigeaegselt.

MAAKOHTU LAHEND

5.Tartu Maakohus jättis 4. aprilli 2013 määrusega kaebuse läbivaatamata ja menetluskulud A.A. kanda, välja arvatud kohtutäituri õigusabikulud. Määruse põhjendustes märkis kohus, et avaldaja on jätnud õigel ajal teostamata oma õigused, vaidlustamaks kohtutäituri tasu otsuseid, mistõttu tuleb kaebus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 ja TMS § 217 lg 1 alusel. Avaldaja pole ümber lükanud kohtutäituri seisukohta, et kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud TMS § 2 lg 1 p 16, § 24 lg 1 ja kohtutäiturimäärustiku lisa 6 kohaselt tõendab vormikohase täitmisteate kättetoimetamise akti olemasolu, et võlgnikule on kätte toimetatud nii täitmisteade kui ka sellele lisatud dokumendid. Seetõttu tuleb kohtul asuda eelduslikult seisukohale, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused on toimetatud võlgnikule täiteasjas nr X kätte 11. detsembril 2009 ja täiteasjas nr X on dokumendid kätte toimetatud 17. detsembril 2009 ning eelduslikult on mõlemas kõnealuses täiteasjas kätte toimetatud täitmisteated koos täitmisteadetele lisatud täitedokumentidega (s.t sissenõudja esitatud täitedokumendi koopiate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustega). Dokument 3. oktoobri 2011 kuupäeva ja pealkirjaga „Täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu tasumise nõue täiteasjades nr X ja X“ ei tõenda seda, et nimetatud dokument oli võlgnikule esmakordne ja üllatuslik, kuna seda võib tõlgendada ka kui meeldetuletust kohustuse täitmisele asumiseks. Kuna täitmisteadetes oli märgitud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu ning kohtutäituri tasu suurus, siis pidi võlgnik saama täitmisteate põhjal aru kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest ja nende sisust (sh võlgnikult väljamõistetud täitekulude ja nende hulgas ka kohtutäituri tasu suurusest). Seega hakkas täitmisteadete kättetoimetamisest arvates kulgema kaebetähtaeg ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste vaidlustamiseks. Kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud KTS redaktsiooni § 28 ja TMS § 217 lg 1 kohaselt võis kohtutäiturile kaebuse esitada kümne päeva jooksul. Seega oli täiteasjas nr X tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse esitamise tähtpäev 21. detsember 2009 ning täiteasjas nr X tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale kaebuse esitamise tähtpäev 27. detsember 2009. Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri otsuste peale alles 10.

oktoobril 2011, s.o kaebuse menetlustähtaega rikkudes ning võlgnik on kaotanud oma kaebeõiguse vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste osas ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuna kohus leidis eelnevalt, et kaebuse esitaja ei ole esitanud kohtutäituri tasu otsuste peale kaebust selleks seadusega ettenähtud tähtaja jooksul arvates nende otsuste kättesaamisest ning sellel alusel jätab avalduse läbi vaatamata, siis puudub vajadus hinnata teist võimalikku läbi vaatamata jätmise alust, mis on kohtutäituri poolt esile toodud – esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Samuti ei anna kohus sisulist hinnangut vaidlusele seoses kohtutäituri tasu nõudega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6.Võlgnik esitas Tartu Maakohtu 4. aprilli 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja saata asi sisuliseks lahendamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudunuks juhul, kui kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused oleksid tõepoolest toimetatud kätte 11. ja 17. detsembril 2009, täituril vajadus hakata neid 3. oktoobril 2011 teistkordselt kätte toimetama. Väide, et seda olevat tehtud „,meeldetuletusena kohustuse täitmisele asumiseks“ ei ole loogiline ega usutav. Seadus ei nõua sama dokumendi korduvat kättetoimetamist; 2) nähtub täitmisteate kättetoimetamise aktidest, et raamatupidaja D.D.-le on mõlemal juhul kätte toimetatud kaks dokumenti, milleks on täitmisteade ja täitedokumendi ärakiri. Mõlemas aktis on juttu täitedokumendi ärakirjast (ainsus), mitte aga täitedokumentide ärakirjadest (mitmus). Kui lugeda kättetoimetatud täitedokumendiks hoopis kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, tuleb asuda seisukohale, et antud täitemenetlustes pole vastustaja põhilisi täitedokumente (ehk siis maksuhalduri haldusakte) üldse kätte toimetanudki; 3) märgitakse täitmisteates, et täitedokumendiks on Põhja maksu- ja tollikeskuse korraldus. Seega ei saa kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid antud täitmisteadete kontekstis käsitleda täitedokumentidena; 4) kinnitas D.D. mõlemas täiteasjas oma allkirjaga täitmisteate ja täitedokumendi kättesaamist, kuid kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättesaamist ta kinnitanud ei ole; 5) on maakohtu järeldused vastuolulised. Kui käsitleda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust TMS § 2 lg 1 p 16 alusel maksuhalduri haldusaktiga põhimõtteliselt võrdväärse täitedokumendina, pidanuks maakohus ka selle otsuse kättetoimetamist hindama kõigist täitedokumentide kättetoimetamisele esitatavatest nõuetest lähtuvalt. Mh oleks tulnud vormistada eraldi täitmisteade ja toimetada eelnimetatud täitmisteade ning sellele lisatud täitedokument kätte ka eraldi täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Kui aga mitte käsitleda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust täitedokumendina, pole „Kohtutäiturimäärustiku“ lisaks nr 7 oleva akti vormi kasutamine kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kättetoimetamise tõendamiseks üldse sobiv ega asjakohane; 6) ei nähtu antud juhul vaidlustatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu üheselt ka täitmisteadetest. Täitmisteadetest nähtuvad üksnes võlgniku poolt tasumisele kuuluva summa erinevad suurused. Kuna vabatahtliku täitmise tähtaeg hakkab kulgema alates täitmisteate kättetoimetamisest ning kohtutäitur ei saa täitmisteate kättetoimetamisel mitte kuidagi ette teada, kas võlgnik võlgnevuse üldse tasub või kas ta teeb seda vabatahtlikult, eeldaski määruskaebuse esitaja, et kohtutäitur teeb vastava tasuotsuse kunagi hiljem;

7) on negatiivse fakti (menetlusdokumendi mittekättetoimetamise) tõendamine äärmiselt keeruline ning seetõttu tuleb ka kõiki kahtluse all olevaid asjaolusid arvestada pigem määruskaebuse esitaja kui vastustaja kasuks. Sama tuleneb ka Riigikohtu lahendist nr 3-2-1163-10.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

7.Kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur taotles, et kui maakohus edastab määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtule, ja ringkonnakohus otsustab asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, palub kohtutäitur siiski enne asja lahendamist anda kohtutäiturile tähtaeg soovi korral täiendavate seisukohtade või vastuväidete esitamiseks Kohtutäituri vastuväidete kohaselt: 1) on väär, paljasõnaline ja tõendamata väide nagu ei oleks võlgnik saanud täiteasjades nr X ja X saanud kohtutäituri tasu otsuseid kätte mitte koos täitmisteadetega, vaid alles hiljem. Täiteasjades nr X ja X vastavalt 8. detsembril 2009 ja 11. detsembril 2009 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused toimetati koos täitmisteadetega võlgnikule kätte vastavalt 11. ja 17. detsembril 2009; 2) on meelevaldne seisukoht, nagu võiks ainuüksi sellest, kui mingi dokument toimetatakse menetlusosalisele veelkordselt kätte ajaliselt oluliselt hiljem kui vahetult pärast dokumendi koostamist, järeldada, et seda dokumenti ei ole varem menetlusosalisele kätte toimetatud. Ühestki seadusest ei tulene iseenesest keeldu edastada täitemenetluses üht ja sama dokumenti või selle ärakirju võlgnikule korduvalt. See võib olla isegi menetlusosalise huvides; 3) on määruskaebuse esitaja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-163-10 esitatud seisukohta moonutanud ning esitanud selle vaid osaliselt. Nimetatud lahendist tulenevalt oli ka käesoleval juhul A.A. kohustus tõendada, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid koos täitmisteadetega vastupidiselt täitmisteadetes märgitule kätte ei toimetatud; 4) on kohtutäitur täitmisteated ja nendes lisadena nimetatud dokumendid (sh kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused) toimetanud võlgnikule kätte vastavalt täitmisteadete kättetoimetamise hetkel kehtinud õigusele. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste kättetoimetamise formaalsustega seotud väidetavate rikkumistega seoses ei ole ka võlgnik ühtki kaebust TMS 217 lg-s 1 sätestatud korras ja tähtaja jooksul esitanud; 5) on eluliselt ebausutav kaebuse esitaja väide, et täitmisteadetes sõnaselgelt viidatud ning täitmisteadete lisade nimekirjades nimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid siiski koos täitmisteadetega kätte ei toimetatud. A.A. ei juhtinud sellisele väidetavale rikkumisele tähelepanu ligi kahe aasta jooksul pärast täitmisteadete ja lisade kättetoimetamist; 6) isegi, kui koos täitmisteadetega ei olekski võlgnikule kätte toimetatud täitmisteadetes lisadena nimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid, saanuks võlgnik ainuüksi temale kättetoimetatud täitmisteadete põhjal aru, et tema suhtes on tehtud just nimelt sellised kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja et võlgnikult nõutakse kohtutäituri tasu maksmist kõnesolevate otsuste alusel.
8.Puudutatud isik 2 (sissenõudja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu) määruskaebuse osas oma seisukohta ei avaldanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti läbi vaatamata B.B. (varasema ärinimega A.A.) kaebuse kohtutäituri 07.11.2011.a otsuse peale täiteasjades nr X ja X põhjendusel, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebuse esitamise ajaks oli kaebaja oma kaebeõiguse minetanud. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu materiaal- ega menetlusõigusnormide ebaõiget kohaldamist.
10.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Määruskaebuse esitaja on esitanud väite, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuseid ei toimetatud talle kätte vastavalt 11.12.2009.a ja 17.12.2009.a koos täitmisteadetega. Tõendamiskoormis tõendamaks, et talle kättetoimetatud täitmisteadetele ei olnud lisatud otsuseid kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta, lasub määruskaebuse esitajal. Kaebuse esitaja ei ole seda asjaolu tõendanud ega ka TsMS § 235 mõttes põhistanud, s.o tuginetud ei ole niisugustele asjaoludele, mis annaksid aluse kohtutäituri otsuste võlgnikule kättetoimetamises tõsiselt kahelda. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele, et tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10 oli kohtul alust kahelda isikule dokumentide kättetoimetamises seetõttu, et dokumendi (kohtuotsuse) ümbrikus sisaldumine või mittesisaldumine pidi oluliselt mõjutama saadetise kaalu. Käesoleval juhul ei ole samalaadseid asjaolusid esile toodud.
11.Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste mittekättetoimetamisele 11. ja 17. detsembril 2009 ei viita iseenesest asjaolu, et 03.10.2011.a edastas kohtutäitur tasuotsused võlgnikule korduvalt. Arvestades asjaolu, et tasuotsused toimetati esmakordselt kätte 2009.a detsembris, kuid alates veebruarist 2010 kuni augustini 2011 olid täitemenetlused peatatud, ei saa pidada võlgniku õigusi rikkuvaks tasuotsuste veelkordset kättetoimetamist ligi 2 aastat pärast nende esmakordset kättetoimetamist. Täitmisteated on vormistatud kooskõlas justiitsministri 22.12.2005.a määruse nr 58 „Kohtutäiturimäärustik“ lisaga 7. Seadusel ei põhine määruskaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt tulnuks olukorras, kus täitemenetlused täiteasjades nr X ja X algatati sissenõudja täitmisavalduste alusel, vormistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste kättetoimetamise kohta eraldi täitmisteated ja toimetada need kohustatud isikule kätte eraldi täitmisteate kättetoimetamise aktiga. Võlgnikule kättetoimetatud täitmisteadetest nähtub ka üheselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste olemasolu, kuna täitmisteadetes viidatakse neile sõnaselgelt korduvalt. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja grammatilised arutelud kättetoimetamisaktide sõnastuse üle (s.o kas sõna „täitedokument“ oli aktil märgitud ainsuses või mitmuses). Ringkonnakohus nõustub puudutatud isiku, s.o kohtutäituri, seisukohaga, et vormikohase täitmisteate kättetoimetamise akti olemasoluga tuleb käesolevas asjas lugeda tasuotsuste kättetoimetamine tõendatuks. Täitmisteadete kättetoimetamine täiteasjades nr X ja X on dokumenteeritud nõuetekohaselt, s.o kooskõlas kehtinud õigusaktidega. Puudub alus heita kohtutäiturile ette kättetoimetamise korra rikkumist, mis tooks kohtutäituri jaoks kaasa tagajärje, et kohtutäituri tasu sissenõudmise otsus ei oleks sissenõutav.
12.Põhjendatud on kohtutäituri poolt varasemas menetluses avaldatud seisukoht, mille kohaselt on kaebuse esitaja eesmärgiks ilmselt saavutada kohtutäituri tasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamine, kuid seda eesmärki on kohtumenetluses võimalik saavutada üksnes sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise kaudu. Kaebuse esitajal on võimalik kaaluda niisuguse hagi esitamise otstarbekust lähtudes Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, sh kohtutäituri töömahu ning tasu proportsionaalsuse põhimõttest. Seejuures saab arvestada, kas ja missuguseid täitetoiminguid tegi kohtutäitur täiteasjades lisaks täitmisteadete kättetoimetamisele ning kas nõude rahuldamine toimus kohtutäituri vahendusel (nt vara arestimise ja müügi teel) või tema kaasabita.
13.TsMS § 172 lg 10 alusel tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jätta määruskaebuse esitaja kanda, kuna ringkonnakohus ei rahulda määruskaebust. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulud. Seega jäävad võimalikud muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium