28. mai 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10204
Tsiviilasi
U M (M) hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu täiteasjas nr 034/2010/862 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
U M (isikukood xxxx, aadress xxxx, elektronpost xxxx)
Kostja
ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153, aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 08.05.2019.a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata U M (M, isikukood xxxx) 25.03.2019.a menetlusdokumendis esitatud vastuväite kohtu tegevusele.
2.Jätta rahuldamata U M (M, isikukood xxxx) 25.03.2019.a kohtuistungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele.
3.Jätta rahuldamata U M (M, isikukood xxxx) hagiavaldus sundtäitmise täiteasjas nr 034/2010/862 lubamatuks tunnistamise nõudes.
Tühistada Harju Maakohtu 05.07.2016.a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 034/2010/862. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud U M (M, isikukood xxxx) kanda.
6.Määrata menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 (12)
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.U M (hageja) esitas 04.07.2016 Harju Maakohtule hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi (kostja) vastu sundtäitmise täiteasjas nr 034/2010/862 lubamatuks tunnistamise nõudes koos hagi tagamise avaldusega. Kohus rahuldas 05.07.2016 määrusega hagi tagamise avalduse. Kohus võttis hagi 30.09.2016 menetlusse. Kostja vastas hagile 02.11.2016. Pärast hagi menetlusse võtmist on pooled esitanud kohtule menetlusdokumente. Kohus on teinud menetlustoiminguid (sh määranud käekirja ekspertiisi, asja arutanud 14.09.2017 ja 25.03.2019 ning 08.05.2019 kohtuistungil).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja nõudega analoogne nõue Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-16-7709. A K on täpselt samas positsioonis nagu hageja. Hagejale kuulub üheksa kinnisasja asukohaga xxxx. Hageja sai kinnistute omanikuks 27.01.2006 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel. Kinnistutele on seatud 24.03.2005 lepingu alusel hüpoteek summas 10 000 000 krooni ehk 639 116,49 eurot kostja kasuks. Kostja avalduse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlus 034/2010/862. Täitemenetluse raames on kinnistu pandud enampakkumisele. Kohtutäitur ei ole hagejale kätte toimetanud ega tutvustanud täitemenetluse aluseks olevaid dokumente. Väidetavalt kostja nõude aluseks olevat 10 000 000 krooni suurust hüpoteeki on muudetud. Kinnistusraamatu 4 jao kandes nr 3 nimetatud ja väidetavalt täitemenetluse aluseks olev hüpoteek pankrotihalduri avalduse alusel 13.10.2015 kustutatud ning kandes nr 5 on uuesti 05.10.2015 pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud hüpoteek. Samas ei ole selles enam viidatud 24.03.2005 lepingule. Arusaamatu kelle ja millise nõude alusel on täitemenetlus nr 034/2010/862 käimas ning selles läbiviidav enampakkumine. Kostjal puudub hageja vastu täitedokument, mis saaks olla täitemenetluse aluseks. Täitemenetluse alusena on kostja tuginenud hüpoteegi seadmise lepingus mitte viidatud laenulepingule nr xxxx. Hüpoteegi seadmise lepingus on viidatud laenulepingule nr xxxx. Seega ei taga hüpoteek laenulepingust nr xxxx tulenevaid nõudeid, mistõttu puudub kostjal sissenõutavaks muutunud nõue, mille alusel täitemenetlust alustada. Kostja ei ole tõendanud nimetatud laenulepingu nr xxxx alusel raha üleandmist ega nõude sissenõutavaks muutumist. Tagatiskokkuleppe näol on tegemist globaalse tagatiskokkuleppega, mis on tühine. Hageja valduses oleva informatsiooni kohaselt on väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenuleping nr 89093 võltsitud. Hageja taotles kohtult ekspertiisi korraldamist, et selgitada välja, kas väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingul nr xxxx on H K (praeguse nimega H S) allkiri või mitte. Kostja ei ole esitanud väidetavalt hüpoteegi seadmise aluseks olevat ja 28.02.2005 sõlmitud laenulepingut nr xxxx. Samuti ei ole kostja esitanud dokumente, mis tõendaksid nimetatud laenulepingu alusel laenu väljastamist. Kuigi hageja vaidleb väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingule nr xxxx kehtivusele vastu, ei ole kostja esitanud nimetatud laenulepingu aluseks olevaid laenulepinguid ja nendega seotud dokumente. Samuti ei ole kostja selgitanud, milliseid tasumata arveid on mõeldud punktis 1.2 kogusummas 7 751 521,89 krooni. Lisaks eeltoodule ei ole kostja tõendanud väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ülesütlemist. Kindlasti ei tõenda seda tähitud kirja tšekk, kuna sellelt ei nähtu, mida on saadetud ehk ümbriku sisu. Samuti ei nähtu sellelt, et väidetav ülesütlemisavaldus oleks olnud kätte toimetatud AS-le xxxx või selle seaduslikule esindajale. Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud ka väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ülesütlemine ja kostja väidetava nõude sissenõutavaks muutumine. Kostja poolt välja toodud asjaolu, et kostja nõuet on väidetavalt 2 (12)
tunnustatud AS xxxx pankrotimenetluses, ei oma käesolevas tsiviilasjas mingit tähtsust. Juhul, kui AS xxxx pankrotimenetluses on kostja väidetavat nõuet tunnustatud, ei tähenda see automaatselt seda, et käesolevas tsiviilasjas oleks kostja nõue selge ning hüpoteegiga tagatud. Kostja ei ole esitanud väidetavalt sõlmitud laenulepingu aluseks olevaid AS-i xxxx nõukogu otsuseid ega ka väidetavalt 30.09.2008 sõlmitud laenulepingus nr 89093 viidatud kostja esindaja volikirja. Hageja hinnangul ei saa käesoleval juhul olla vaidlust selles, et kostja on täitemenetluse alusena tuginenud laenulepingule nr xxxx, mitte tagatiskokkuleppes viidatud laenulepingule nr xxxx. Vastavalt laenulepingule nr xxxx punktile 1.4 on laenuleping nr xxxx lõppenud, mistõttu nähtub ka laenulepingust nr xxxx, et kostjal ei saa olla hageja vastu hüpoteegiga tagatud nõuet. Laenuleping nr xxxx on sõlmitud 30.09.2008 ehk ligikaudu kolm pool aastat hiljem, kui hüpoteegi seadmise leping. Seega ei saa eeldada, et isikud nägid hüpoteeki seades ja tagatiskokkuleppeid sõlmides ette 2008. aasta sündmusi sooviga tagada neid nõudeid 2005. aastal seatud hüpoteegiga. Kostja ei ole käesoleva ajani välja toonud ega tõendanud, kuidas on kostja väidetav põhi-, intressi- ja viivisenõue kujunenud. Hageja ei nõustu EKEI ekspertiisiaktiga ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hageja hinnangul on ekspertiisi järeldused oletuslikud ning mitte 100% kindlad. Tunnistajana on vaja üle kuulata H K, kelle ütlustega soovib hageja tõendada, et EKEI ekspertiisiaktis esitatud väited on ebaõiged ning H K ei ole vaidlusalust laenulepingut allkirjastanud. Tagatiskokkuleppega oli tagatud ainult 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused. Hageja on seisukohal, et tegemist on globaalse ja heade kommete vastase tagatiskokkuleppega. Muuhulgas on kostja tõlgenduse järgi vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja poolne tagatiskokkuleppe tõlgendamine kahjustab hageja kui kinnistute omaniku õigusi ja huve. Kuna hageja on tuginenud asjaolule, et tagatiskokkulepe on vastuolus heade kommetega, siis peab kohus nimetatud asjaolu tsiviilasjas olemasolevate tõendite põhjal hindama. Hageja on seisukohal, et nii tagatiskokkulepe kui ka kostja väidetava viivise ning leppetrahvi nõude aluseks on tüüptingimused, mida ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud. Ülesütlemisavaldusega püüab kostja tõendada intressi ning viiviste suurust. Samas ei ole kostja esitanud väidetava viivisenõude aluseks olevaid arveid ega nende edastamist tõendavaid dokumente, mille alusel oleks võimalik kostja väidetavat viivise nõuet ja selle kujunemist kontrollida. Kuna kostja on nõudnud viivist arvestusega 0,5% päevas, kuid senine Riigikohtu praktika ei ole põhjendatuks pidanud viivist üle 0,2% päevas, siis taotleb hageja kostja viivisenõude vähendamist mõistliku ja põhjendatud ulatuseni. Kostja viivisenõude aluseks on tüüptingimus, mis on tühine. Samuti vaidleb hageja vastu kostja leppetrahvi nõudele, mis ainuüksi suuruse tõttu tundub põhjendamatu. Hageja taotleb leppetrahvi vähendamist mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Kostja väidetava leppetrahvi nõude aluseks on tüüptingimus, mis on tühine. Hageja hinnangul ei ole lubatav ja õigusaktidega kooskõlas olukord, kus kostja saab võõrandatud kinnistute müügi tulemusena raha suuremas summas kui 10 000 000 krooni. 14.09.2017 toimunud istungil on kostja esindaja avaldanud, et vara müügist on laekunud 942 000 eurot. Hageja esitab vastuväite kohtu tegevusele, kuna hageja hinnangul ei ole menetluslikult ega hageja poolt avaldatud asjaolusid arvestades võimalik minna 25.03.2019 eelistungil üle põhiistungile.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt vaidlustatava täitemenetluse algatas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman kostja 07.04.2010 täitmisavalduse alusel. Täitmisavaldusele lisati laenulepingu nr 89093 ärakiri, notariaalse lepingu nr 1782 ärakiri, nõude ärakiri ja ülesütlemisavalduse ärakiri. Kostja esitas täitmisavalduse, kuna tal on sissenõutavaks muutunud rahaline nõue Xxxx AS-i vastu, mille täitmine on tagatud kinnispandiga. Kostja nõue tuleneb laenulepingust nr xxxx, milline sõlmiti kostja ja Xxxx AS-i (laenusaaja) vahel 30.09.2008 (laenuleping). Laenulepingu alusel laenas kostja Xxxx AS-le 50 728 459,69 Eesti Krooni, mis kehtivas vääringus on 3 242 139,49 eurot. Nimetatud rahasumma on ka laenu netosumma. Laenusaaja kinnitas laenulepingu punktis 1.3.1., et lepingu punktis 1.1. nimetatud summa on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täisulatuses kätte saadud. Laenulepingu punktis 1.4. leppisid pooled kokku, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis nr 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvelduse teel ning tabelis nr 1 märgitud lepingute koguvõlgnevus 50 728 459,69 Eesti krooni ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule nr. 89093. Laenulepingu punkti 9.1. alusel on laenuandjal õigus 3 (12)
nõuda laenusaajalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmine on tagatud ühishüpoteegiga, mis on seatud muu hulgas hagejale kuuluvatele kinnisasjadele. Hüpoteek seati 24.03.2005 sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel, millise tehingu üheks osapooleks oli ka hageja. Ühishüpoteegi seadmise lepingu punkti 7.1. kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28. veebruaril 2005 sõlmitud laenulepingust nr 59049 ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. Kostja esitas Xxxx AS-le 10.09.2009 nõude laenulepingujärgse võlgnevuse tasumiseks, täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja hoiatuse võlgnevuse mittetasumisel lepingu ülesütlemiseks ja täitemenetluse alustamiseks. Laenusaaja sai ülal nimetatud dokumendi kätte 15.09.2009. Kostja nõue muutus sissenõutavaks laenulepingu ülesütlemisega. Kostja esitas 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvinõude, kuna laenusaaja ei tasunud oma võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Laenulepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamist tõendame väljastusteatisega. Kostjale teadaolevalt on kohtutäitur hagejat teavitatud täitetoimingust 04.04.2016 sellekohase dokumendi saatmisega hageja hagiavalduses toodud aadressile. Kostja laenulepingust tulenev nõue on tunnustatud Xxxx AS (pankrotis) pankrotimenetluses. OÜ xxxx ja hageja 25.10.2011 hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-11-51728 lisadena on hageja esitanud laenulepingu nr xxxx, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman teate täitetoimingust, kinnisasja arestimisakti ja hüpoteekide seadmise lepingu. Hageja esitab valeväiteid selle kohta, et talle ei ole täitemenetlusest teatatud ja talle ei ole esitatud täitemenetluse aluseks olevaid dokumente. Hageja on ise vastavad dokumendid hagi lisadena kohtule varasemalt esitanud. Kostja lisatud dokumentaalsest tõendist nähtuvalt on hageja väited laenulepingu võltsituse kohta otsitud ja alusetud, mistõttu puuduvad igasugused alused hageja taotluste rahuldamiseks. Kostjale jääb selgusetuks, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovib hageja tõendada laenulepinguga nr xxxx ja laenulepingus nr xxxx nimetatud laenulepingutega. Täitemenetluses täitmisel olenev nõue tuleneb laenulepingust nr xxxx ning vastav leping on kohtule esitatud. Laenulepingu nr xxxx lõppemine ülesütlemisega on tõendatud ülesütlemisavalduse ja selle kättetoimetamist tõendava väljastusteatisega, millised dokumendid on dokumentaalsete tõenditena kohtule ja vastaspoolele esitatud. Väljastusteatisest nähtuvalt on ülesütlemisavaldus AS-le Xxxx (pankrotis) kättetoimetatud 07.10.2009. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et ta tõendatud oma nõude olemasolu ja selle sissenõutavust. Hageja oli AS Xxxx (pankrotis) nõukogu liige kuni 16.02.2011. Kostja selgitab, et tasumata arved on tasumata sissenõutavaks muutunud graafikujärgsed osamaksed, mille kohta on laenuandja väljastanud arved. Pandiga võib tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. Pandiga võib tagada ka tingimuslikku nõuet ja pandiga võib tagada tulevikus tekkivat nõuet. Seadusandja on teinud võimalikuks tagada tulevikus tekkivaid nõudeid. Sama seisukohta on kinnitanud kõik kohtuastmed globaalset tagatiskokkulepet puudutavates kohtuasjades. Kuna seadusandja on kinnitanud, et sellised tehingud on aktsepteeritavad, siis saab sellise tehingu tühisus olla võimalik üksnes väga erandlikel asjaoludel, mida käesolevas vaidluses ei esine. AS Xxxx põhiliseks tegevusalaks oli kinnisvara arendamine, mis viidi läbi kostja finantseeringut kasutades. Seda asjaolu kinnitab ka laenulepingu nr xxxx punkt 1.6, milles on välja toodud laenu kasutamise sihtotstarve ja laenulepingu lisas 1 toodud laenulepingute nimekiri, mis kajastab varasemalt AS-le Xxxx antud laene. Viidatud laenulepingu punkti kohaselt kohustus laenusaaja kasutama laenu xxxx elamurajooni arendamise finantseerimiseks ja xxxx asuva korteriomandi soetamiseks. Hageja oli AS Xxxx juhtorgani liige, aktsionär ning põhivõlgniku ja selle aktsionäri ja juhatuse liikme lähikondne. Lisaks asuvad hagejale kuuluvad ühishüpoteegiga koormatud kinnistud xxxx elamurajoonis, mille arendamiseks AS Xxxx laenu võttis. Hageja oli majanduslikult seotud põhivõlgnikuga ning tal oli selge isiklik huvi põhivõlgniku majandustegevuse ja käekäigu vastu. Ühishüpoteegiga tagati ka tulevikus sõlmitavate laenulepingute täitmist, kuivõrd AS Xxxx vajas xxxx elamurajooni arendamiseks pidevalt finantseeringut ning selline tagatiskokkulepe vastas kõige paremini poolte huvidele arvestades hüpoteegi summaga seatud piirangut, kuna sellise tagatiskokkuleppe sõlmimisega langes ära vajadus pidevalt tagatiskokkulepet 4 (12)
täiendada, käia notaris ja maksta tehingutelt tehingutasusid. Täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping. Tagatiskokkuleppe sõlmimisel oli lepingupoolte ühine tegelik tahe tagada ka tulevikus tekkivate võlaõiguslike nõuete täitmist. Vastav tahe on selgelt, arusaadavalt ja ühemõtteliselt väljendatud notariaalselt tõestatud lepingu punktis 7.1. Tagatiskokkulepe tekst on poolte ühise tegeliku tahte kirjalik väljendus, mille on välja selgitanud ka lepingut tõestanud notar. Tahe tagada tulevikus tekkivate kohustuste täitmist on kajastatud ka tagatiskokkuleppe sõlmimise järgselt sõlmitud laenulepingutes. Laenulepingu pooled on 30.09.2008 laenulepingu nr xxxx punktis
7.1.avaldanud, et lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks on seatud hüpoteegid laenuandja kasuks kinnistutele. Samad asjaolud nähtuvad kohtule varasemalt käekirja ekspertiisi jaoks esitatud laenulepingutest nr xxxx, xxxx ja xxxx. Seega hageja väide, et pooled ei soovinud tagatiskokkulepet sõlmides tagada tulevikus tekkivaid nõudeid, on alusetu, otsitud, tõendamata ja tegelikkusele mittevastav. Pärast laenulepingu nr 89093 ülesütlemist pidasid hageja, H K, Xxxx AS, xxxx OÜ ja ALG Liisingu Aktsiaselts läbirääkimisi, kuidas likvideerida laenulepingust tulenevat võlgnevust. Läbirääkimiste kohta koostasid pooled läbirääkimiste protokolli, milline allkirjastati läbirääkimistel osalenud isikute poolt. Läbirääkimisi pidanud pooled kokkuleppele ei jõudnud, kuid läbirääkimiste protokollist nähtuvalt, pidasid pooled ühishüpoteegiga tagatuks laenulepingutest tulenevaid nõudeid, millised tulenevad pärast 24.03.2005 ühishüpoteekide seadmise lepingu sõlmimist sõlmitud laenulepingutest. Hageja esitas 25.03.2019 istungil väite, mille kohaselt H K ja ALG Liisingu Aktsiaseltsi juhatuse liige A T pidasid lepingueelseid läbirääkimisi, mille käigus lepiti kokku, et ühishüpoteegiga on tagatud üksnes 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate nõuete täitmine. Tegelikkuses ei ole A T H Kga lepingueelseid läbirääkimisi pidanud. Seda väidet tõendame A Ti avaldusega kohtule. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Vastuväite lahendamine
4.TsMS § 333 lg 1 esimese lause kohaselt menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.
4.1.Hageja esitas 25.03.2019 menetlusdokumendis vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et hageja hinnangul ei ole menetluslikult võimalik minna 25.03.2019 eelistungil üle põhiistungile. Kohus lõpetas asjas eelmenetluse 08.05.2019 kohtuistungil, mitte 25.03.2019 kohtuistungil, mistõttu on ära langenud hageja vastuväite põhjus. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja 25.03.2019 menetlusdokumendis esitatud vastuväite kohtu tegevusele.
4.2.Hageja esitas 25.03.2019 kohtuistungil vastuväite kohtu tegevusele põhjusel, et kohus jättis rahuldamata hageja vande all ülekuulamise taotluse. Kohtu hinnangul hageja vastuväide rahuldamisele ei kuulu. Hageja vande all ülekuulamine saab toimuda TsMS § 267, 268 ja 2681 alusel. Muid aluseid seadus poole vande all ülekuulamiseks ette ei näe. Kostja ei andnud nõusolekut hageja vande all ülekuulamiseks. Menetluses esitatud tõendite põhjal on kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuses. Hageja väiteid on võimalik muude tõenditega tõendada. Seejuures on hageja soovinud oma väiteid tõendada tunnistajate ütlustega. Kohus rahuldas hageja taotluse kuulata üle tunnistajana H Si (endine nimi H K). Tunnistaja kohtuistungile tagamise kohustuse võttis endale hageja enda riisikol. Tunnistaja istungile kohale ei ilmunud, mistõttu jättis kohus tunnistaja üle kuulamata. Kohus jätab rahuldamata hageja 25.03.2019 kohtuistungil esitatud vastuväite kohtu tegevusele. Asjas tuvastatud asjaolud
Asjas vaidlustamata asjaolude ja asjas esitatud menetlusdokumentide alusel loeb kohus 5 (12)
tuvastatuks järgmised asjaolud: - Kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses on täiteasi nr 034/2010/862 hageja (võlgnik) suhtes kostja (sissenõudja) 07.04.2010 dateeritud täitmisavalduse alusel; - Täitedokumendiks on 24.03.2005 sõlmitud leping pealkirjaga „Hüpoteekide kustutamise kinnistamisavaldused, kinnistu mõttelise osa kinkeleping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ (notariaalne dokument nr 1782), millega seati hageja kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteek hüpoteegisummaga 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot); - Kostja esitas sundtäitmisele 30.09.2008 laenulepingust nr xxxx tuleneva kohustuse.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Hageja on esitanud sundtäitmisele esitatud nõuetele vastuväited, mis seisnevad peamiselt selles, et täitedokumendi alusel toimuv täitemenetlus ei ole õiguspärane ning pole olemas nõuet, mille alusel saab hüpoteeki sundtäitmisele pöörata. Kostja vaidleb hagejale vastu. Kohus selgitab alljärgnevalt välja, kas on põhjendatud täiteasjas 034/2010/862 sundtäitmise lubamatuks tunnistamine. Hageja nõude lahendamine
7.Hageja väidab, et kohtutäitur ei ole hagejale kätte toimetanud ega tutvustanud täitemenetluse aluseks olevaid dokumente. Kostja on välja toonud, et hageja poolt vaidlustatava täitemenetluse algatas kohtutäitur Kristiina Feinman kostja 07.04.2010 täitmisavalduse alusel. Täitmisavaldusele lisati laenulepingu nr xxxx ärakiri, notariaalse lepingu nr xxxx ärakiri, nõude ärakiri ja ülesütlemisavalduse ärakiri. Kohtumenetluses on esitatud nimetatud dokumendid ja kostja 07.04.2010 täitmisavalduse lisades on viide laenulepingu nr xxxx koopiale, notariaalse lepingu nr 1782 koopiale (täitedokument), nõude koopiale ja ülesütlemiseavalduse koopiale. Samuti on kostja välja toonud, et OÜ xxxx ja hageja 25.10.2011 hagiavalduse tsiviilasjas nr 2-11-51728 lisadena on hageja esitanud laenulepingu nr xxxx, Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman teate täitetoimingust, kinnisasja arestimisakti ja hüpoteekide seadmise lepingu. Kohtule esitatud hageja 25.10.2011 tsiviilasja nr 2-11-51728 hagiavalduse lisades nähtub viide laenulepingule nr xxxx ja vaidlustatud täiteasja 034/2010/862 materjalidele (sh hüpoteekide seadmise lepingule, kinnisasja arestimise aktile). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohtu hinnangul on kohtutäitur hagejale kätte toimetanud seaduses ettenähtud täitemenetluse dokumendid ja hageja on kätte saanud täiteasja 034/2010/862 aluseks olevad dokumendid. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
8.Asjaõigusseaduse (AÕS, kuni 30.06.2018.a kehtinud redaktsioon) § 359 lg 1 kohaselt võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. AÕS § 359 lg 2 kohaselt tuleb ühishüpoteegi seadmisel kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad. Hageja väidab, et kostja nõude aluseks olevat 10 000 000 krooni suurust hüpoteeki on muudetud. Hageja selgitab, et kinnistusraamatu 4 jao kandes nr 3 nimetatud ja täitemenetluse aluseks olev hüpoteek on pankrotihalduri avalduse alusel 13.10.2015 kustutatud ning kandes nr 5 on uuesti 05.10.2015 pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud hüpoteek. Pankrotihalduri avalduse alusel sisse kantud hüpoteegis ei ole enam viidatud 24.03.2005 lepingule. Neil põhjustel on hagejale arusaamatu nõude alus täitemenetluses nr 034/2010/862 ja selles läbiviidav enampakkumine. 6 (12)
Kohus leiab, et ühishüpoteegi kohta tehtud kanne kinnistusraamatus on muutunud, kuid hageja kinnistuid kostja kasuks koormavat hüpoteeki ei ole muudetud. Kostja laenulepingust tulenev nõue on tunnustatud Xxxx AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses ühishüpoteegiga kaaskoormatute kinnistute võõrandamisel väheneb ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistute arv. Muutused selle kohta peavad kajastuma kinnistusraamatus. Ühishüpoteegiga kaaskoormatud kinnistute AS Xxxx (pankrotis) pankrotimenetluses võõrandamise tagajärjel on muutunud ühishüpoteegiga koormatud kinnistu kohta peetava kinnistusraamatu kanded. Kinnistusraamatu väljavõtete järgi on hageja kinnistuid kostja kasuks koormav hüpoteek endiselt olemas. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
9.Hageja väidab, et tagatiskokkuleppega oli tagatud ainult 28.02.2005 sõlmitud laenulepingust nr 59049 tulenevad kohustused, mitte 30.09.2008 laenulepingust nr 89093 tulenevad kohustused. Pooled ei vaidle selle üle, et täitedokumendiks on 24.03.2005 sõlmitud leping pealkirjaga „Hüpoteekide kustutamise kinnistamisavaldused, kinnistu mõttelise osa kinkeleping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping“ (notariaalne dokument nr 1782), millega seati hageja kinnistutele kostja kasuks ühishüpoteek hüpoteegisummaga 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot). Notariaalse dokumendi nr 1782 punkti 7.1 kohaselt on ühishüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omanike ja kingisaaja vastu, mis tulenevad omaniku I ja/või omaniku II ja/või omaniku III ja/või kingisaaja ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest, sh omaniku II ja hüpoteegipidaja vahel 28. veebruaril 2005 sõlmitud laenulepingust nr 59049 ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nende nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, kindlustushüvisest, hüpoteegi sissekandmisest ja omanikule tagasiloovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ning kinnistusosakonnale. VÕS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Sama paragrahvi lõike 4 järgi kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Hageja ei ole tõendanud teistsugust tagatiskokkuleppet, kui notariaalse dokumendi nr xxxx punktist 7.1 kirja pandud. Notariaalse dokumendi nr 1782 punktist 7.1 nähtub üheselt arusaadavalt, et tagatiskokkuleppega on tagatud lisaks 28.02.2005 sõlmitud laenulepingule nr 59049 tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest tulenevad nõuded. Lepingupooltega sarnane mõistlik isik ei saa seda samadel asjaoludel teisiti mõista. Samuti on kostjat tagatiskokkuleppe sõlmimisel esindanud E K kohtule esitatud 05.04.2019 kirjas kinnitanud, et ühishüpoteegi seadmisega sooviti tagada lisaks olemasolevatest lepingutest tulenevatele nõuetele ka tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kostja nõudeid. Lepingu punkti 7.1. sõnastus vastab lepingu poolte tegelikule ühisele tahtele. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.Hageja väidab, et kostja ei ole tõendanud laenulepingu nr xxxx alusel raha üleandmist ja nõude sissenõutavaks muutumist ning 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ülesütlemist.
10.1.30.09.2008 laenulepingu nr 89093 sõlmisid kostja ja Xxxx AS 30.09.2008. Laenulepingu nr 89093 alusel laenas kostja Xxxx AS-le 50 728 459,69 krooni (s.o 3 242 139,49 eurot). Laenulepingu p 1.1. kohaselt oli laenuandja laenulepingu nr 89093 sõlmimise momendiks laenanud laenusaajale raha summas 43 972 723,42 krooni. Nimetatud summa on laenusaajale väljamaksud vastavalt varem sõlmitud lepingutele, milliste loetelu on toodud lepingu lahutamatuks lisaks olevas tabelis nr 1. Laenulepingu nr xxxx punktis 1.3 laenusaaja kinnitas, et punktis 1.1 nimetatud summa (43 972 723,42 krooni) on tema või tema poolt näidatud kolmandate isikute poolt täisulatuses kätte saadud. Samuti laenusaaja kinnitas punktis 1.3, et talle on arusaadav lepingu punktis 1.2 (50 728 459,69 krooni s.o 3 242 139,49 eurot) näidatud summa. Laenulepingu nr xxxx p 1.4 leppisid kostja ja laenusaaja kokku selles, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvestuse teel ning tabelis nr 1 märgitud laenulepingute 7 (12)
koguvõlgnevus 50 728 459,69 krooni ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule nr xxxx. Kostja on kohtule esitanud tõendid selle kohta, et Xxxx AS nimel kostjaga laenulepingu nr xxxx sõlminud äriühingu juhatuse liige H K on pankrotimenetluses võlgade ja varade nimekirjas kinnitanud oma allkirjaga, et 13.08.2010 seisuga võlgneb Xxxx AS (pankrotis) kostjale 50 728 460 krooni. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus tuvastab, et 30.09.2008 laenulepingu nr xxxx alusel on laenusaaja 50 728 459,69 krooni (s.o 3 242 139,49 eurot) kätte saanud. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
10.2.Pooled ei vaidle selle üle, et Xxxx AS on pankrotis. Kõik nõuded AS Xxxx (pankrotis) vastu on pankrotiseaduse (PankrS) § 42 alusel alates põhivõlgniku AS Xxxx pankroti väljakuulutamist sissenõutavaks muutunud. Seejuures kostja on laenulepingu ülesütlemise tõendamiseks esitanud kohtule 02.10.2009 laenulepingu ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude. Samuti on kostja esitanud tähtkirja väljastusteatise. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja tõendid ei tõenda 30.09.2008 laenulepingu nr xxxx ülesütlemist. Vastupidise tõendamise kohustus on kirja saajal, antud juhul vastuväite esitajal hagejal (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-163-10, p 18). Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kohus tuvastab, et õigussuhte teine pool on laenulepingu ülesütlemise avaldusest TsÜS § 69 lg 2 mõttes teada saanud ja 30.09.2008 laenuleping nr xxxx on kehtivalt üles öeldud ning lõppenud (VÕS § 186 p 6). Seetõttu muutus 30.09.2008 laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus arvestades avalduses määratud täitmise tähtpäeva 16.10.2009 terves ulatuses sissenõutavaks alates 17.10.2009. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
11.Hageja väidab, et 30.09.2008 sõlmitud laenuleping nr xxxx on võltsitud. Hageja taotles kohtult ekspertiisi korraldamist, et selgitada välja, kas 30.09.2008 sõlmitud laenulepingul nr xxxx on H K (praeguse nimega H S) allkiri või mitte. Isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi, mida kohtul üldjuhul ei ole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-15, p 10). Kohus määras kohtuasjas käekirja ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemust kajastab 03.01.2019 ekspertiisiakt nr xxxx. Nimetatud aktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on 30.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr xxxx 19 lehele laenusaaja allkirja H K nimelt väga tõenäoliselt kirjutanud H K (isikukood xxxx). Kohtu hinnangul ei ole kohtumenetluses esitatud muude menetlusdokumentidega ekspertiisiaktis märgitut eksperthinnangut piisaval määral kahtluse alla seatud ega üheselt muude tõenditega põhjendatult ümber lükatud. Vastupidi, kostja nõuet tõendab lisaks Xxxx AS (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud võlgade ja varade nimekiri, milles äriühingu juhatuse liige H K on kinnitanud oma allkirjaga kostjale laenulepingu järgset võlga. Kohtul puudub alus kahelda eksperdi arvamuse õigsuses. Kohus loeb tõendatuks, et 30.09.2008 laenulepingu nr xxxx allkirjastas H S (endine nimi H K). Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
12.TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis tuleneb notariaalselt tõestatud kokkulepest, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
12.1.Hageja väidab, et kostjal puudub hageja vastu täitedokument, mis saaks olla täitemenetluse aluseks. Hageja hinnangul täitemenetluse alusena on kostja tuginenud hüpoteegi seadmise lepingus mitte viidatud laenulepingule nr xxxx ja hüpoteegi seadmise lepingus on viidatud laenulepingule nr 59049. Seega ei taga hüpoteek laenulepingust nr 89093 tulenevaid nõudeid, mistõttu puudub kostjal sissenõutavaks muutunud nõue, mille alusel täitemenetlust alustada.
12.2.Pooled ei vaidle selle üle, et täitedokumendiks on 24.03.2005 notariaalne dokument nr xxxx. Kohus leidis eelnevalt, et tagatiskokkuleppega on tagatud lisaks 28.02.2005 sõlmitud laenulepingule nr xxxx tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest tulenevad nõuded. Kohtu 8 (12)
hinnangul laenulepingu nr xxxx tagatuse küsimus käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, sest kostja ei tugine täitemenetluses laenulepingule nr xxxx. Kohtuasja materjalidest nähtub, et sundtäidetav kohustus tuleneb 30.09.2008 laenulepingust nr xxxx. 24.03.2005 notariaalne dokument nr xxxx koos 30.09.2008 laenulepinguga nr xxxx on TMS § 2 lg 1 p 19 tunnustele vastav täitedokument. Kohus tuvastab, et kostjal on täiteasja nr 034/2010/862 TMS § 2 lg 1 p 19 tunnustele vastav täitedokument - 24.03.2005 notariaalne dokument nr xxxx koos 30.09.2008 laenulepinguga nr xxxx.
12.3.Kohus leiab, et laenulepingu nr 89093 puhul on tegemist laenulepingu nr xxxx ja teiste laenulepingu nr xxxx tabelist nr 1 nähtuvate laenulepingute refinatseerimise lepinguga. Kohus põhjendab seisukohta järgnevalt. Kostja ja Xxxx AS (pankrotis) sõlmisid 28.02.2005 laenulepingu nr xxxx. Laenulepingu nr xxxx sõlmisid kostja ja Xxxx AS 30.09.2008. Laenulepingu nr xxxx alusel laenas kostja Xxxx AS-le 50 728 459,69 krooni (s.o 3 242 139,49 eurot). Laenulepingu p 1.1. kohaselt oli laenuandja laenulepingu nr xxxx sõlmimise momendiks laenanud laenusaajale raha summas 43 972 723,42 krooni. Nimetatud summa on laenusaajale väljamaksud vastavalt varem sõlmitud lepingutele, milliste loetelu on toodud lepingu lahutamatuks lisaks olevas tabelis nr 1. Laenulepingu nr xxxx p 1.4 leppisid kostja ja laenusaaja kokku selles, et peale käesoleva lepingu sõlmimist loetakse kõik tabelis 1 loetletud laenulepingud lõpetatuks tasaarvestuse teel ning tabelis nr 1 märgitud laenulepingute koguvõlgnevus 50 728 459,69 krooni ülekantuks ühisele, koos käesoleva laenulepinguga allkirjastatavale, maksegraafikule nr xxxx. Viidatud laenulepingu nr xxxx tabelist nr 1 nähtub, et muuhulgas sisaldub laenuleping nr xxxx laenulepingu nr 89093 tabelis nr 1. Tabelist nr 1 selgub, et laenulepingu nr xxxx sõlmimisel oli Xxxx AS võlgnevus laenulepingust nr xxxx tulenevalt 3 435 091,31 krooni, laenulepingu nr 59049 alusel oli laenusaajale väljastatud 3 200 000 krooni. Kohus leiab, et laenuleping nr xxxx on laenulepingu nr xxxx ja teiste laenulepingu nr xxxx tabelist nr 1 nähtuvate laenulepingute refinatseerimise leping. Laenulepinguga nr xxxx kujundati ümber laenusaaja ja kostja varasemad võlasuhted. Varasemad laenulepingud loeti lõpetatuks ja kuni ülesütlemiseni kehtis üksnes laenuleping nr xxxx (p 1.4). Refinatseerimist on kinnitanud ka kostja 14.09.2017 kohtuistungil. Kostja vastas jaatavalt kohtu küsimusele refinantseerimise toimumise kohta. Varasemate Xxxx AS (pankrotis) ja kostja laenulepingute kohtule esitamine pole vajalik. Kostja ei ole vaidlustanud lepingute sõlmimist ja kostjat tehingutes esindanud isikute esindusõigust. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
13.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal on täiteasjas nr 034/2010/862 TMS § 2 lg 1 p 19 tunnustele vastav täitedokument - 24.03.2005 notariaalne dokument nr xxxx koos 30.09.2008 laenulepinguga nr xxxx. Hageja väidab, et tegemist on globaalse ja heade kommete vastase tagatiskokkuleppega ning tagatiskokkulepe on tüüptingimus. Hageja hinnangul ei saanud eeldada, et isikud nägid hüpoteeki seades ja tagatiskokkuleppeid sõlmides ette 2008. aasta sündmusi sooviga tagada neid nõudeid 2005. aastal seatud hüpoteegiga. Laenuleping nr xxxx on sõlmitud ligikaudu kolm pool aastat hiljem.
13.1.Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Pandiga võib AÕS § 279 lg 1 järgi tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet. AÕS § 279 lg 2 järgi võib pandiga tagada ka tingimuslikku nõuet ja § 279 lg 3 järgi ka tulevikus tekkivat nõuet. Seega hüpoteeki kui asjaõigust seob tagatavate nõuetega võlaõiguslik kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud (tagatiskokkulepe) ning lubatud on hüpoteegiga tagada tulevikus tekkivaid nõudeid. 24.03.2005 hüpoteegi seadmise lepingu p 7.1 sisalduv tagatiskokkulepe tagab muuhulgas laenulepingust nr xxxx ja selle võimalikest lisadest, sealhulgas ka tingimuslikke ja tulevikus tekkivad nõuded.
13.2.Hüpoteegi realiseerimise aluseks on 24.03.2005 sõlmitud lepingus sisalduv tagatiskokkulepe. Hageja väitel on tagatiskokkulepe tüüptingimus. Kohus kontrollib esmalt tagatiskokkuleppe kehtivust tüüptingimusena, kuna lähtuvalt kinnisasja omaniku ebamõistliku või ebaproportsionaalse kahjustamisest on VÕS § 42 regulatsiooni erinormiks TsÜS § 86 suhtes. Riigikohus on märkinud, et vähemalt nii-öelda tüüplaenude (eluasemelaenud) tagamisel saab rääkida üldjuhul tüüptingimustel sõlmitud krediidilepingust, tagatiskokkuleppest ja hüpoteegi seadmise lepingust (võlaõigussuhtesse 9 (12)
puutuvalt). Seda ei muuda vähemalt üldjuhul lepingute notariaalne tõestamine. Vastupidist peab tõendama hüpoteegipidaja. Tüüptingimus ei pea olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, vaid selleks loetakse ka muu läbirääkimisteta enne välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-64-12, p 35). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt toimus tagatiskokkuleppe sõlmimine seoses laenulepingu sõlmimisega Xxxx AS (pankrotis) poolt. Seega tuleb eeldada, et tegemist on kostja tüüptingimusega. Vastupidist peab tõendama kostja.
13.3.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus tulevaste nõuete tagamine on tüüptingimusena lubatav. Tulevaste nõuete tagamine on tüüptingimusena lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped nii-öelda krediidiliinide tagamiseks, samuti tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped juhuks, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-64-12, p 29). Kohus põhjendab seisukohta alljärgnevalt.
13.4.Kohtu hinnangul on hageja andnud nõusoleku ühishüpoteegi kande kohta, kui asjast majanduslikult huvitatud ja seotud isik. Laenulepingud, mille tagamiseks tagatiskokkulepe on sõlmitud, on sõlmitud kostja ja Xxxx AS (pankrotis) vahel. Tagatiskokkulepe tagas Xxxx AS (pankrotis) kohustusi. Tegemist ei ole eluasemelaenu tagamiseks sõlmitud hüpoteegiga, mida kostja sooviks laiendada hagejale ettenägematute Xxxx AS (pankrotis) kohustustega. Hageja väidab, et hüpoteeki seades ja tagatiskokkuleppeid sõlmides ei saanud ette näha 2008. aasta sündmusi. Kostja on välja toonud, et hageja oli AS Xxxx (pankrotis) juhtorgani liige, aktsionär ning põhivõlgniku ja selle aktsionäri ja juhatuse liikme lähikondne. Kohtule esitatud Xxxx AS (pankrotis) äriregistri väljavõttest nähtub, et hageja oli Xxxx AS (pankrotis) asutaja, nõukogu liige kuni 16.02.2011 ja aktsionär. Kohus leiab, et ettevõttega seotud isikuna sai hageja mõjutada Xxxx AS (pankrotis) majanduslikke otsuseid. Hageja osales äriühingu tegevuses ja sai mõjutada laenu nõuete suurust.
13.5.Kohtule esitatud Xxxx AS (pankrotis) äriregistri väljavõttest nähtub, et AS Xxxx tegevusalaks oli muuhulgas kinnisvara tehingud, investeerimine omavahendite arvel, kinnisvara arendus ja hooldus. Laenulepingu nr xxxx p 1.6 järgi on laenu kasutamise otstarbena märgitud xxxx elamurajooni arendamise finantseerimine ja Pärnu linnas Seedri tn 4-41 asuva korteriomandi soetamine (varem sõlmitud laenuleping nr xxxx). Seega kasutas Xxxx AS (pankrotis) kostjalt saadud vahendeid oma äritegevuse finantseerimiseks. Hageja oli Xxxx AS (pankrotis) asutaja, nõukogu liige kuni 16.02.2011 ja aktsionär. Kostja on välja toonud, et hageja oli AS Xxxx (pankrotis) juhtorgani liige, aktsionär ning põhivõlgniku ja selle aktsionäri ja juhatuse liikme lähikondne. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hagejale kuuluvad ühishüpoteegiga koormatud kinnistud asuvad xxxx, mille arendamiseks AS Xxxx kostjalt laenu võttis. Kohtu hinnangul oli hageja põhivõlgnikuga AS-ga Xxxx majanduslikult ja isiklikult seotud ning tal oli isiklik huvi Xxxx AS majandustegevuse vastu.
13.6.Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda, kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-83-13, p 13 ja nr 3-2-1-111-08, p 23). Riigikohus on selgitanud, et lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja kui tehingu tühisusele tuginev pool peab tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ning välja tuleb tuua asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Hageja ei ole seda teinud. 10 (12)
Kohus leiab tehingu sisu ja tegemise asjaolusid arvesse võttes, et 24.03.2005 hüpoteegi seadmise lepingus sisalduv tagatiskokkulepe ei ole heade kommetega vastuolus. Hageja ei ole tagatiskokkuleppe sõlminud oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust lähtuvalt (TsÜS § 86 lg 2). Ühishüpoteegi seadmise lepingust tulenevad kohustused ei ole kohtu hinnangul heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Hageja vastutus täitemenetluses on piiratud hüpoteegiga koormatud kinnisasja ja hüpoteegisummaga, milleks on 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot). Kostja on andnud põhivõlgnik Xxxx AS-le (pankrotis) laenu kokku 50 728 459,69 krooni (s.o 3 242 139,49 eurot). Hageja kui ettevõtja puhul oli antud juhul lubatud globaalne tagatiskokkuleppe krediidiliinide tagamiseks. Muuhulgas on globaalne tagatiskokkulepe lubatud tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene. Kohus leiab, et hüpoteegi seadmise lepingus kokkulepitud tagatiskokkulepe (24.03.2005 notariaalne dokument nr xxxx) laieneb ka ümberkujundatud ja refinantseeritud laenulepingule (30.09.2008 laenuleping nr xxxx). Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
14.Hageja väidab, et kostja leppetrahvi ja viivisenõude aluseks on tühine tüüptingimus ning hageja taotleb nende vähendamist mõistliku ja põhjendatud ulatuseni. Hageja hinnangul ei ole ka lubatav, kui kostja saab võõrandatud kinnistute müügi tulemusena raha suuremas summas kui 10 000 000 krooni, kuna kostja on avaldanud, et vara müügist on laekunud 942 000 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et 24.03.2005 notariaalne dokumendiga nr xxxx seati hageja kinnistutele kostja kasuks hüpoteek summas 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot). Kohtuasja materjalidest nähtub, et laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kuupäeva seisuga oli tagastamata laenu põhiosa summa 50 728 459,69 krooni (s.o 3 242 139,49 eurot). 30.09.2008 laenulepingu nr xxxx p 9.2 kohaselt loetakse võlgnevuse osalise tasumise korral esimese järjekorras tasutuks võla sissenõudmise kulud, teisena võlgnetav põhisumma (laenusumma), kolmandana intress ja neljandana muud kohustused. Lahutades laenulepingu ülesütlemise hetkel tagastamata laenu põhiosast (3 242 139,49 eurot) väidetavalt võõrandatud kinnisasjadest saadu (942 000 eurot), siis on tagastamata laenu põhiosa suurus 2 300 139,49 eurot. Arvestades laenulepingu punktist 9.2 tulenevat kohustuste täitmise järjekorda ning asjaolu, et vaidlusaluses täitemenetluses täiteasjas nr 034/2010/862 on võimalik sundtäitmine üksnes hüpoteegisumma ulatuses 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot), siis ei oma tähtsust hageja väited leppetrahvi ja viivise tühisuse ning vähendamise kohta. Kuivõrd täiteasjas nr 034/2010/862 täitmisel oleva nõude suuruseks on 10 000 000 krooni (639 116,49 eurot) ja ainuüksi laenulepingust nr xxxx tuleneva põhinõude suuruseks on 50 728 459,69 krooni (s.o 3 242 139,49 eurot). Kohtu hinnangul ei esine olukorda, kus 30.09.2008 laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus oleks täitmisega lõppenud või selle suurus oleks väiksem kui hüpoteegisumma. Hageja väited on asjakohatud ega anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
15.Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata hageja nõude täiteasjas nr 034/2010/862 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamine
16.TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus on 05.07.2016 määrusega rahuldanud hagi tagamise avalduse ja peatanud täitemenetluse. Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulud
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Seega tegi kohus otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. 11 (12)
18.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtul on vaja täiendavalt analüüsida menetluskulude põhjendatust ja vajalikust ning teha menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalikud menetlustoimingud, mistõttu ei ole võimalik menetluskulude osas teha põhjendatud lahendit kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.