Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kuupäev

KOKKU:

18.05.2010 21.05.2010 22.05.2010 17.05.2010 23.05.2010

Arve summa 22 644.00.19 420.80.21 012.00.21 542.40.19 012.80.103632.00

Tasumise kuupäev 13.08.2010 13.08.2010 23.08.2010 03.08.2010 23.08.2010

Tasutud summa 22 644.00.19 420.80.21 012.00.21 542.00.18 012.80.102 631.60.-

Tasumata summa 0.00.0.00.0.00.0.40.1000.00 1000.40

Seisuga 20.09.2010.a. on kostja jätnud kümme arvet summas 207 406.80 krooni täielikult tasumata: Arve nr

Kuupäev

KOKKU:

25.05.2010 26.05.2010 27.05.2010 28.05.2010 29.05.2010 31.05.2010 01.06.2010 02.06.2010 04.06.2010 05.06.2010

Arve summa 20359.20 20 869.20.21 603.60.22 032.00.19 624.80.20 604.00.20 808.00.20 706.00.21 420.00.19 380.00.207 406.80.-

Tasutud summa -

Tasumise jääk 20359.20 20 869.20.21 603.60.22 032.00.19 624.80.20 604.00.20 808.00.20 706.00.21 420.00.19 380.00.207 406.80.-

lk 3 Kostja on oluliselt viivitanud arvete tasumisega (olulisemas osas üle 3 kuu), mille tõttu arvestab hageja viivist 0,02 % päevas kuni arvete täieliku tasumiseni (v.a arve nr 39, mille tasumise jääk on 0.40 krooni): Arve nr

Kuupäev

Arve summa

Tasutud summa

Tasumise jääk

KOKKU:

17.05.2010 23.05.2010 25.05.2010 26.05.2010 27.05.2010 28.05.2010 29.05.2010 31.05.2010 01.06.2010 02.06.2010 04.06.2010 05.06.2010

21 542.40.19 012.80.20 359.20.20 869.20.21 603.60.22 032.00.19 624.80.20 604.00.20 808.00.20 706.00.21 420.00.19 380.00.-

21 542.00.18 012.80.-

0.40.1000.00.20 359.20.20 869.20.21 603.60.22 032.00.19 624.80.20 604.00.20 808.00.20 706.00.21 420.00.19 380.00.208 407.20.-

Ületatud Viivis päevi seisuga 20.09.2010.a.

18.00.358.32.363.12.371.58.374.54.329.70.337.91.337.09.331.30.334.15.298.45.3427.16

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama § lg 3 järgi kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 91 lg 3 järgi rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 101 lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevad õiguskaitsevahendid. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama § lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ette nähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid kauba müügilepingu, mille oluliseks tingimuseks muuhulgas oli ka kauba eest tasumise tähtaeg. Kõik kaubad on kostja kätte saanud, kuid

lk 4 ei ole nende eest tasunud. Hageja ei näe ühtegi arvete mittemaksmist vabandatavat põhjust, vastupidi, hageja on kauba eest oma hankijatele ära tasunud, samuti maksnud riigile käibemaksu. Vastavalt VÕS § 6 lg 1 võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. See aga tähendab seda, et oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seisuga 20.09.2010.a. on kostja hagejale võlgu kauba eest 208407.20 krooni ja viivist 3427.16 krooni. Hageja soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust palub hageja: 1) välja mõista kostjalt, OÜ-lt Saaremaa Kala, registrikood 11000032, hageja, AS-i Pomes Feeds, registrikood 10274827, kasuks põhivõlgnevus 208 407.20 krooni; 2) välja mõista kostjalt, OÜ-lt Saaremaa Kala, registrikood 11000032, hageja, AS-i Pomes Feeds, registrikood 10274827, kasuks viivis 0,02 % päevas 20.09.2010.a. seisuga 3427.16 krooni; 3) välja mõista alates 21.09.2010.a. kostjalt, OÜ-lt Saaremaa Kala, registrikood 11000032, hageja, AS-i Pomes Feeds, registrikood 10274827, kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses päevas kuni põhinõude tasumiseni; Kohtule esitatud hagi täienduses on hageja asunud seisukohale, et kuna poolte vahel ei olnud sõnaselgelt kokku lepitud kauba eest tasumise tähtaega (arvetes oli tasumise kuupäev märgitud müüja poolt, millele ostja ei vaielnud), tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7. Kohutuse täitmiseks mõistlikult vajalikuks ajaks oli antud juhul vähemalt hageja nõudekirjas märgitud tähtaeg 30.07.2010.a. Kostja tegi hagejale ettepaneku hakata arveid tasuma alates 2010.a. 31-st nädalast (02.08.08.08.2010) ja lõpetama 38 nädalal (20.09.-26.09.2010), seega luges kostja ise kohustuste täitmise mõistlikuks tähtajaks hiljemalt septembri lõpp 2010.a. Eel-kohtuistungil kinnitas hageja esindaja Meelis Janson, et praktikas kala müüakse sügisel, kuid arvete tasumise kohustus ei ole otseselt müügiprotsessiga seotud. Meelis Janson ei ole öelnud, et kalanduses on tavapärane kauba eest tasumine väga pikkade maksetähtaegade vältel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetlus on võimalik vaid poolte vabatahtlikkuse puhul, kuid hageja on eel-kohtuistungil avaldanud oma arvamuse, miks ta ei nõustu kompromissiga, mille tõttu lepitusmenetlusel ei ole üldse mõtet. Kohus ei saa selleks pooli sundida, kui üks pool sellega nõus ei ole. Hagejale sobimatu kompromissiga mittenõustumine ei tähenda vastuolus hea usu põhimõttega käitumist; pealegi, kompromissis lubatud esimene makse 31.01.2011.a. (kui hea tahte väljendamine) mis iganes summas on teostamata, mis näitab kompromissettepaneku sisutust. Lähtudes eeltoodust hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistab kohustust hageja põhinõudega võrdses suuruses, kuid vaidleb vastu nimetatud kohustuse sissenõutavuse osas ja seetõttu leiab, et hageja on esitanud

lk 5 hagiavalduse kostja vastu põhjendamatult. Kostja ei soovi esialgu esitada menetlusse täiendavaid tõendeid. Kostja ei soovi esitada hageja suhtes vastuhagi ja ühtlasi leiab, et antud vaidlus on võimalik lahendada kompromissi teel, kuivõrd vaidluse osapooled ei vaidle põhinõude suuruse vaid nõude sissenõutavuse üle. Kostja märgib, et hageja on esitanud hagiavalduse vale kohtualluvuse järgi, kuid ei oma kohtule vastuväiteid hagiavalduse menetlusse võtmise osas. Kostja ei nõua asja menetlemise üle andmist TsMS § 76 lg 1 ja § 79 lg 1 alusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Kostja leiab, et hageja eksib hagiavalduses esitatud väitega, et kostja ei ole hageja arvetel toodud maksetähtaegu vaidlustanud. Kostja on oma varasemalt esitatud vastuskirjas ( hagiavalduse lisa nr.4 ) hageja esindajale üksikasjalikult selgitanud pooltevahelise suulise kokkuleppe tagamaid, sh. võimalikke tasumise tähtaegu. Oma 02.08.2010 saadetud vastuses andis kostja hagejale deklaratiivse võlatunnistuse kohustuse summa osas ( 311 038,80 krooni, seisuga 02.08.2010.a. ) ning aru saades hageja soovist saada selgust nõude tasumise võimalike tähtaegade osas esitas hagejale võimaliku tasumise ajavahemiku. Kostja ei võtnud antud kirjaga endale konstitutiivset kohustust tasuda nõue pakutud tähtaegadel, samuti ei sõlminud pooled tasumise osas maksegraafikut. AS Pomes Feeds ja OÜ Saaremaa Kala vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe värske räime tarnimiseks OÜ Saaremaa Kala kalatööstusesse räime rannapüügi hooajal. Vastupidiselt hageja väitele puudus poolte vahel kindel kokkulepe tarnitava kala tasumise tähtaegade osas. Hageja poolt mainitud väidetav tasumistähtaeg on suvisel müügihooaja välisel perioodil kalanduses tavatu. Näiteks on teiste rannakalurite poolt samal perioodil tarnitud värske kala tasumise tähtajad valdavalt käesoleva aasta sügisel. Hageja väide, et kostja on kasutanud hageja kauba eest saadud rahalisi vahendeid muude kohustuste täitmiseks on ainetu, kuivõrd kostja töötleb oma kalatööstuses hooajal rohkem kui 4 000 tonni kalasaadusi, hageja poolt tarnitud kalakogus kostjale moodustas vaid 152,4 tonni. Ekslik on hageja väide, et kostja poolne käitumine on põhjustanud hagejale majanduslikku kahju, kuivõrd hageja on kursis kalanduses tehtavate tehingute tavapärastest tingimustest. Vastupidiselt hagiavalduses väidetule toimus kauba transport kostja transpordivahendite ja kuludega ning kostja on käesolevaks hetkeks hagejale tasunud kauba eest suuremas osas kui kauba maksumuselt tasutud käibemaks. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd vastupidiselt hagiavalduses väidetule ei olnud poolte vahel fikseeritud kohustuse täitmise tähtaega ei suulises ega kirjaliku vormis, kohalduvad kostja hinnangul antud

lk 6 võlasuhtele tavapärases kalanduse majandustegevuse kutsepraktikas väljakujunenud tavad. Haginõudele ei saa kostja hinnangul kohaldada hagiavalduses märgitud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 ja lg ning § 113 lg 1 tulenevaid õiguslikke aluseid. Tuginedes eelpool toodule ja juhindudes VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatust palub kostja : 1) 2)

Jätta hageja hagiavaldus rahuldamata Mõista hagejalt välja kohtukulud

Täiendava seisukohana on kostja selgitanud, et VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kuivõrd poolte vahel toimunud tehingutes ei fikseeritud kohustuse täitmise tähtaega, kohalduvad kostja hinnangul antud võlasuhtele tavapärases kalanduse majandustegevuse kutsepraktikas väljakujunenud tavad. Haginõudele ei saa kostja hinnangul kohaldada hagiavalduses märgitud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 ja lg ning § 113 lg 1 tulenevaid õiguslikke aluseid. 17.01.2011 Kuressaare kohtumajas toimunud kohtuistungil kinnitas hageja esindaja Meelis Janson, et kalanduses on tavapärane kauba eest tasumine väga pikkade maksetähtaegade vältel. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Kuivõrd kalanduses valitsevat tasumispraktikas kinnitas oma suulistes ütlustes ka vastaspoole seaduslik esindaja saab lugeda kostja esitatud väidet põhjendatuks. TsMS § 4 lg 4 järgselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromissilepingu projekti või kutsuda pooled isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või lepitaja poole pöördumiseks. Kui kohtu hinnangul on see kohtuasja asjaolusid ning senist menetluskäiku arvestades asja lahendamise huvides vajalik, võib ta kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Käesolevas menetluses on kostja korduvalt kohtule kinnitanud, et on valmis käesoleva kohtuvaidluse lõpetama kompromissiga. Kostja esitas 16.01.2011 kohtule taotluse lepitusmenetluse algatamiseks koos kompromisslepingu projektiga. Hageja suhtumine kostjasse on kogu menetluse kestel olnud vaenulik ning hageja on tõrjunud kõik kostja kompromiss-ettepanekud, hoolimata asjaolust et kostja on olnud valmis tasuma kogu võlgnevuse põhiosa koos intressidega. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-2-1-102-07 sätestanud, et Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate

lk 7 õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtu nimetatud õigus tuleneb praegusel juhul 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega saab nimetatud õigusnorm olla õiguslikuks aluseks võlasuhte poole igasuguse halvas usus käitumise tõkestamisele. Hageja kogu menetluse kestel vaenuliku kostjasse suhtumise tõttu palub viimane anda kohtul oma lahendis hinnang hageja käitumise vastavusele hea usu põhimõtetega. Johtuvalt eelnevast asjaolust palub kostja kohtulahendis jätta rahuldamata hageja nõue viiviste osas ning kohtukulud jätta hageja kanda. TsMS § 430 lg 1 järgselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kostja kinnitab veelkord oma valmisolekut lõpetada tsiviilasjas nr. 2-10-47430 toimuv vaidlus kompromissiga või lepitusmenetluse kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja AS Pomes Feeds ja kostja OÜ Saaremaa Kala on sõlminud suulise kokkuleppe selles, et hageja müüb ja kostja ostab püügihooajal värsket räime. Ajavahemikul 17. 05. 2010 kuni 05. 06. 2010 on kostja ostnud hagejalt kala kokku summas 311 038, 80 krooni, mille kohta hageja on kostjale väljastanud arved /t.l. 8-22/. Arveid on kostja tasunud osaliselt, täielikult tasumata on kokku kümme arvet, võlg kokku 208 407, 20 krooni. Võla suuruse üle vaidlust ei ole. Küsimus on selles, milline pidi olema arvete maksmise tähtaeg ja kas võlg on sissenõutav. Hageja tunnistab, et sellekohast kokkulepet poolte vahel ei olnud. Küll aga on hageja oma arvetel tasumise tähtajaks märkinud ühekuulise tähtaja. Kostja leiab, et kohustuse täitmise tähtaja määramisel tuleks lähtuda kalanduses tehtavate tehingute tavapärastest tingimustest , mille kohaselt hooajal tarnitud värske kala eest tasumise tähtajad on valdavalt sügisel. Kuna hageja määras arvete tasumiseks lühema aja ja ei ole olnud nõus sõlmima kompromissi, on ta tegutsenud hea usu vastaselt, mistõttu tuleks hagi jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja seiskohaga ja leiab, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et anda kostjale võimalust arvete tasumiseks mõistliku aja jooksul. Arvete tasumise tähtaeg arvete järgi oli üks kuu arve koostamisest. Viimane arve esitati 05. 06. 2010 tasumise tähtajaga 05. 07. 2010. 16. juuli 2010.a. kirjaga on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja rahaliste kohutuste täitmiseks 30. juuliks 2010. Vastusena kirjale /t.l. 25/ on kostja pakkunud kompromissi, mille kohaselt maksaks oma võla 38. nädalaks e. 24. septembriks 2010. Pakutud

lk 8 kompromissi on hageja aktsepteerinud ja kostja täitnud kuni 23. augustini 2010, hilisemalt makseid tehtud ei ole. See asjaolu oli ka hageja poolt hagi esitamise põhjuseks ja kompromissist keeldumise põhjuseks- kostja ei ole täitnud enda poolt pakutud kompromissi ja hagejal puudub kindlus, et kostja uut sõlmitavat kompromissilepingut täitma asub. Mis puutub tavapärasest pikemaid maksetähtaegasid kalanduses, siis kohtu hinnangul oli kostjal võimalus täita oma kohustust kuni kohtuotsuse tegemiseni kirjalikus menetluses, kuid kostja ei ole seda teinud, küll aga on asunud vaidlustama hageja tegevust, kes ei ole talle andnud mõistlikku tähtaega võla tasumiseks. Kohus leiab, et kostjal oli küllaldaselt aega maksete tegemiseks ja kostja käitumine viitab vaid sellele, et kostja on asunud oma kohustuste täitmisega viivitama ja püüab vabaneda viivitusest tulenevast vastutusest viivise näol. Kostja poolt pakutud kompromissilepingust (17. 01. 2011) on hageja keeldunud . Kostja on oma vastuses viidanud Riigikohtu otsusele 3-2-1-102, mille punktis 16 on Riigikohus käsitlenud hea usu põhimõtet tsiviilõiguse üldise põhimõttena, märkides sealjuures, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kehtiva TsÜS § 138 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Põhjendatuks ei saa lugeda kostja väidet hageja käitumise pahausksuse kohta. Hageja on andnud kosjale juba arvete esitamisel mõistliku tähtaja nende tasumiseks (üks kuu). Lisaks sellele on hageja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ja aktsepteerinud ka kostja poolt koostatud maksegraafikut, mille kohaselt kostja kohustus võla tasuma septembri lõpuks 2010 ehk siis kostja poolt rõhutatud „tavapäraseks“ tähtajaks- tarnehooajale järgneval sügisel. Kostja vastupidi on maksmisega ilmselgelt püüdnud venitada, jättes täitmata enda pakutud kompromissi ja jättes ka enam kui nelja kuu jooksul peale tema enda pakutud täitmise tähtaega oma kohustuse täitmata. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivisintressi kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel puudub kokkulepe maksetega viivitamise korral rakendatava viivise määra suhtes, seetõttu saab viivise määr olla seadusejärgne viivise määr , milleks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär(1 %), millele lisandub seitse protsenti aastas, 0,02 % päevas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et esitatud viivisenõue summas 3427,16 krooni e. 219,03 € on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

lk 9 Alates hagi esitamisest mõistab kohus kostjalt viivise välja protsendina põhinõudest (208 407,20 krooni 13319,65 €). TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.