Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Oleg Rebase (Rebane) ja Valentina Rebane-Sikorska vastu kinkelepingute ning isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja Valentina RebaneSikorska vastu hüvitist kohtutäiturile üle andma kohustamiseks. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-1357340
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valentina Rebane-Sikorska määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Kedli Anvelt Kostja Oleg Rebane Kostja Valentina Rebane-Sikorska, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma
Asja läbivaatamise kuupäev
15. veebruar 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 11. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-57340. Saata asi menetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule.
2.
Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Advokaadibüroo Supremia OÜ-le Valentina Rebane-Sikorska eest tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Citadele Leasing & Factoring (hageja) esitas 5. detsembril 2013 Harju Maakohtule hagi Oleg Rebase (kostja I) ja Valentina Rebane-Sikorska (kostja II) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostjate vahel sõlmitud korteriomandi ja kinnistu mõttelise osa kinkelepingud ja asjaõiguslepingud, tuvastada kostja II kohustus anda nõusolek kinnistusraamatust omanikukande kustutamiseks ning kanda omanikuna sisse kostja I. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt välja kehtetute tehingute alusel saadu väärtus. Harju Maakohus rahuldas 26. märtsi 2015. a otsusega hagi. Maakohus tunnistas tagasivõitmise korras kehtetuks kostjate vahel sõlmitud kinkelepingud ja kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kokkulepe ja kohustas kostjat II andma kohtutäiturile üle hüvitise, kokku 128 000 eurot. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ning maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohtu otsus tehti avalikus e-toimikus (AET) kostjat II maakohtu menetluses esindanud Alari Avamäele nähtavaks ja kättesaadavaks 26. märtsil 2015. Lisaks edastas Harju Maakohtu ametnik ekirjaga A. Avamäele kohtuotsuse 1. aprillil 2015. E-kirjas oli märgitud, et kirja ja selle manuse kättesaamise kohta palutakse viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile [email protected].
2.Kostja II esitas 25. mail 2015 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohustati kostjat II andma kohtutäiturile üle hüvitis, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Vaidlustatud osas palus kostja II teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus võttis 2. juulil 2015 kostja II apellatsioonkaebuse menetlusse.
3.Hageja palus kostja II apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta kostja II apellatsioonkaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1, § 637 lg 1 p 2 ning § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist.
4.Vastusena hageja taotlusele leidis kostja II, et TsMS § 3141 ei kohaldu, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt. Alternatiivselt palus kostja II ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. novembri 2015. a määrusega kostja II apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja kaebuse tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kasutas maakohus kostjale II kohtuotsuse puhul elektroonilist kättetoimetamist, saates TsMS § 3111 lg 1 p 1 järgi teate lahendi kohtute infosüsteemis
nähtavaks tegemisest kostja esindaja poolt kohtule avaldatud ja korduvalt sama menetluse kestel kasutatud elektronpostiaadressile. Asjas on tõendatud, et maakohus saatis 26. märtsil 2015 teate otsuse kohtute infosüsteemis samal päeval nähtavaks tegemise kohta kostja II kohtule teadaoleva lepingulise esindaja elektronpostiaadressile. Dokumendi avamist või selle avamata vastuvõtmise kinnitamist enne 30. aprilli 2015 infosüsteemist ei nähtu. Küll aga oli samale esindajale sama elektronpostiaadressi abil toimetatud menetluse kestel kätte menetlusdokumente. Ka ei olnud kostja II ega kohtule teadaolev ja kohtumenetluses aktiivselt osalenud lepinguline esindaja enne
9.aprilli 2015 teatanud esinduse lõppemisest. Kostjale II tuleb maakohtu otsus lugeda kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 alusel, st 7. aprillil 2015, ja apellatsioonkaebus oli esitatud seaduses ettenähtud tähtaega rikkudes. TsMS § 3141 rakendamine oli lubatav. Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et kostja II oli teadlik, millal kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Varasemas menetluses ei tekkinud kohtul menetlusdokumentide esitamisel kostja II esindajale kohtule teatatud elektronpostiaadresside abil tõrkeid. Enne 9. aprilli 2015 puudus kohtul mistahes alus kahelda senise esindaja volituste kehtivuses, sest kostja II ega esindaja ei olnud kliendilepingu lõpetamisest kohut teavitanud. Olukorras, kus kostja II esindaja ei olnud ajavahemikus 26. märtsist 2015 kuni 1. aprillini 2015 kohtuotsuse kättesaamist e-toimikus kinnitanud ega dokumenti avanud, oli maakohtul mõistlik ja menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas kasutada menetlusdokumendi kättetoimetamise viisina saatmist manusena e-kirjaga ning lugeda see kolme tööpäeva möödumisel kättesaaduks. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja II oli teadlik lahendi teatavaks tegemise ajast, kuid lepingulisest esindajast loobumisega ja sellest kohtule teavitamata jätmisega püüdis hoiduda kõrvale lahendi kättesaamisest ja sellega venitada tema jaoks ebasoodsa lahendi jõustumist. Kohus ei saa sellist käitumist lubada. Menetluses tuvastatud asjaolude alusel ei ole alust rahuldada taotlust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja II lasi apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda temast endast sõltuvatel põhjustel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kostja II esitas 23. novembril 2015 Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Ringkonnakohtule. Alternatiivselt palub kostja II rahuldada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja ennistada Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole TsMS § 3141 praegusel juhul kohaldatav. TsMS eristab menetlusdokumendi elektroonilist kättetoimetamist ja menetlusdokumendi kättetoimetamist saatmisega. Need kättetoimetamise viisid ei kattu. TsMS § 3141 ei reguleeri e-posti ja AET-i kaudu
menetlusdokumentide kättetoimetamist, vaid tavaposti, faksi, mobiiltelefoni lühisõnumi, sotsiaalmeedia kanalite vms viisil või sidevahendite kaudu. Isegi kui elektrooniline kättetoimetamine on üks saatmisega kättetoimetamise viisidest, siis on TsMS § 3111 käsitatav erinormina § 3141 suhtes. Kostja II ega ükski tema esindaja ei ole maakohtu otsust AET-is avanud enne 4. maid 2015 ega muul viisil kinnitanud selle kättesaamist. Lisaks ei ole TsMS §-s 3141 ette nähtud võimalus mõeldud professionaalsetele esindajatele, kuivõrd TsMS § 3111 lg-st 6 tulenevalt võib ka mitteadvokaatidest professionaalsetele õigusnõustajatele menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel. Ringkonnakohus on TsMS § 3141 kohaldanud igal juhul ka ebaõigesti. A. Avamägi ei saanud kostja II nimel menetlusdokumente vastu võtta alates 23. märtsist 2015, kui lõppesid tema volitused esindajana. Teade otsuse AET-is avaldamise kohta on menetlusosalistele edastatud 26. märtsil 2015. Samuti ei nähtu AET-ist, et A. Avamäele oleks saadetud sellekohane teade otsuse AET-is kättesaadavaks tegemise kohta. Seega ei ole otsuse kättetoimetamise seisukohalt õiguslikku tähendust asjaolul, et A. Avamägi on varem oma e-posti aadressilt edastanud menetlusdokumente või neid kätte saanud. AET-ist ei nähtu maakohtu 1. aprilli 2015 e-kirja saatmist. Seetõttu ei saanud kostja esindajad olla teadlikud asjaolust, et kohtul võiks üleüldse olla alust kaaluda TsMS § 3141 kohaldamist. AET-is puudub mistahes märge selle kohta, et otsus oleks A. Avamäele kätte toimetatud. TsMS § 3141 eesmärgipärase rakendamise tehnilised eeldused on puudulikud, kuid selle tagajärgi ei saa kanda kostja II. Esindataval ning võimalikul uuel esindajal peab sõltumata ajast olema võimalik kontrollida ja hinnata menetlusdokumentide edastamist ja kättetoimetatuks lugemist varasematele esindajatele, kuivõrd sellest tekivad õiguslikud tagajärjed esindatavale. TsMS § 3141 lg-s 5 sätestatud kohustuse eesmärgiks on tagada kõigi menetlusosaliste informeeritus menetlusdokumendi kättetoimetamisest ja õigus tugineda AET-is avaldatud info usaldusväärsusele. Ka on § 3111 lg 6 eesmärgiks tagada, et professionaalsetel esindajatel on pidevalt ülevaade menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemine esmase meetmena TsMS § 3141 alusel ei saa olla esmane meede kättetoimetamiseks, vaid seda tuleks rakendada alles siis, kui teised kättetoimetamise viisid on ammendatud. Praegusel juhul ei ole muid viise rakendatud. Ei ole viiteid sellele, et menetlusosalised oleksid pahatahtlikult hoidnud kõrvale menetlusdokumendi kättesaamisest. Kohtulahendite osas puudub alus TsMS § 3141 kohaldada. Kui praegusel juhul jaatada kohtuotsuse § 3141 alusel kättetoimetamise seaduslikkust ja lubatavust, jääksid menetlusosalisest hageja või kostja huvid kaitseta ning kahjustuks tema põhiseaduslik õigus pöörduda kohtusse juba ainuüksi juhul, kui esindaja mingil objektiivsel põhjusel (nt haigus, surm jne) ei saa menetlusdokumenti elektroonilises süsteemis vastu võtta või esinevad muud esindajast tulenevad asjaolud. Alternatiivselt esineb mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Kostja esindaja volitused lõppesid ja kostjal puuduvad kogemused ning teadmised, mis oleks võimaldanud tal otsust vastu võtta või selle AET-is avamata või vastu võtmata jätmise võimalikest õiguslikest tagajärgedest aru saada. Samuti ei
olnud kostja teadlik, et esindaja jättis volituste lõppemisest teatamata ning otsuse temale kättetoimetamisest. Hageja taotluse aluseks olev menetlusnorm oli otsuse tegemise hetkeks alles mõni kuu kehtinud, mistõttu puudus ja puudub normi kohaldamise selge praktika.
7.Hageja palub jätta kostja II määruskaebus läbi vaatamata, alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata, samuti jätta rahuldamata taotlus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Menetluskulud palub hageja jätta kostja II kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada ja saata asi ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas ringkonnakohtul oli alust lugeda maakohtu otsus TsMS § 3141 järgi kättetoimetatuks. TsMS § 632 lg 1 järgi hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Seetõttu on ringkonnakohus TsMS § 3141 lg-t 1 kohaldades jõudnud järeldusele, et apellatsioonkaebus oli esitatud pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist.
10.Esiteks nõustub kolleegium hageja ja ringkonnakohtuga, et kuni 9. aprillini 2015 oli kostja II esindajaks menetluses Alari Avamägi. Seega võis kohus maakohtu otsuse kehtivalt kätte toimetada ka A. Avamäele kui kostja II esindajale. TsMS § 225 lg 1 esimese lause kohaselt, kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt, kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu, võib ta esindatava huvides edasi tegutseda ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib esindatav esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule ja vastaspoolele eraldi teatanud. A. Avamägi edastas 9. aprillil 2015 maakohtule teate, et tema esindusõigus kostja II esindamiseks on lõppenud alates 23. märtsist 2015 kliendilepingu ülesütlemise tõttu (IV kd, tl 8). Kuigi toimikust ei nähtu, kas kliendilepingu ütles üles esindaja või esindatav, st kas kohaldub TsMS § 225 lg 1, ei mõjuta kliendilepingu lõppemine iseenesest esindaja volitusi. TsMS § 225 ei välista esindaja volituse lõppemist ka selles paragrahvis märgitust erinevatel alustel. Lepingulise esindaja volitus kehtib kohtu suhtes siiski seni, kuni kohtule ei ole teatatud volituse lõppemisest (vt Riigikohtu 9. juuni 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09, p 17; 6. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-10, p 12). Kuni volituse lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid (TsMS § 222 lg 1). TsMS § 321 lg 1 järgi toimetabki kohus dokumendid kätte üldjuhul üksnes esindajale. Seega kuni 9. aprillini 2015 toimetas kohus põhjendatult kõik asjaga seotud dokumendid, sh maakohtu 26. märtsi 2015 otsuse kätte kostja II esindajale A. Avamäele.
11.Praegusel juhul ei mõjuta A. Avamäe esindusõiguse lõppemist ka uue esindaja menetlusse astumine. TsMS § 225 lg 1 teise lause kohaselt eeldatakse, et advokaadi volitus lõpeb ka uue
advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Vandeadvokaat Tarvo Lindma teatas enda volitustest kostja II esindamisel 28. aprillil 2015 (IV kd, tl 19). Selleks ajaks oli aga A. Avamägi esindusõiguse lõppemisest kohut teavitanud, st esindaja volitused olid kehtivalt lõppenud.
12.Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et kostjale II tuleb maakohtu otsus lugeda kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 1 alusel 7. aprillil 2015. Seega on ringkonnakohus kohtuotsuse kättetoimetatuks lugemisel aluseks võtnud maakohtu ametniku 1. aprillil 2015 saadetud e-kirja, millega kohus edastas A. Avamäele 26. märtsi 2015 kohtuotsuse.
13.TsMS § 3141 lg 1 kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Sarnaselt TsMS 36. peatükis reguleeritud kättetoimetamise erijuhtudele on ka TsMS § 3141 lg 1 puhul tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu
15.veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Samas on õigustatud kostja II viide, et TsMS § 3141 lg 1 rakendamine ei tohiks üldjuhul olla esmane, vaid erandlik menetlusdokumentide kättetoimetamise viis. Enne tuleks kohtul üritada menetlusdokument saajale muid viise kasutades tegelikult üle anda. TsMS § 3141 lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saatmisega kätte toimetada juhul, kui: menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud; kättetoimetamiseks kasutatakse varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid; saajale saadetakse menetlusdokument või teave menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta; menetlusdokumendi või teabe saatmisest on möödunud kolm tööpäeva.
14.TsMS § 3141 lg 1 kohaldamisel võib kohus menetlusdokumendi saatmiseks kasutada ka samas kohtumenetluses kättetoimetamiseks kasutatud elektronpostiaadressi. TsMS § 3141 lg 1 järgi on lubatav kasutada varem kasutatud aadressi või sidevahendi andmeid. Sätte sõnastusest ei tulene, et kasutada võiks vaid nt postiaadressi, faksi vms. Vastupidi, viide sidevahendi andmetele tähendab kolleegiumi arvates, et võimalik on kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses tavapäraselt lubatavaid viise ja vahendeid dokumentide kättetoimetamiseks. Seega ei nõustu kolleegium kostjaga II, et elektroonilist kättetoimetamist reguleeriv TsMS § 3111 oleks TsMS § 3141 suhtes erinorm, mistõttu viimane ei ole praegusel juhul kohaldatav. Kolleegium märgib, et TsMS § 3141 lg 1 kohaldamist ei välista ka TsMS § 3111 lg 6. Esiteks ei olnud A. Avamägi käesoleval juhul advokaat ega muu TsMS § 3111 lg-s 6 nimetatud isik. Teiseks võib ka advokaadile menetlusdokumendi mõjuval põhjusel kätte toimetada muul viisil kui elektrooniliselt. Ringkonnakohus on tuvastanud, et maakohtu otsuse saatmiseks kasutatud elektronpostiaadressi abil
oli samale esindajale menetluse kestel menetlusdokumente kätte toimetatud (ringkonnakohtu otsuse p-d 15-16). Seda asjaolu kostja II määruskaebuses ka ei vaidlusta. Seega olid kaks esimest eeldust menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemiseks TsMS § 3141 lg 1 järgi täidetud.
15.Siiski on kohtud TsMS § 3141 lg 1 kohaldamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta TsMS § 3141 lg 5. Seetõttu ei olnud alust lugeda, et maakohtu otsus saadeti kostja II esindajale, et lugeda see TsMS § 3141 lg 1 järgi saatmisega kättetoimetatuks. Ringkonnakohus on vääralt lugenud kohtuotsuse TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks. TsMS § 306 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigel ajal tutvuda. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab menetlusdokumendi üleandmine kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud. TsMS § 3141 lg 5 järgi märgitakse TsMS §-s 3141 sätestatud korras menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kuigi TsMS § 3141 lg 1 annab võimaluse lugeda menetlusdokument kättetoimetatuks saatmisega, peab menetlusosalisele oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks olema siiski selge, kas ja millal on menetlusdokument kehtivalt kätte toimetatud. Kuivõrd kättetoimetamise ajast sõltuvad mitmed menetlusosalise õigused ja kohustused, sh apellatsioonitähtaja kulgemise algus (TsMS § 632 lg 1), siis peab menetlusdokumendi või selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud teabega kaasnema info selle kohta, mis hetkest ja mis alusel loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg-st 5 tuleneb sõnaselgelt kohustus märkida toimikusse, kuhu ja millal on dokument või teave selle kättesaadavaks tegemise kohta saadetud, juhul kui saatmist ei registreerita automaatselt selleks loodud infosüsteemis. Kuivõrd TsMS § 3141 lg 1 puhul on tegemist nn fiktiivse kättetoimetamise viisiga, siis peab selle sätte kohaldamise eelduste täitmine olema seda enam arusaadavalt dokumenteeritud ning kõrgema astme kohtul toimiku materjalide alusel kontrollitav.
16.Praegusel juhul oli 1. aprillil 2015 maakohtu ametniku saadetud e-kirjas märgitud, et kirja ja selle manuse kättesaamise kohta palutakse viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus e-posti aadressile [email protected] (III kd, tl 205). Selline kinnituse nõue vastab elektroonilise kättetoimetamise nõuetele TsMS § 3111 lg 5 järgi. Samas puudus kirjast igasugune viide TsMS § 3141 lg-le 1 ning sellele, et kohus loeb menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohus ei saa otsustada TsMS § 3141 kohaldamist tagasiulatuvalt. Seega luges ringkonnakohus põhjendamatult maakohtu otsuse kättetoimetatuks 7. aprillil 2015.
17.Lisaks on ringkonnakohus põhjendamatult tuginenud sellele, et kostja II teadis, millal otsus avalikult teatavaks tehakse. Otsuse avalikult teatavakstegemine ei mõjuta kohtu kohustust otsus pooltele kätte toimetada (vt TsMS § 306 lg 5, § 453 lg 2, § 455 lg 1) (Riigikohtu 23. veebruari 2011. a
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10, p 22).
18.Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus alusetult jätnud TsMS § 3141 lg-le 1 tuginedes kostja II apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Tsiviilasja toimikust nähtuvatel asjaoludel on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. Kuna A. Avamägi ei saatnud kohtu nõutud kinnitust kohtuotsuse kättesaamise kohta, siis ei ole alust lugeda kohtuotsust kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 5 alusel. Sealjuures ei ole otsuse kättetoimetatuks lugemisel seaduse järgi tähendust, kas ja mis põhjusel esindaja e-kirja kättesaamise kinnitamisega viivitas ning kas teda võinuks seepärast trahvida (vt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-10, p 22; 25. oktoobri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-10, pd 10-12). Määruskaebuse esitaja on kohtule esitanud väljavõtte AET-ist, mille kohaselt ei ole maakohtu
26.märtsi 2015 otsust AET-i kaudu kätte toimetatud kostjale II ega teda maakohtus esindanud A. Avamäele. 4. mail 2015 on maakohtu otsus AET-i kaudu kätte toimetatud aga Tarvo Lindmale (V kd, tl 26), kes teavitas kohut kostja II esindamisest 28. aprillil 2015 (IV kd, tl 19). Samasugune info nähtub AET-ist ka kolleegiumile. Apellatsioonitähtaeg hakkas kulgema 5. maist 2015 ning
25.mail 2015 esitatud apellatsioonkaebus oli seega tähtaegne. Seetõttu ei ole vaja lahendada ka kostja II taotlust ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
19.Kuivõrd ringkonnakohus on 2. juuli 2015. a määrusega kostja II apellatsioonkaebuse juba menetlusse võtnud (IV kd, tl 49) ning seega juba hinnanud teisi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi (TsMS § 637 lg-d 1 ja 2), ei ole vajalik saata asja tagasi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbi vaatamata jätmist (vt TsMS § 693 lg 1, § 695).
20.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule apellatsioonimenetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
21.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.